+7 (701) 759 90 19
USD 419.69 EUR 510.89
RUB 5.63 CNY 64.82
Jańalyqtar

Memlekettik rámizder kúnine oraı Qaraǵandyda onlaın rejımde dóńgelek ústel ótti

2020 jylǵy 4 maýsym 14:43
Bólisińiz:
Memlekettik rámizder kúnine oraı Qaraǵandyda onlaın rejımde dóńgelek ústel ótti

QARAǴANDY. QazAqparat- Qaraǵandy oblysynyń ákimdiginde QR Memlekettik rámizder kúnine oraı onlaın rejımde dóńgelek ústel ótti, dep habarlaıdy QazAqparat óńir basshylyǵynyń resmı saıtyna silteme jasap.

«Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik rámizderiniń fılosofııasy - Uly dala tarıhynda» taqyrybynda bolǵan dóńgelek ústel otyrysyna aımaq basshysy Jeńis Qasymbek, Memlekettik Eltańbanyń avtory, belgili qoǵam qaıratkeri, Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory Jandarbek Málibekov, Memlekettik rámizder jónindegi oblystyq komıssııa músheleri, qoǵam qaıratkerleri, ǵalymdar, jastar ókilderi jáne t. b. qatysty.

Dóńgelek ústel otyrysy Ánurannyń oryndalýymen ashyldy. Oblys ákimi barlyq qatysýshylardy merekemen quttyqtap, Memlekettik rámizderdiń árbir qazaqstandyqtyń ómirindegi mańyzdylyǵyn atap ótti.

- Sizderdi Qazaqstannyń árbir azamaty úshin eń mańyzdy kún - memlekettik rámizder kúnimen quttyqtaımyn. 28 jyl buryn, 4 maýsymda Qazaqstannyń memlekettik ıdeologııasy negizinde eldiń negizgi atrıbýttary qabyldandy jáne álem kartasynda Táýelsiz Qazaqstan mártebesi belgilendi. Memlekettik rámizder Uly dalany mekendegen halqymyzdyń san ǵasyrlyq tarıhy men mádenıetin beıneleıdi. Elimizdiń basty zańynda «Árbir azamat Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderin qurmetteýge mindetti» delingen. Ana sútimen birge týǵan jerge degen mahabbat sińiriledi, sondaı-aq otansúıgishtikke tárbıeleý de otbasynan bastalady. Qarapaıym otbasylyq tarıhtan, ulttyq ádebıetti oqýdan, birlesken oıyndardan bastalady, - dep atap ótti Jeńis Qasymbek.

4 maýsymda saǵat 11.00-de Qazaqstan Respýblıkasynyń Ánurany Qaraǵandy oblysynyń barlyq aımaqtarynda shyrqaldy. Aktsııaǵa 1000-ǵa jýyq uıym jáne 10 000-nan astam adam qatysty. Sonymen qatar, barlyq qalalar men aýdandarda memlekettik rámizder kúnine arnalǵan júzdegen is-sharalar ótýde. «Elimizdiń negizgi atrıbýttaryna degen osyndaı qurmet ár kúnniń normasyna aınalýy tıis», dep atap ótti oblys ákimi.

Jandarbek Málibekovtyń pikirinshe, jas urpaqqa memlekettik rámizderdiń qurylý tarıhymen tanystyra otyryp, patrıottyq tárbıe berý qajet.

- Barshańyzdy osy qasıetti kún - Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderi kúnimen quttyqtaımyn. Áli de esimde, bizdiń Eltańba 1992 jylǵy 4 maýsymda 17.27-de qabyldandy. 360 depýtat oǵan daýys berdi. Bastapqyda syn aıtyldy, biraq biz bárin eskerdik. Eltańbanyń negizgi ıdeıasy - shańyraq. Ejelgi ýaqytta Ulytaý aýdanynda jáne qazirgi Qazaqstannyń basqa da belgili jerlerinde taıpalar kósemderi óz belgilerin qaldyrdy. Bul sımvoldardyń maǵynasy - máńgilik el, ıaǵnı táýelsizdik pen erkindik. Qaraǵandy oblysy Eltańbanyń qurylý tarıhyna óz úlesin qosty, - dep atap ótti Jandarbek Málibekov.

Sh. Ýálıhanov atyndaǵy tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory, Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń professory Zııabek Qabuldınov memlekettik rámizderdi nasıhattaý úshin synnan ótken halyqaralyq ádisterdi qoldaný qajet dep sanaıdy.

- Memlekettik rámizder jónindegi birinshi konferentsııa Qaraǵandy oblysynda onlaın-formatta ótýde. Memlekettik rámizderdi nasıhattaý úshin halyqaralyq tájirıbe men ádisterdi qoldaný qajet. Mysaly, Shvetsııada Tý kúni toılanady. Nege biz osylaı jasamaımyz? Belgııada Gımn eskertkishi bar. Nege biz de osylaı istemeske? Mundaı mysaldar óte kóp, - dep paıymdaıdy Zııabek Qabýldınov.

Dóńgelek ústelge qatysýshylar memlekettik rámizderge qurmetpen qaraýdy tárbıeleý - úzdiksiz protsess degen pikirge keldi. Bul úderispen halyqtyń barlyq sanattary qamtylýy tıis.

Shara sońynda aımaqtyń qoǵamdyq ómirinde erekshe kózge túsken azamattar Qaraǵandy oblysy ákiminiń Alǵys hatymen marapattaldy.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT