Mańǵystaýdaǵy ereýil, suıytylǵan gaz, Jańa Qazaqstandaǵy depýtat obrazy – Edil Jańbyrshınmen suhbat
2022 jylǵy 5 naýryz 10:15

Mańǵystaýdaǵy ereýil, suıytylǵan gaz, Jańa Qazaqstandaǵy depýtat obrazy – Edil Jańbyrshınmen suhbat

NUR-SULTAN. QazAqparat – Aqpan aıynda Parlament Májilisiniń depýtattary el óńirlerin aralady jáne turǵyndarmen kezdesip, aımaqtaǵy ózekti máselelerdi talqylady. Elimizdi sharpyǵan Qańtar qasireti de qoǵamda biraz túıtkildi máseleniń bar ekenin kórsetti. Osy oraıda QazAqparat tilshisi Mańǵystaý oblysynynan saılanǵan Májilis depýtaty Edil Jańbyrshınmen Jańaózendegi jumyssyzdyq, ýtıl alymy, suıytylǵan gaz jáne «Jańa Qazaqstan» ıdeıasy týraly suhbattasqan edi.

– Edil Terekbaıuly, elimizde Qańtar qasiretiniń ótkenine eki aıǵa jýyqtady. Qazaqstan bul oqıǵadan qandaı sabaq alýy kerek dep oılaısyz?

– Eń bastysy, jalpy elimizde ótetin sherýler men túrli aktsııalar beıbit túrde ótýi kerek der edim. Sosyn bılik pen halyq arasynda tyǵyz kommýnıkatsııa bolý qajet. Áıtpese halyqtyń kóshege shyǵyp, óziniń muń-muqtajyn aıtýyn basqa kúshter paıdalanyp ketýi múmkin, olar zańsyz áreketke ıtermeleýi, arandatýlar bolýy múmkin. Halyq qandaı máseleni kóterse de bárin beıbit jasaýymyz kerek. Eń basty másele osy. Beıbitshilikke jetetin eshteńe joq. Ózimiz de kýá boldyq, Qańtar oqıǵasynda kóptegen qan tógildi, túrli kásipkerlik nysandary, memlekettik ǵımarattar men múlikter órtendi. Sondyqtan bizge eń birinshi alatyn sabaq – urys-janjalsyz barlyq máseleni beıbit túrde sheshý.

– Depýtat retinde Qańtar oqıǵasyna yqpal etken máselelerdi Parlament qabyrǵasynda kótergen shyǵarsyz?

– Komıtette de, plenarlyq otyrystarda el ishinde kópten beri aıtylyp júrgen qordalanǵan máseleler kóterildi, olar Úkimet múshelerine, sheshim qabyldaıtyn joǵary laýazymdy azamattarǵa aıtyldy. Birinshiden, bul jumyssyzdyq máselesi. Elge barǵanda nemese aryz-shaǵymymen saılaýshylarymyz jıi habarlasady, báriniń aıtatyny – jumyssyz adamdar kóbeıgen. Mysaly Jańaózen qalasynda 12 myń adam, Qaraqııa aýdanynda 3 myńnan astam adam jumyssyz. Sonda Mańǵystaý oblysynyń bir qalasy men bir aýdanynda 15 myń adam jumyssyz otyr.

Halyq kótergen ekinshi másele – azyq-túliktiń negizsiz qymbattaýy. Taǵy bir másele – qazirgi deldal kompanııalar, ásirese elektr energııasyn tutyný tarıfteriniń kóterilýi de halyqtyń qaltasyn qaǵyp otyr. Halyq osy tarıfterge tapqan-taıanǵanyn jumsaıdy, kommýnaldyq tarıfterdi tóleıdi. Osy máselelerdi biz de kóterdik.

Odan bólek, Qańtar oqıǵasynan keıin ustalǵan azamattarǵa kórsetilgen zorlyq-zombylyqtar men zańsyz áreketter týraly Bas Prokýratýra men Іshki ister mınıstrliginiń ókiline saýal joldadym. Sebebi kim qandaı qylmys jasasa da, oǵan zańsyz qorlaý, qorqytý-úrkitý jasalmaýy kerek, bári zań aıasynda anyqtalýy kerek.

Ýtıl alymy taqyryby da qazir óte rezonansty másele bolyp otyr. Oǵan qatysty el ishinde túrli usynys-pikirler bar, jaqsy usynystar da bar.

– Qańtar aıynda Mańǵystaýdaǵy ereýil bastalǵanda, sol óńirden tabylǵan depýtattardyń birisiz, qazir de Mańǵystaýdan jumys saparynan keldińiz. Іssaparyńyz qalaı ótti, qandaı máseleler talqylandy? Mańǵystaý óńiriniń basty problemalary qandaı?

– Mańǵystaýda onshaqty kún boldyq. Ózimizdiń josparlaǵan jumystarymyzben, jospardan tys sharýalarmen de aınalysýǵa týra keldi. Biz barǵanda birneshe mekemeniń jumysshylary ereýildep turdy. Jańaózendegi jumyssyz júrgen jastarmen de kezdestik. Bul jerde jumyssyzdyqtan basqa, jalaqyny kóterý máselesi de bar. Sebebi Mańǵystaýda azyq-túlik óte qymbat, tamaqtyń 80 paıyzy syrttan keledi, kommýnaldyq tarıfter óte úlken. Osyǵan baılanysty halyqtyń ál-aýqaty tómendep ketken jáne keı ujymdar narazylyqqa shyǵyp, jalaqylaryn kóterýdi surap otyr.

Odan basqa Mańǵystaýda áli kúnge deıin qurǵaqshylyq máselesi bar. Bıyl da jańbyr joqtyń qasy deýge bolady. Biz barǵanda «Shopan ata» qaýymdastyǵy malshylardyń óńirlik quryltaıyn ótkizdi, soǵan qatystyq. Onda klımattyq tehnologııalar múmkindigin paıdalaný týraly áńgime boldy, kóp azamattar qoldap, kásipkerler men azamattar qarjy jınap, jańbyr jaýdyrý tehnologııasyna eksperıment jasaǵaly otyr. Árıne, syrttan jep-shóp tasyp, mal baǵý qıyn. Ony satyp alatyn halyqtyń qarjysy da qalǵan joq.

Úshinshiden, issaparda balyqshylar máselesi de kóterildi. Biz Balyq sharýashylyǵy komıteti basshysyna telefon soǵyp, orynbasaryn shaqyryp, balyqshylarmen kezdestirip, dóńgelek ústel jasadyq. Ákimshilik pen komıtet ókilderi jáne balyqshy turǵyndar keldi. Mysaly balyq aýlaýǵa ruqsat berý tártibi qolaısyz, teńizde túrli jaǵdaı bolady, balyqshylar ýaqytynan kesh kelse, bárine aıyppul salynady. Balyq aýlaý úshin jaǵalardy ýchaskelerge bólip tastaǵan, ony az ǵana adam ıelenip alǵan, oǵan ruqsat alý qıyn. Sosyn Qutym balyǵy Qazaqstanda ǵana Qyzyl kitapqa engen, biraq Kaspıı jaǵasyndaǵy ózge elderde ol balyqqa tyıym salynbaǵan. Ony da Qyzyl kitaptan shyǵarý kerek degen usynys aıtyldy. Balyq aýlaýǵa ruqsat alý úshin jer ýchaskesi, tsehy men kemesi bolýy kerek. Balyqshynyń bári tseh sala almaıdy ǵoı. Jalpy balyq aýlaýda júıeli problemalar bar eken, oǵan qatysty zańnamany, normatıvtik-quqyqtyq aktilerdi túbegeıli qaıta qaraý kerek.

– Jańaózende jumysshylar ereýili toqtady ma? Jańaózenniń máselesin Mańǵystaýdan bólek qarastyraıyqshy, bul qalada qandaı máseleler sheshilmeı otyr?

– Jańaózende burǵylaý kompanııasynyń qyzmetkerleri men jumyssyz turǵyndardyń ereýili áli toqtaǵan joq. Jańaózende aılyǵy jaqsy mekemeler de bar. Biraq jalǵyz munaı salasynda barlyq turǵyn jumysqa tura almaıdy. Jańaózen kezinde bar bolǵany 40-50 myń adamǵa arnalǵan shahar edi. Qazir ol jerde 170 myńdaı halyq turady. Bylaısha aıtqanda halyq sany 2-3 esege, tipti 4 esege ósip ketti. Al munaı kompanııasy sol kúıinde qaldy, shtaty óspeıdi, onyń shyǵaratyn munaı kólemi de sol kúıinde. Qasyndaǵy servıstik kompanııalardy qosqanda 15-17 myńdaı adam jumys isteıdi. Endi qazir Jańaózende 12 myńdaı halyq jumyssyz otyr. Ol úshin taǵy bir «Ózenmunaıgaz» sekildi iri kompanııa ashylmasa, halyqtyń bárin jumyspen qamtý múmkin emes. Sondyqtan ol jerde jumyssyzdardyń talaby – jumys taýyp berý, al jumysy bar ereýilshilerdiń talaby – kompanııanyń ishki máselelerine qatysty, jumys jaǵdaılaryn jaqsartý, jalaqylaryn kóterý, tehnıkalardy jańalaý.

Jalpy meniń túsingenim, kompanııalardyń basshylary men jumysshylary arasynda tyǵyz kommýnıkatsııa joq. Eger olar kezdesý jasap, kelisimge kelip, árqaısysy óz mindettemelerin oryndasa, kóp másele sheshiler edi. Mysaly «Bozashy Trans Qurylys» kompanııasynyń 700-ge jýyq jumysshysy narazylyqqa shyqty. Májilis depýtaty Samat Musabaev ekeýmiz sonda bardyq, Qazmunaıgaz ben tapsyrys berýshi kompanııalardyń basshylaryn shaqyryp, dóńgelek ústel ótkizdik, ózimiz moderator boldyq. Mekemede kommýnıkatsııanyń joqtyǵy kórinip turdy. Jumys jaǵdaıyn jaqsartý, eńbekaqyny kóterý, áleýmettik pakettermen qamtý degen sııaqty jumysshynyń da zańdy talaptary bar. Ony da kásiporyn basshylyǵy durys saqtamaǵan. Ár tarap óz usynystaryn aıtty, jalaqy kóterilip, jaǵdaı durystalatyn bolǵan hattama jasalyp, qol qoıylyp, ereýilshiler jumysqa shyqty. Osyndaı keri baılanysty durystasa, adamdardy kóshege shyǵarmaı-aq, Prezıdentke beıneúndeý joldamaı-aq, kóp máseleni ústel basynda sheshýge bolady. Qoǵammen baılanys - jalǵyz Mańystaýda emes, búkil Qazaqstanda kenje qalyp qoıǵan sala. Jergilikti bılik áli eski mehanızmmen, eski shablondarmen jumys istep júr. Biz endi ózgerýimiz kerek, Memleket basshysy halyq únine qulaq asyńdar dep tapsyrma berdi. Bar máseleni qarastyryp, sheshýge tyrysý kerek, bolmasa qolymyzdan kelmeıdi dep ashyq aıtý kerek.

Jumyssyzdyq máselesin sheshý úshin qandaı sharalar jasaý kerek? Qandaı naqty bastamalar usynar edińiz?

– Qazir oblystyq komıssııa jumys istep jatyr, ony oblys ákiminiń birinshi orynbasary Abzal Meńdibaev basqarady. Mysaly «Ózenmunaıgaz» AQ-da qosymsha jumys oryndary ashyldy. Odan basqa, «Ózenmunaıgazdan» tender arqyly jumys alyp otyrǵan kompanııalar bar. Olarǵa qosymsha jumys oryndaryn ashý jóninde usynystar berildi. Basqa da qurylys nysandary bar, Mańǵystaýdyń keshendi josparyna qaraı kóptegen ınvestıtsııalar quıylyp, óndiris oshaqtary ashylý kerek, soǵan da jumysshylar kirigiziledi. Jalpy meniń oıym – másele shyqqanda ǵana órt sóndirýshi komanda sekildi júrmeý kerek. Oblysta barlyq aýdan, qalalardy qamtıtyn jumyssyzdyqty joıý jónindegi keshendi jospar jasaqtalsa. Onda iri kompanııalarda jumys oryndaryn ashýmen ǵana shektelip qalmaı, orta jáne shaǵyn bıznes múmkindikterin qaraý kerek. Sosyn jańadan salynatyn qurylys nysandaryna da jergilikti mamandardy tartý mańyzdy. Jańa bıznes kózderin ashý da jumyssyzdyqty azaıtady.

Odan basqa «Ózenmunaıgaz» AQ jumysyn aýysymǵa ótkizý máselesi talqylanyp jatyr. Qazir munaıshylar 5 kún jumys istep, 2 kún demalady deıik. Al aýysymdyq júıege aýyssa, 7 kún jumys istep, 7 kún demalady. ıAǵnı taǵy qosymsha adamdardy jumysqa ornalastyrýǵa bolady. Atyraý, Aqtóbe sekildi basqa óńirlerde vahtalyq jumys isteý múmkindigi bolsa, oǵan da barǵan jón.

Jumyssyzdyqty joıýdyń taǵy bir joly – munaı kompanııalaryna keletin ımporttyq taýarlardy ózimizde shyǵarý. Jalpy Qazaqstan 2021 jyly 41,1 mlrd AQSh dollaryna taýar ımporttaǵan eken. Shetelden satyp alatyn zattardy ózimizde óndirý kerek. Qazir álemdegi jaǵdaıdyń ýshyqqanyn kórip otyrmyz. Dollardyń kýrsy sharyqtap ketti. Demek, syrttan keletin taýar da qymbattaıdy degen sóz. Sondyqtan, tamaqtan bastap, temir men mashına quraldaryn jasaý, qubyrlar men nasostardy shamamyz kelgenshe ózimiz óndirýge tyrysaıyq. Sonda qarajat ta óz elimizde qalady, qosymsha jumys oryndaryn ashýǵa da múmkindik týady. Salyq bazasy da kóbeıedi.

Halyqtyń bilimine kelsek, qyzyl dıplommen ýnıversıtet bitirgender de jumyssyz júr. Bizde demografııalyq ósim bar, biraq jumys oryndary onymen birdeı keńeıip jatqan joq. Oǵan qosa, pandemııa kezinde eki jylda kóptegen jumys oryndary qysqaryp qaldy.

– Jalpy, elimizdiń óńirlerin damytý úshin qandaı sharalar jasalýy tıis? Tek qana iri megapolısterge kóńil bólip, aımaqtardy umytyp ketpedik pe?

– Iá, jalpy ekonomıkalyq qarym-qatynastardy qaıta qaraý kerek. Osy kúnge deıin jasalyp kelgen mehanızmder óz deńgeıinde nátıje bergen joq. Rasynda da megapolısterge mán berip, birli-jarym qalalardy ǵana damytyp, aýyl-aımaqtardy umytyp kettik. Aýyldaǵy jaǵdaı qıyn bolǵandyqtan kóbi qalalarǵa kóshti. Qalalarda jumys taba almaı, túrli máseleler týyndaıdy. Eń áýeli aýyl sharýashylyǵyn durys damytýymyz kerek. Sebebi bizdiń jerimiz, klımatymyz oǵan múmkindik beredi, biraq sý máselesi týyndaýy múmkin. Adam qansha ómir súrse de, qandaı qoǵamda tursa da oǵan tamaq kerek. Ózimizde beıimdelgen mal da bar, dándi daqyldar da bar. Sondyqtan eń aldymen, memleketimizdiń qaýipsizdigin oılasaq, halqymyzdyń bolashaǵyn oılasaq, azyq-túlik qaýipsizdigine mán berip, ony júıeli jolǵa qoıýymyz kerek. Bul rette syrttan bizge kelińkiremeıtin modelderdi ákelmeı, ózimizdiń ata-babamyzdan qalǵan dástúr bar, mal bar, tuqymdar bar, solardy damytyp, sharýalarǵa yńǵaıly jaǵdaı jasaý kerek.

Ekonomıka salasynda da osy másele – túrli sheteldik modelderdi ákeldik te, burynǵy qalyptasqan dúnıeni buzyp aldyq. Bir kompanııanyń artynda bir-birine baılanǵan kompanııalar tur. Olardyń jalaqysy tómen, jyl saıyn tender ótedi, keleshekte ne kútip turǵanyn bilmeıdi. Osynyń bárin túbegeıli ózgertý kerek. Jumys isteıtin kompanııanyń uzaqmerzimdi kelisimsharty bolyp, turǵyndar 5 jyl, 10 jyl turaqty jumys isteıtinine senimdi bolýy kerek. Ózimizde de kóp dúnıe shyǵady, onyń bárin shetelge shıkizat kúıinde satpaı, óńdeýmen aınalysýymyz kerek. Onymen aınalysatyn jáne qosymsha qyzmet kórsetetin kompanııalardyń bárinde kópjyldyq kelisimshart bolýy kerek. Mine sonda ol maman daıyndaıdy, óziniń oqý oryndaryn ashady, sonda óz kompanııasyn damytýǵa múddeli bolady, jańa tehnologııalardy ákeledi, tenderdi bir jyl alyp, kelesi jyly almasa – ınvestıtsııalaýdyń ne keregi bar? Osyndaı júıeli jumystardy atqarý qajet.

Bizdi qurtqan úshinshi másele – sybaılas jemqorlyq. Biz ár adamnyń qasyna prokýrordy, sybaılas jemqorlyqpen kúresetin agenttiktiń adamyn qoıa almaımyz ǵoı. Ol úshin adamdardy rýhanı tárbıeleýmen aınalysý kerek edi. Ekonomıka dep júrgende rýhanı máselelerdi umytyp kettik. Adamnyń júregi taza bolsa, ózin de taza ustaıdy, jaman qylyqqa barmaıdy. Sheneýnikterdi, bıznes salasyndaǵy adamdardy, qarapaıym qyzmetkerdi de rýhanı tárbıelemesek, ol adamda qanaǵat bolmasa, qandaı ozyq modeldi ákelsek te, bıýdjetten qansha qarjy quısaq ta, tonaý men urlaý jalǵasa beredi.

– Suıytylǵan gazdy elektrondy alańda satý bir jylǵa shegerildi, baǵasyna moratorıı jarııalandy. Al odan keıin halyqty ne kútip tur? Suıytylǵan gaz baǵasy qansha teńge bolýy múmkin?

– Suıytylǵan gaz baǵasyna 2023 jyldyń 1 qańtaryna deıin shekteý qoıyldy. Men sizge qyzyq aıtaıyn, ótkende Mańǵystaýǵa barǵanda gaz zaýytynyń dırektoryn keziktirdim. Qazir gaz óńdeý zaýytynda gaz artyǵymen tur, qaıda jibererin bilmeı jatyr eken. Oǵan deıin gaz jetpeıdi dep keldi ǵoı, Samat Musabaev ekeýmiz kóktemde baryp, osy máseleni qarastyrǵanda 14500 tonna gazdyń tolyqtaı Mańǵystaý oblysyna jetetinin eseptep dáleldegenbiz. Endi búgin barlyq jaǵynan baqylaýǵa alyp, qadaǵalaý kúsheıgen soń gazdyń tolyq jetip, artyǵymen qalyp qoıǵanyn kórip otyrmyz. Tipti keı jerde baǵa 38-40 teńgege deıin túsip ketken. Nege? ıAǵnı bizdiń gaz syrtqa ketip otyrǵan. Basqa óńirlerge ketti me, shetelge satyldy ma, ony quqyq qorǵaý organdary anyqtaı jatar. ıAǵnı ortada deldaldar men alypsatarlar bizdiń gazdyń kóp bóligin syrtqa áketip, ózimizge gaz jetpeı qalǵan nemese jasandy túrde baǵasyn kótergen. Al qazir gaz tolyǵymen jetkilikti. Men tek Mańǵystaýdyń jaǵdaıyn aıtyp otyrmyn, munda kólikterdiń 90 paıyzy gazben júredi. Basqa óńirlermen salystyrǵanda ondaǵy gaz tutyný óte joǵary. Sondyqtan shyǵyp jatqan 14 500 tonna gaz Mańǵystaýdyń ózin qajetti deńgeıde qamtamasyz etip tur. Eger osy mehanızm jumys istep tursa, qadaǵalaý durys bolsa, gaz defıtsıti múldem joq degen sóz.

– Qazir qoǵamda «Jańa Qazaqstan» sózi jıi aıtylyp júr. Prezıdent te «Jańa Qazaqstandy birge quraıyq» degen úndeý tastady. «Jańa Qazaqstan» ıdeıasyn qalaı túsiný kerek, onyń turǵyndary qandaı bolýy kerek? Bul tek bılik basyndaǵylarǵa emes, elimizdiń árbir azamatyna artylǵan jaýapkershilik qoı?

–Qazaqstandy jańa baǵytta damytý úshin, jańa ózgeriske bet burýymyz úshin árbir qazaqstandyqtyń ózi ózgerýi kerek. Shynynda da taza, ashyq, halyqtyń jaǵdaıyn oılaıtyn, ál-aýqatyn kóteretin Qazaqstanǵa qaraı bet burýymyz kerek. Ol úshin ár adam ózgerýi kerek – bılik basynda otyrǵan ár sheneýnik, ár azamat, árbir qarapaıym turǵynǵa deıin «Jańa Qazaqstandy» jasaýǵa múddeli bolýy kerek. Tek óziniń qara basyn oılasa, ózime bolsyn, ózim paıda tapsam, qalǵanynda sharýam joq dese – Qazaqstan damymaıdy.

– Jańa Qazaqstan qurýdaǵy basty kedergiler qandaı? ıAǵnı jańarýdy aldymen neden bastaýymyz kerek? Prezıdent aıtqan tapsyrmalar, reformalar qansha jylda oryndalýy múmkin?

– Bizge kedergi bop otyrǵany – qalyptasyp qalǵan eski oılaý júıesi, qasań format pen ádister der edim. Ásirese jergilikti bıliktegi basshylar áli kúnge deıin eskishe oılaıdy. Baıaǵy eski ádister men tehnologııalardy qoldanady. Biz odan ketýimiz kerek, jańasha oılaýymyz qajet. Eger sol «eski arbamen» júre bersek, jańa Qazaqstannyń «kóligine» mine almaımyz. Qazaqstannyń ózgergenin, talaptyń basqa ekenin eń aldymen jergilikti jerdegi sheneýnikter túsinýi kerek.

Prezıdent kóptegen reformalar jasap jatyr. Іske asyp jatqandary da bar, ýaqytty qajet etetin dúnıeler de bar. Memleket degen úlken mashına ǵoı, ony bir kúnde jóndeý, bir kúnde ózgertý múmkin emes. Jan-jaqta bolyp jatqan qaqtyǵystar, týrbýlenttik ózgeristerdiń bári bizge áser etip otyr. Sondyqtan 10 aıdan keıin nemese bir jyldan keıin túzelip ketemiz dep kesip aıtý qıyn. Biraq Qazaqstandy túzeýge bolady. Sebebi bizde óte úlken resýrs bar, materıaldyq jáne rýhanı resýrs bar, úlken ıntellektýaldyq múmkindigimiz bar. Bilim jaǵynan da, iskerlik jaǵynan da myqty halyqpyz. Eń bastysy – osy jumystar iske asqan kezde bárin ádil jasaý kerek. Ádil jasalatyn bolsa, kóp reformalardy iske asyrýǵa bolady. Iá, saıası reformalar kerek. Ashyqtyq kerek. Halyq sengen bılik qana jaqsy reformalar jasaı alady. Eshkim bizge syrttan kelip, jańa Qazaqstandy, ádemi Qazaqstandy jasap bermeıdi.

– «Eski komandamen «Jańa Qazaqstan» qurý qıyn» degen pikirge qalaı qaraısyz? Munda kadr tapshylyǵy bar ekenin de umytpaý kerek shyǵar?

Meniń oıymsha, kadr máselesi eń birinshi alǵa qoıylýy kerek, soǵan arqa súıep, Qazaqstandy jańarta alamyz. Sebebi kadr bárin sheshedi. Shynynda da Qazaqstannyń ózgerýine múddeli, reformatorlyq oılary bar, ashyq jumys isteı alatyn kadrlar bolsa, eski-jańasyna qaramaı, bárine múmkindik berý kerek. Sebebi olar – Qazaqstan azamattary. Olarǵa da kezinde múmkindik bermegen shyǵar, amalsyzdan júıe ishinde otyrǵan shyǵar. Osy reformalardy jasaýǵa múddeli, jaqsy oı-pikiri bar, halyqpen kommýnıkatsııa jasaı alatyn, bergen tapsyrmalardy der kezinde atqaratyn azamattar qazirgi bılikte de bar ǵoı. Jalpy ár mamandy jumysyna qaraı baǵalaý kerek. Jumys istegisi keletin, elge shynymen jany kúıetin azamattar bıliktiń ishinde de, syrtynda da bar. Jalpy el – tunyp turǵan qazyna, myqty azamattar halyq ortasynda bar. Eldi jańalaý úshin, jańa oıly azamattar, jańa býyn, jańa aǵym kerek.

Qazir saıası-ekonomıkalyq reformalardan basqa taǵy bir másele – myqty menedjerlerdi tańdaı bilip, tıisti jerlerge taǵaıyndaý bolyp otyr. Elde bilikti azamattar bar, keı azamattarǵa mindet durys qoıylmaıdy. Basshynyń bergen tapsyrmasyna da kóp nárse baılanysty. Sosyn bireýlerdiń deńgeıi bir salaǵa myqty da, basqa salany tarta almaýy múmkin. Sol úshin mamandardy daıyndap, óz salasyna jiberý kerek. Mysaly qoı baǵyp júrgen shopandy naýbaıhanaǵa aparyp nan pisirtip qoımaıdy ǵoı. Árkimniń múmkindigine, áleýetine qarap, sony utymdy paıdalaný kerek. Aǵaıynshylyqpen, jaqyndyqpen, rýlyqpen nemese baıaǵy meniń komandam edi degen ustanymmen taǵaıyndaıtyn bolsaq, damymaımyz.

– Ózińiz bastamashy bolǵan «Jańa Qazaqstan» toby jóninde aıtyp berińizshi. Onyń quramyna qaı depýtattar endi? Eń aldymen qaı máseleni kótergeli otyrsyzdar?

– Zańǵa sáıkes, Parlament jáne depýtattyq statýs týraly zańda depýtattyq top qurýǵa ruqsat etilgen. Oǵan tek Májilis depýtattary kire alady. Depýtattyq top qurý tájirıbesi aldyńǵy shaqyrylymdarda bolǵan, bul shaqyrylymda biz quryp otyrmyz. Ázirge top quramynda «Amanat» partııasy, Qazaqstan Halyq partııasy, «Aqjol» partııasynan jáne Assambleıadan 31 depýtat bar. Úsh teń tóraǵasy bar – Edil Jańbyrshın, Aıdos Sarym, Natalıa Dementeva.

Biz «Jańa Qazaqstan» depýtattyq tobyn úsh bólikke bóldik – birinshi topta men kýrator bolamyn, bul jerde agrarlyq bıznes, óndiris, ekonomıka, energetıka, ekologııa taqyryptary qaralady.Ekinshi bólikte – adam quqyǵy, halyqaralyq qatynastar, qaýipsizdik máselesin Aıdos Sarym basqarady. Úshinshi bólik – áleýmettik, mádenı, jastar saıasaty baǵytynda jumys isteıdi, ony Natalıa Dementeva basqarady.

Biz jalpyulttyq máselelerdi, jańa reformalarǵa muryndyq bolý sııaqty jumystarmen aınalysamyz. Odan bólek, Qorǵas beketi, bazarlar, ýtıl alymy sekildi Prezıdent bergen tapsyrmalardyń oryndalýyn qadaǵalaý. Sondaı jekelegen jáne qoǵamda rezonans týdyrǵan máselelerdi qadaǵalaýǵa, baqylaýǵa jáne iske asyrýǵa kómektesemiz. Zań jobalaryna bastamalyq etýge de múmkindikterimiz bar. Oǵan qosa, partııalar respýblıkalyq deńgeıdegi máselelerdi kóteredi de, óńirlik máseleler qalyp qoıyp jatady. Sol regıonaldy aspektige kóbirek kóńil bólemiz. Mysaly ereýilder sekildi óńirlerde ózekti máseleler kóterilip jatsa, depýtattyq top soǵan baryp, kelissózder júrgizip nemese tıisti organdarǵa saýaldar joldap, sheshýge tyrysatyn bolady.

Taǵy bir másele – eldegi protestik toptarmen de kezdesip, olardyń usynys-pikirlerin tyńdap, ózimizdiń zań shyǵarý jumystaryna aralastyrýǵa múddelimiz. Olar da bizdiń azamattar, olardyń da úni estilýi kerek jáne saıasattan tys qalyp qoımaýy qajet. ıAǵnı, tek qana partııalastarymyzben emes, qoǵamdaǵy barlyq toptarmen, ásirese protestik toptarmen jumys isteýdi de josparlap otyrmyz.

– Bılik basyndaǵy atqaminerlerdiń, depýtattyń qazirgi obrazy halyq arasynda árqıly deýge bolady. Jaǵymdy obrazda bolý úshin depýtattar qalaı jumys isteýi kerek? «Jańa Qazaqstannyń» depýtattary qandaı bolýy kerek?

– Depýtat óziniń jaǵymdy obrazyn qalyptastyrý úshin ǵana jumys isteý kerek dep oılamaımyn. Eń áýeli ol óziniń mindetin oryndaýy kerek. Jalpy depýtat – halyqtyń únin bılikke jetkizetin ortadaǵy kópir, dáneker ispettes. Májilistiń depýtaty zań shyǵarýmen aınalysady, onda halyqqa yńǵaıly, ál-aýqatty kóteretin, saıası turaqtylyqty qamtamasyz etetin, memlekettiń damýyna yqpal etetin zań normalaryn shyǵarýǵa atsalysýy kerek.

Sosyn biz partııa atynan, óńirlerden saılanǵannan keıin sol óńirlerge jıi baramyz. Jalpy saılaýshylarmen tike kezdesip, olardan qashpaı, birge jumys isteýimiz kerek. Bul da bir saıası mádenıet. Tek qana elge 10 kúndik issaparda nemese saılaýda emes, únemi baılanysta bolýymyz kerek. Mysaly men óz jumystarymnyń esebin berip otyramyn, halyq depýtattyq saýal qoıǵannan basqa da jumystarymyz bar ekenin bilýi kerek. Qalaı bolǵanda da barlyq kommýnıkatsııa quraldaryn paıdalanyp, halyqpen kezdesip, aıtylǵan máselelerdi tyńdaý qajet. Turǵyndar da , atqarýshy bılik pen zań shyǵarýshy bıliktiń óz fýnktsııalary bar ekenin bilmeýi múmkin. Depýtat bárin sheshedi dep oılaýy múmkin. Ony da túsindirip, halyqtyń saıası deńgeıin, saıası saýatyn kóterip otyrý kerek.

Depýtat pen halyq arasynda tyǵyz baılanys bolsa, ol depýtat barlyq ýaqytta el múddesine jumys istese, el qaı kezde de ony qoldaıdy, saılaıdy. Senim bolý úshin naqty atqaratyn isin aıtýy kerek, isteı almaıtyn jumysty da moıyndaýǵa tıis. Halyqqa jalǵan ýáde berýdiń qajeti joq. Halyq seni jaqsy kórip, qoldaýy úshin sen de halyqty jaqsy kórýiń kerek. Mysaly Mańǵystaý oblysynyń ár aýdanynda meniń eki beıresmı ókilim bar. Kóbi jergilikti máslıhat depýtattary, solar arqyly aqparat beremin jáne alyp otyramyn. Barlyq ýaqytta óńirde ne bolyp jatqanyn áleýmettik jeliden de, óz ókilderim arqyly da bilip otyramyn. Odan basqa mende birneshe fokýs toptar bar. Mysaly pandemııa kezinde mańǵystaýlyq jigittermen birge turǵyndarǵa kómektesý úshin «Halyqqa kómek» shtabyn qurǵan edik, sol shtabty áli taratpaı ustap otyrmyz. Mańǵystaýda kásipkerler palatasynyń óńirlik keńesiniń tóraǵasymyn, ol jerde 20 shaqty kásipker otyr. Olardyń da máselesin talqylaımyz. Osylaısha, elde bir másele shyqsa, lezde ún qatamyz, ushyp baryp, máseleni tez sheshýge tyrysamyz nemese sol máseleni sheshý úshin saýal joldaımyz.

Mazmundy suhbatyńyz úshin rahmet!


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT