+7 (701) 759 90 19
USD 388.07 EUR 427.54
RUB 6.08 CNY 55.36

Memlekettik rámizder


Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik týy

Flag

QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNYŃ MEMLEKETTIK TÝY – Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik negizgi rámizderdiń biri. QR Prezıdentiniń “Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderi týraly” konstıtýts. zań kúshi bar Jarlyǵymen (24.1.1996) belgilengen. Meml. tý kógildir tústi tik buryshty kezdeme. Onyń ortasynda araıly kún, kúnniń astynda qalyqtaǵan qyran beınelengen. Aǵash sabyna bekitilgen tusta — ulttyq oıýlarmen kestelengen tik jolaq órnektelgen. Kún, araı, qyran jáne oıý-órnek — altyn tústi. Týdyń eni uzyndyǵynyń jartysyna teń. QR meml. týynyń avtory — sýretshi Sháken Nııazbekov. Biryńǵaı kók-kógildir tús tóbedegi bultsyz ashyq aspannyń bıik kúmbezin elestetedi jáne Qazaqstan halqynyń birlik, yntymaq jolyna adaldyǵyn ańǵartady. Bultsyz kók aspan barlyq halyqtarda árqashan da beıbitshiliktiń, tynyshtyq pen jaqsylyqtyń nyshany bolǵan. Geraldıka (gerbtaný) tilinde — kók tús jáne onyń túrli reńki adaldyq, senimdilik, úmit sııaqty adamgershilik qasıetterge saı keledi. Ejelgi túrki tilinde “kók” sózi aspan degen uǵymdy bildiredi. Kók tús túrki halyqtary úshin qasıetti uǵym. Túrki jáne álemniń ózge de halyqtaryndaǵy kók tústiń mádenı-semıotık. tarıhyna súıene otyryp, meml. týdaǵy kógildir tús Qazaqstan halqynyń jańa memlekettilikke umtylǵan nıet-tileginiń tazalyǵyn, asqaqtyǵyn kórsetedi dep qorytýǵa bolady. Nurǵa malynǵan altyn kún tynyshtyq pen baılyqty beıneleıdi. Kún — qozǵalys, damý, ósip-órkendeýdiń jáne ómirdiń belgisi. Kún — ýaqyt, zamana beınesi. Qanatyn jaıǵan qyran qus — bar nárseniń bastaýyndaı, bılik, aıbyndylyq beınesi. Ulan-baıtaq keńistikte qalyqtaǵan qyran QR-nyń erkindik súıgish asqaq rýhyn, qazaq halqynyń jan-dúnıesiniń keńdigin pash etedi.


Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik eltańbasy

Gerb 

QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNYŃ MEMLEKETTIK GERBI, eltańba — Qazaqstan Respýblıkasynyń negizgi memlekettik rámizderiniń biri. QR Prezıdentiniń “Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderi týraly” konstıtýts. zań kúshi bar Jarlyǵymen (24.1.1996) belgilengen. Rámizdik turǵydan QR meml. gerbiniń negizi — shańyraq. Ol — gerbtiń júregi. Shańyraq — memlekettiń túp-negizi — otbasynyń beınesi. Shańyraq — Kún sheńberi. Aınalǵan Kún sheńberiniń qozǵalystaǵy sýreti ispetti, Shańyraq — kıiz úıdiń kúmbezi kóshpeli túrkiler úshin úıdiń, oshaqtyń, otbasynyń beınesi. Tulpar — dala dúldili, er-azamattyń sáıgúligi, jeldeı esken júırik aty, jeńiske degen jasymas jigerdiń, qajymas qaırattyń, muqalmas qajyrdyń, táýelsizdikke, bostandyqqa umtylǵan qulshynystyń beınesi. Qanatty tulpar — qazaq poezııasyndaǵy keń taraǵan beıne. Ol ushqyr armannyń, samǵaǵan tańǵajaıyp jasampazdyq qııaldyń, talmas talaptyń, asyl murattyń, jaqsylyqqa qushtarlyqtyń keıpi. Qanatty tulpar Ýaqyt pen Keńistikti biriktiredi. Ol ólmes ómirdiń beınesi. Bir shańyraqtyń astynda tatý-tátti ómir súretin Qazaqstan halqynyń ósip-órkendeýin, rýhanı baılyǵyn, san syrly, alýan qyrly bet-beınesin pash etedi. Bes buryshty juldyz gerbtiń táji ispetti. Árbir adamnyń jol nusqaıtyn jaryq juldyzy bar. Q. r. m. g-niń avtorlary — J.Málibekov pen Sh.Ýálıhanov.



Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Ánurany

Gımn

sózi: Jumeken Nájimedenov, Nursultan Nazarbaev

Altyn kún aspany,  
Altyn dán dalasy,  
Erliktiń dastany,  
Elime qarashy!  
Ejelden er degen,  
Dańkymyz shyqty ǵoı.  
Namysyn bermegen,  
Qazaǵym myqty ǵoı!

Qaıyrmasy:  
Meniń elim, meniń elim,  
Gúliń bolyp egilemin,  
Jyryń bolyp tógilemin, elim!  
Týǵan jerim meniń – Qazaqstanym!

Urpaqqa jol ashqan,  
Keń baıtaq jerim bar.  
Birligi jarasqan,  
Táýelsiz elim bar.  
Qarsy alǵan ýaqytty,  
Máńgilik dosyndaı.  
Bizdiń el baqytty,  
Bizdiń el osyndaı!

Qaıyrmasy:  
Meniń elim, meniń elim,  
Gúliń bolyp egilemin,  
Jyryń bolyp tógilemin, elim!  
Týǵan jerim meniń – Qazaqstanym!

áni: Shámshi Qaldaıaqovtyki

MURAǴAT