+7 (701) 759 90 19
USD 425.37 EUR 492.66
RUB 5.97 CNY 66.15
Jańalyqtar

Medıtsınalyq saqtandyrý jóninde ne bilýimiz qajet

2017 jylǵy 1 shilde 07:18
Bólisińiz:
Medıtsınalyq saqtandyrý jóninde ne bilýimiz qajet

ASTANA. QazAqparat - Sonymen, búginnen bastap, elimizde mindetti medıtsınalyq saqtandyrý týraly Zań kúshine enedi. Jasyratyny joq, qarapaıym halyqtyń keıbir bóligi densaýlyq saqtaý salasyndaǵy jańa Zań qandaı ózgerister ákeletinin áli de tolyq túsine qoıǵan joq. Eldiń bir bóligi «bul ózgeris qaltamyzdy qaǵa ma?» dep qaýiptense, ekinshileri «mindetti medıtsınalyq saqtandyrýdyń qandaı paıdasy bar?» degen saýaldyń jaýabyn bile bermeıdi. Osy rette jalpyǵa ortaq jańa Zań týraly taǵy bir márte oı órbitip, kópshiliktiń saýalyna jaýap izdeýdi jón kórip otyrmyz.

Aılyǵyńyz densaýlyǵyńyzǵa qalaı «qyzmet etedi»?

Elimizde mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý (MÁMS) týraly jobany talqylaýdyń ózi biraz jyldarǵa sozylǵany belgili. Aqyry, bul Zań bıyl qabyldanatyn boldy. Zaman kóshine ilesýdi maqsat tutqan Qazaqstan úshin densaýlyq saqtaý salasyndaǵy bul jobany ary qaraı talqylaı berýdiń qajeti shamaly edi. Sebebi, medıtsınalyq saqtandyrý týraly Zań, máselen, Túrkııa elinde sonaý 1945 jyly qabyldanyp qoıǵan.

Mindetti medıtsınalyq saqtandyrý júıesiniń jarnasyn eseptep, qarapaıym tilmen túsindirip kórýge tyrysaıyq. Eń aldymen, Densaýlyq saqtaý mınıstrligi bul baǵytta arnaıy qor qurady (qordyń operatory - «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy). Ol qorǵa jumys atqaryp júrgen barlyq qazaqstandyqtar (umytpańyz - jumyspen qamtylǵandar), jumys berýshiler men jeke kásipkerler mindetti túrde jarna aýdaratyn bolady. Jarna degenimiz - Sizdiń eńbekaqyńyzdan aı saıyn (zeınetaqyǵa bólinetini sekildi) ustalyp otyratyn shekteýli soma. Demek, Siz óz jumys ornyńyzda aıyna 100 myń teńge eńbekaqy alatyn qarapaıym jumysshy bolsańyz, aı saıyn eńbekaqyńyzdyń 2 protsentin, ıaǵnı 2000 teńgeni Ózińizdiń medıtsınalyq saqtandyrý úshin ashylǵan shotyńyzǵa aýdaryp otyrasyz. Biraq, atalǵan 2 protsent eńbekaqyńyzdan tek 2020 jyldan bastap ustala bastaıdy (2019 jyldan bastap - 1 protsent, 2020 jyldan bastap - 2 protsent).

Al 2017 jyldyń 1 shildesinen bastap, Sizdiń jumys berýshińiz (ıaǵnı basshylyq) jalpy eńbekaqyńyzdyń 1 protsenttik mólsherin medıtsınalyq saqtandyrý shotyńyzǵa aýdara bastaıdy. Bul jerde 1 protsent - Sizdiń eńbekaqyńyzdan bólinbeıdi. Bul somany jumys berýshi jańa Zań boıynsha Sizdiń shotyńyzǵa aýdarýǵa mindetteledi. ıAǵnı, aıyna 100 myń teńge aılyq alatyn Sizdiń medıtsınalyq saqtandyrý shotyńyzǵa bıyldan bastap aıyna 1000 teńge túse bastaıdy. QR Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri Eljan Birtanovtyń sózine súıensek, 2018 jyldyń 1 qańtarynan bastap Sizdiń basshylyǵyńyz medıtsınalyq saqtandyrý shotyńyzǵa jalpy eńbekaqyńyzdyń mólsheriniń 1,5 protsentin, ıaǵnı 1500 teńge, 2020 jyldan bastap 2 protsentin, ıaǵnı 2000 teńge, 2022 jyldan bastap 3 protsentin, ıaǵnı 3000 teńge aýdara bastaıdy.

Endi medıtsınalyq shotyńyzǵa basshylyǵyńyz bólgen 3000 teńge men Ózińizdiń eńbekaqyńyzdan ustalyp otyratyn 2000 teńgeni qosyńyz (3 protsent + 2 protsent = 5 protsent). Sonda aıyna 100 myń teńgelik eńbekaqysy bar Sizdiń medıtsınalyq shotyńyzǵa 2022 jyldan bastap aı saıyn 5000 teńge aýdarylyp otyratyn bolady. Bir jylda: 5000*12=60 000 teńge. Múmkin, «jylyna 24000 teńge (2000*12 aı) qaltamdy qaǵatyn boldy» dep oılaıtyn bolarsyz. Biraq, bul soma ózge úshin emes, Ózińiz úshin jınalyp jatqanyn saralap kórińiz. Sondaı-aq, memleket MÁMS-ke jınalǵan somańyzdy Ózińiz baqylaı alatyndaı jaǵdaı jasaýǵa ýáde berip otyr. «Densaýlyqtyń - baǵa jetpes baılyq» ekenin eskerseńiz, «malym janymnyń sadaǵasy» degen ustanymdy umyt qaldyrmassyz.

Al jeke kásipkerler bıyldan bastap MÁMS qoryna aı saıyn 2 AEK tóleıtin bolady. 2 AEK-tyń qazirgi mólsheri - 4538 teńge.

Eger Siz jumyssyz bolsańyz, onda jergilikti jumyspen qamtý ortalyǵyna jumyssyz retinde tirkelýińiz kerek. Sonda Ózderińiz qorǵa qarjy tóleý nemese Sizder úshin memleket jarna tóleý tártibin retke keltiretin bolasyz.

Eger umyt qaldyrsańyz, tez arada Ózińizdiń turǵylyqty jerdegi Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna baryp, jergilikti emhanaǵa tirkelip alǵanyńyz abzal. Bolmaǵan jaǵdaıda Ózińizge tıesili jarnany belgileýde másele týyndaıdy. QR Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstri Dáýren Abaev mamyr aıynda HQKO-lardaǵy mamandar jumys retin tolyq biletinin, kelgen azamattardyń mártebesin birden bekite alatynyn atap ótken bolatyn.

Kimderge jeńildik qarastyrylǵan?

Dese de, Qazaqstandaǵy 18 mıllıon halyqtyń bári de medıtsınalyq saqtandyrý shotyn asha almaıtyny belgili. Eńkeıgen kári bar, eńbektegen bala bar. Jańa zańnyń bul tusy da eskerilgen. Aqparattyq-túsindirý jumystaryn júrgizý jónindegi respýblıkalyq shtabtyń úılestirýshisi Záýresh Balkenovanyń aıtýynsha, Qazaqstandaǵy túrli sanattaǵy 10 mln 30 myń adamǵa memleket MÁMS shotyn ózi ashyp beredi.

Memleket kelesi sanattaǵy adamdarǵa jarna bóletin bolady: balalar, «Altyn alqa», «Kúmis alqa» ıegerleri, buryn «Batyr Ana» atanǵandar, sonymen qatar I jáne II dárejeli «Analyq dańq» ordenimen marapattalǵan kóp balaly analar, UOS ardagerleri men múgedekteri, múgedekter, jumyssyz retinde tirkelgen azamattar, ınternat mekemelerinde oqytylyp, tárbıelenip jatqan tulǵalar, sondaı-aq tehnıkalyq, kásiptik, orta bilimnen keıingi jáne joǵarǵy bilim berý uıymdarynda kúndizgi bólimderde, rezıdentýra formasyndaǵy JOO-dan keıin bilim alyp jatqan tulǵalar.

Endigi kezekte, joǵaryda atalǵan adamdardyń MÁMS shotyna jarnany memleket qalaı tóleıdi? Soǵan toqtalaıyq. Memleket aı saıyn búkil Qazaqstanǵa ortaq ortasha jalaqydan halyqtyń áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan toptary úshin áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qoryna 2018 jyly - 3,75 protsent, 2019 jyly - 4 protsent, 2022 jyly 4-5 protsent jarna tólep beredi.

Siz qandaı medıtsınalyq kómek ala alasyz?

Aqparattyq-túsindirý jumystaryn júrgizý jónindegi respýblıkalyq shtabtyń úılestirýshisi Záýresh Balkenovanyń sózine súıensek, MÁMS aıasynda saqtandyrylǵan azamattarǵa dári-dármektermen qamtamasyz etilýmen ambýlatorııalyq-emhanalyq kómek, statsıonarlyq medıtsınalyq járdem, joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq qyzmetter, statsıonardy almastyratyn tehnologııalar, uzaqmerzimdi medbıkelik kútim kórsetiledi. Medıtsınalyq kómek kólemi qorǵa aýdarylatyn jarna somasyna táýeldi bolmaıdy. Tek bul aýdarymnyń turaqty júrgizilip turǵany mańyzdy.

ıAǵnı, Siz eń aldymen ambýlatorııalyq-emhanalyq kómek ala alasyz. Onyń ishinde emhanada emdelý, dárigerlerdiń qabyldaýynda bolý, zerthanalyq qyzmet túrleri, dıagnostıka qyzmetteri MÁMS arqyly júzege asyrylady. Sondaı-aq, statsıonarlyq kómekten josparly túrde aýrýhanalarda emdelý sharasy, kúndizgi statsıonarda em qabyldaý men joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq qyzmet kórsetý syndy qyzmetter de medıtsınalyq saqtandyrý shoty arqyly júrgiziledi. MÁMS júıesine qarasty medıtsınalyq mekemelerde dárigerdiń taǵaıyndaýy boıynsha qordyń kiris bóliginiń ulǵaıýyna baılanysty dárilik zattar tegin nemese jeńildikpen beriledi. Máselen, sozylmaly aýrýlar boıynsha dári-dármek qunynyń 100 protsentin, negizgi jáne juqpaly aýrýlar boıynsha dári-dármek qunynyń 70 protsentin, jalpy sıpattaǵy aýrýlar boıynsha dári-dármek qunynyń 30 protsentin MÁMS qory tóleıdi.

MÁMS-tiń qandaı paıdasy bar?

Densaýlyq saqtaý salasynyń beldi mamany, Qazaqstan profılaktıkalyq medıtsına akademııasynyń prezıdenti Almaz Sharmannyń oıynsha, MÁMS arqyly ózara básekelestiktiń nátıjesinde sapa artady, halyqtyń aqshasy da tıimdi jumsalady. «Bilýimshe, mindetti áleýmettik medıtsınalyq qorda memlekettik mekemelermen birge jekemenshik medıtsınalyq uıymdar da tirkeledi. Bul degenimiz, básekelestik barlyq salaǵa taralady. Kimniń qyzmeti sapaly bolady, aqsha da soǵan jiberiledi. Ondaıda tutynýshynyń utatyny belgili», - deıdi Almaz Sharman.

Medıtsına akademııasy prezıdentiniń sózine qulaq túrsek, básekelestiktiń basty kórsetkishi sol - patsıent dárigerdi, ıaǵnı klınıkany da ózi tańdaıdy. Al medıtsınalyq saqtandyrý qoryndaǵy aqsha sol klınıkaǵa aýdarylady. Osylaısha, patsıent úshin, oǵan qyzmet kórsetýden túsetin aqsha úshin básekelestik kúsheıedi.

«Negizi, búginde dárigerge para berý kóp elderde «nonsens» retinde qabyldanady. Sebebi jalaqysy jaqsy dárigerler para almaıdy. Sondyqtan mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesin engizgende osy máselege basa nazar aýdarǵan jón. Tanys-tamyrlastyq arqyly jumysqa turý oqıǵalary da birte-birte azaıady. Óıtkeni qazirdiń ózinde xalyq áleýmettik jeliler arqyly aqparat almasyp, dárigerlerdiń kásibı daıyndyǵyn talqylap, qaı mekemede qandaı mamannyń jumys istep júrgenin, jaqsy dárigerdiń qaı jerde otyrǵanyn da jaqsy biledi. Sondaı mamandarǵa kóptep barady», - deıdi Almaz Sharman.

Tobyqtaı túıin

Bizdiń elge medıtsınalyq saqtandyrý júıesin engizý úshin 100-den asa memlekettiń tájirıbesi zerttelip, aqyry qazaqstandyq sarapshylar Germanııanyń úlgisine basa toqtalypty. Germanııada halyqtyń basym bóligi «aýyryp em izdegenshe, aýyrmaýdyń jolyn izdeýdi» ómir saltyna aınaldyryp, kári-qurtańdaryna deıin sportpen aınalysýdy myqtap qolǵa alǵan eken. Zerdeleý jumystary osyny kórsetip otyr. Endeshe, emhanada emdelý aılyqty qaǵatyndyqtan, aýyrmaýdyń jolyn izdeýdiń oryndy bolary daýsyz.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıan Bekenuly

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT