+7 (701) 759 90 19
USD 386.44 EUR 428.37
RUB 6.06 CNY 54.93
Jańalyqtar

Qyzyl jolbarys qupııasy. Japondar Jambylǵa nege tańǵaldy -  Óńirlik baspasózge sholý

2019 jylǵy 6 qazan 11:25
Bólisińiz:
Qyzyl jolbarys qupııasy. Japondar Jambylǵa nege tańǵaldy -  Óńirlik baspasózge sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstannyń óńirlik merzimdi baspasózi qandaı máselelerdi kóterdi? Ádettegideı «QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna elimizdiń aımaqtarynda jaryq kóretin merzimdi baspasózge sholý usynady.

Uqsas jańalyqtar
Qazaqstanda 21 qarashada ótetin mańyzdy sharalarǵa sholý Qazaqstanda 20 qarashada ótetin mańyzdy sharalarǵa sholý Qazaqstanda 19 qarashada ótetin mańyzdy sharalarǵa sholý

Qojabergen batyrdyń zıraty tabyldy - «Dıdar» gazeti


Osy aptada «Dıdar» gazetinde Jońǵar shapqynshylyǵynda ómir súrgen qazaq tarıhyndaǵy aıtýly tulǵalardyń biri, Abaq kereıdiń Shybaraıǵyr rýyna uran bolǵan batyr – Qojabergen Jánibekulynyń (1698-1785) zıraty tabylǵany týraly maqala shyqty. Maqalada avtor batyrdy zerttegen birqatar tarıhshylar jazbasyn salystyryp, sol kezeńdegi oqıǵalar týraly qarap shyqqanyn alǵa tartady, olardan tizbek keltiredi. Keıingi izdenýshilerge de tarıhtyń tyń betterin barlaýǵa bolatyndaı tustardan biraz jón silteıdi.

Sosyn qazaqtyń dástúrinde erte kezeńnen beri el basqarǵan kósemder, dańqty jaýyngerler, baqsy-balgerler t.t. jerleý ǵurpyna asa mán berilgendigin, babalar súıegi jatqan jerlerdi kıe tutý erteden kele jatqan úrdis ekenin aıtady.

«Esimi Shybaraıǵyr rýynyń urany bolǵan Qojabergen batyr súıegi jatqan jer babalyq shejireler boljamy izimen jáne tarıhı naqtyly jazba derekterge súıene otyryp izdestirilgen-di. Shette júrgen urpaqtarynyń esinde qalǵan shejire derekteri batyrdyń súıegi «orys jerindegi Qalbany jaılap, Ertisti kúzep, Tarbaǵataıdy qystap» júrgen tusta qalǵandyǵyn meńzeıdi. Joǵaryda atalǵan «Qojabergen batyr» eńbeginde ıeliginde kereı eliniń bir myń tútini bar Qojabergen jáne taǵy basqa batyrlardyń derekkózde kórsetilgen ýaqyt aralyǵynda Tsın shekara qyzmetin atqarýshylardyń qoqan-loqysy bola turǵan kúnniń ózinde de Tarbaǵataı taýynyń teriskeıi men kúngeıinde, Zaısan kóliniń mańyndaǵy jaıylymdyq jerlerde kóship júrgendigi jaıly derekter kóptep kezigedi» degen avtor sondaı derekterdi de alǵa tartady.

Sondaı derekterge súıene otyryp, ol :

«Júrgizilgen izdenister men etnografııalyq saýalnamalar nátıjesin júıeleı kelgende Qojabergen batyr zıraty - Tarbaǵataı aýdanyna qarasty Tanamyrza eldi mekeniniń shyǵysynan aǵyp óter jańa Qarǵyba ózeniniń oń jaq qabaǵyndaǵy jardyń ústinen tabylyp otyr. Abylaı sultannyń senimdi serigi bolyp, esimi el esinde saqtalǵan kesek tulǵanyń kesenesi shyǵystyń kıeli jerleri kartasynyń qataryn tolyqtyra túsetindigine esh kúmán joq», - dep jazady.


Qyzyl jolbarystyń qupııasy nemese japondar Jákeme tańǵalyp jatyr - «Jetisý» gazeti


Almaty oblystyq «Jetisý» gazetiniń jazýynsha, Tokıodan shyǵatyn «Nıhontoıýrashıa» gazetiniń №1508 sanynda japontildi jýrnalıst, ǵalym Sharafat Jylqybaevanyń «Qyzyl jolbarystyń qupııasy» dep atalatyn maqalasy jaryq kórgen eken. Onda avtor qazaq folkloryndaǵy ań-qus sımvoldarynyń mıfologııalyq, etnografııalyq mánine boılap, tarıhtaǵy kórnekti el basshylary, aqyn-jyraýlardyń kıesi sanalǵan totemdik beıneler týraly sóz qozǵapty.

«Avtor maqalasynda qazaq mıfteri men aqyn-jyraýlar poezııasynan úlken oryn alatyn obrazdyń biri Turan jolbarysy ekenin aıta kele ejelgi zamanda qazaq halqynyń qyzyl jolbarysty kıe tutqanyn jetkizedi. Maqalada qyzyl jolbarysqa qatysty ańyz-áńgimeler baıandalǵan. Qarasaı batyr týraly tarıhı derekterdi mysal ete otyryp, Qarash, Qarasha batyr-bıler ómirin de tanystyrǵan. Budan keıin avtor qyzyl jolbaryspen baılanysty Suranshy batyr erlikterin aıta kele uly jyraý Jambyl Jabaev shyǵarmashylyǵyna toqtalady».

Sondaı-aq, japon gazetindegi maqalada áıgili Sarybaı bı Aıdosulynyń ómirbaıany sýrettelip, halqynyń beıbit ómiri úshin ǵumyryn arnaǵan batyr-bıler taǵdyrynda qyzyl jolbarystyń alar orny ádebı-pýblıtsıstıkalyq turǵyda saralanǵany jazylypty, Súıinbaı Aronulynyń Sarybaı bı týraly aıtqan sózderi de berilipti.

«Nıhontoıýrashıa» gazetiniń jaýapty redaktory Kadjııama Tatsýshıdiń aıtýynsha, sońǵy kezde redaktsııaǵa Sharafat Jylqybaevanyń maqalalaryna qatysty pikir bildirip, habarlasqan oqyrmandar sany artqan. Munyń sebebi, buryn japon baspasózinde Qazaqstan týraly málimet az bolsa, qazir nasıhat belsendi túrde júrgizilýde. Jýyrda japonnyń folklorlyq «Gýn» jýrnalynda Sharafat Jylqybaevanyń qazaq epostarynyń dúnıetanymdyq mán-maǵynasyn taldaǵan kólemdi ǵylymı maqalasy jarııalanyp, oqyrmandar arasynda qyzý talqylanǵan bolatyn», dep jazady gazet.

Aýyl «qartaıyp» barady – «Ortalyq Qazaqstan» gazeti


«Aýyldarda tap qazirgi kúni kári-qurtań, qarııa-qarttar kúneltip otyr. Óz qaǵynan ózi jerigen qulandaı jastary qalaǵa josyp ketken. Áıteýir, álgi ertegidegi qarttar aýylynan aıyrmashylyǵy – arasynda bıýdjettik mekemelerde eńbek etetinderdiń barlyǵy. Sosyn kútpegen, tosyn syı bop, tóbeden top etken «jıender» men qalada qaraıtyn adam joqtan ata-ájesine amalsyz «jer aýyp» jetken shynashaqtaı nemereler».

«Ortalyq Qazaqstan» gazeti aýyl kórinisterin osylaı sýretteı otyryp, jastardyń qalaǵa qaraı qashqysh bop bara jatqanyn, qaladaǵy áleýmettik-mádenı múmkindikterdiń moldyǵy magnıt sekildi ekenin aıtady.

Avtor aýyldy turaqty damý oshaǵyna aınaldyrý týraly máselege taldaý jasaı kele, shetel tájirıbesin de alǵa tartady. aýyldy damytýǵa arnalǵan jobalarǵa toqtalady. Ortalyq bıliktiń aýylǵa qatysty tapsyrmalaryn alǵa tartyp, jergilikti jerdińjaǵdaıyna kóz júgirtedi. Aqyry aýylǵa qatysty tapsyrma bolǵanymen, «ákimder nege qımylsyz?» degen suraqty kóldeneń tastaıdy. Ýaqytsha aldaýsyratatyn jumys emes, jastardy turaqtandyratyn qam kerek ekeni aıtylady. «Resmı málimetterden kórip otyrǵanymyzdaı, baǵdarlama aıasynda qolǵa alynǵan jobalardyń kóbi jol jóndeý, mekteptiń ishi-syrtyn syrlaý, ákteý, sıpaý, sol sııaqty nysandardy óńdeýden asa almaıdy. Aý, sonda Elbasy aıtqan el-jurt nan taýyp jep, nápaqa qylatyn turaqty kásiporyn, ónerkásip, bıznes oshaǵy qaıda qaldy? Ájeptáýir áıdik baǵdarlamynyń aıaǵyn qyldaı qylmasa etti ákimder. Jalpy, aýyldy ósirý, ıa óshirý ákimderdiń qolynda tur. Endeshe, aýyldardyń obal-saýaby da solarda. Úkimettiń ózi bergen qyrýar qarjysyn jer qazýmen, jol jabýǵa ǵana jumsaýdan ári aspaıtyn ákimderdiń jurtqa ne qajeti bar dep oılaısyz keıde…» dep túıindeıdi tilshi.

Qazaqshaǵa bermeı qara basty ma? – «Saryarqa samaly» gazeti


Maqala negizinen qazaq tiliniń qoldanys aıasyn damytý týrasynda bolyp, bul mindettiń mektepten bastalýy tıistigine nazar aýdarylypty. Maqalada Pavlodar oblysynda qazaqtardyń áli kúnge balalaryn orys tilindegi synyptarǵa beretini aıtylyp, statıstıka da keltirilipti. Derekke súıensek, bıyl Pavlodar oblysy boıynsha alǵash ret mektep tabaldyryǵyn attaǵan oqýshylardyń 62 paıyzy resmı tilde bilim alýǵa kóshipti.

«Bıyl ıaǵnı 2019-2020 oqý jylynda Pavlodar oblysy boıynsha 15 982 bala alǵash ret mektep tabaldyryǵyn attady. Alaıda, onyń tek 6139-y ǵana memlekettik tilde bilim alýda. ıAǵnı, óńirimizde alǵash mektepke barǵandardyń bar-joǵy 38 paıyzy qazaq tilinde árip tanýda. 2018-2019 oqý jylynda buǵan qaraǵanda sál de bolsyn jaqsyraq edi. Ótken oqý jylynda aımaq boıynsha mektepke alǵash barǵan 12 058 oqýshynyń 5133-i qazaq synybyn tańdapty».

Maqalada aýdandardan sandyq derekter berilip, tıisti mamandardy sóıletipti. Al sol mamandar máseleniń tórkinin ózge ult ókilderi sanynyń kóptigimen, eldi mekenderdiń shekaraǵa jaqyn ornalasqanymen baılanystyrǵan eken. Eń aqyry bala úshin sheshim qabyldap jatqan ata-analarǵa da baılanysty ekeni maqala barysynda ańǵarylady. Muny oblystyq bilim basqarmasy da rastaǵan.

«Alash arysy Ahmet Baıtursynov: «Bala óz tilinde tárbıelenbese, óz halqyna qyzmet ete almaıdy» degen. Ana tilinde tálim-tárbıe alǵan urpaqtan ultyn súıetin azamat ósip shyǵady. Al qazaqtyń qanyna bitken qundylyqty, ulttyq ıdeologııany orys mektebi boıǵa sińire almaıdy. Nátıjesinde, ana tiline jarymaǵan jasóspirim ózgege eliktep ósedi. Urpaq tárbıesine degen salǵyrttyǵymyz ultym degen ul-qyzdarymyzdy sıretip jibermese eken...» dep túıindepti avtor.

Lenındi tańǵaldyrǵan qazaq... - «Zamana» gazeti


Túrkistan oblysynda shyǵatyn gazette totalıtarlyq saıasat jyldarynda jazyqsyz japa shekkenderdiń biri, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, ustaz, ǵalym, pýblıtsıst Sultanbek Qojanov týraly maqala shyqqan eken. Maqalada avtor Sultanbek Qojanovtyń ultyn sheksiz súıgen kóshbasshylyǵy týraly jazady. Sosyn keńesterdiń Búkilodaqtyq tótenshe sezinde Sultanbek Qojanovtyń Máskeýde Lenınniń aldynda sóılegenin keltiripti.

«Ol oryssha, qazaqshaǵa sýdaı jáne óte sheshen sóıleıtin adam bolǵan eken. Onyń sózine Lenın: «Siz óte bilimdi, qyzýqandy qazaq ekensiz», – dep tańqalǵan eken. Sonda Qojanov: «Joq, Vladımır Ilıch, men eń bilimdi, eń qyzýqandy qazaq emespin. Ondaı qazaqtar dalada júr. Bolashaqta olar ózderin tanytady», – degen eken».

Jazýynsha, 1937 jyly stalındik jazalaýshy saıasattyń qurbanynan aınalyp, basyna qara bult úırilgende Sultanbek 43 jasta bolypty. NKVD-niń adamdary kelip, úıine tintý júrgize bastaǵanda: «Syn bednıaka predanno slýjıl ı slýjıt revolıýtsıı ı vdrýg okazalsıa vragom naroda», – dep oryndyqqa otyra ketken eken...

«Kelinder sıyr saýmaıdy…» dep qashanǵy kúmiljımiz?.. – «Oral óńiri» gazeti


Elbasynyń «Nur Otan» partııasynyń keńeıtilgen otyrysynda «Eki sıyr satyp al da, ózińdi asyra» dep aıtqany qoǵamda qyzý talqylanǵan edi. Áıtse de osy sózdiń astaryna oı júgirtpeı, tikege salyp, tóske shapshyǵandar qanshama?! «Oral óńiri» gazetinde osylaısha haıp qýyp baıbalam salyp júrgenderdiń pikiri týraly maqala jaryq kóripti.

Maqalada avtor táýelsizdiktiń eleń-alańyndaǵy qıyn zamanda kóz aldyǵa keltire otyryp, sol ýaqytta óńirdegi jurtty saqtap qalǵan sol qazir kúlkige aınalyp júrgen eki sıyr ekenin aıtady.

«Eki sıyrymyzdy saýyp, tabıǵı taza et, qaımaq-maıymyz ben qurt-irimshigimizdi jep, aıran-kójemizdi iship janymyzdy saqtaǵanymyzdy qalaı umytýǵa bolady. Sonaý 1932 jyldaǵy ashtyqtyń ıisi murnymyzǵa da barǵan joq. Qazaq halqy sol zamanda nege qyryldy? «Qylyshynan qan tamǵan» qyzyl ımperııa qazaqtyń aldyndaǵy bar malyn sypyryp alǵan edi. Al bizdiń ýaqyt she? Jarqyratyp minetin kólik pen búgingideı kıetin kıim bolmasa da, aldymyzda saýatyn eki sıyrymyz ben azdy-kópti usaq malymyz boldy. Osyǵan «táýbe» dep kúnimizdi kórdik. Sol kezdi qalaı umytamyz?»...

Maqala avtory keshegiden búgingige oralyp, qazirgi eki sıyrdyń máselesin qaıta qozǵaıdy.

«...bir ókinishtisi, sol qolda bar eki sıyrymyzdyń sútin saýyp satpaq túgili, ózimiz shaıǵa qatýdan qaldyq. Aýdan ortalyǵyn aıtpaǵanda, aýyldaǵy halyq sıyrdy saýmaıtyn boldy. Dúkenderde syrtynda sıyrdyń sýreti bar, shyqqan tegi belgisiz, qańyltyr nemese qaǵaz qoraptaǵy jasandy sútter tolyp-aq tur. Keıbiri beınettenip sıyr saýǵannan, qańyltyr qutydaǵy sútti satyp alyp, shaıǵa qatqandy jón kóredi»...

Osy rette maqala avtory ózi kýá bolǵan jaıtty aıtady. Jazýynsha, jaqynda jumys babymen sharýashylyqqa joly túsken. Ol jerde qojaıynnyń qonaqjaılyǵyn kórip, dastarqanynan dám tatypty. Álgi tórt túligi bar sharýashylyqta dastarqanǵa qoldyń qaımaq pen maıynyń ornyna margarınnen jep, súti joq qara shaı ishken. Úı ıesi bolsa mal saýatyn eshkim joq ekenin aıtyp aqtalypty.

«Bul jalqaýlyq pa, álde nemquraılyq pa? Oılanyp kórińizshi, biz neden uttyq, neden utyldyq?»...

Osyndaı mysaldardy keltire otyryp, avtor eki syıyrdyń paıdasyn da shotqa salyp, terbepti.

«Elbasy aıtqan sózdiń jany bar. Úkimetke qol jaıa bermeı, atakásibimizdi damytyp, tórt túlik maldy ósirý qajettiligi týyndap otyr. Qazaqtyń basty baılyǵy atam zamannan beri tórt túlik emes pe edi?!» dep túıyndeıdi avtor.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: BAQ, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Qanat Mámetqazyuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT