+7 (701) 759 90 19
USD 386.44 EUR 428.37
RUB 6.06 CNY 54.93
Jańalyqtar

Qytaıdyń Tarbaǵataı aımaǵynda aqyndar aıtysy ótti - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

2019 jylǵy 3 tamyz 11:06
Bólisińiz:
Qytaıdyń Tarbaǵataı aımaǵynda aqyndar aıtysy ótti - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

Nur-Sultan. QazAqparat - «QazAqparat» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar
Qytaıda turatyn qazaq qyzy halyqaralyq baıqaýǵa joldama aldy - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý Shapan kıip júrý uıat pa? - Óńirlik baspasózge sholý «Altaıdyń kók jaquty» jurtqa kórsetildi - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

Qytaı qazaqtarynyń tuńǵysh fotografy- Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)



Osy aptada QHR-nyń CNR aqparattyq saıtynda, Qytaı qazaqtarynyń tuńǵysh fotosýretshisi, jýrnalıst, jazýshy Asylqan Bagenuly jaıly kólemdi maqala jaryq kórdi. Jazba avtory Qýandyq Kóbenuly.

Atalǵan aqparat kóziniń deregine súıensek, maqala keıipkeri Asylqan Bagenuly 1942 jyly 7 qarashada Úrimji aýdany Shúıshıgý aýylynda ómir esigin ashqan. Redaktor, baspager, jazýshy, tanymal fotograf Asylhan Bagenuly jastaıynan aınalasyna shyǵarmashylyq kózben qarap ósipti. Oraýly shımen oranǵan kıgiz úıde eseıgen Asylqannyń eń alǵashqy týyndysy da osy oraýly shı jaıyndaǵy sýretten bastalypty. Bir qyzyǵy, Asylqan mektepti, JOO-ny da Qytaı tilinde oqyp bitirgenine qaramastan, qazaq tilinde ádebı shyǵarmalar jazýmen aınalysqan. 1964 jyly Shynjań ýnıversıtetiniń qytaı tili mamandyǵyn bitirgen Asylqan sol jyly Beıjińdegi tıbet, mońǵol, uıǵyr jáne qazaq tilinde shyǵatyn «Ulttar» sýretti jýrnalyna fototilshi, redaktor bolyp ornalasqan. Ol birinshi fotosyn 1965 jyly aýyl turmysyn túsirýmen bastaǵan. Asylhan Bagenuly atalǵan sýretti jýrnalda 20 jyl qyzmet atqarǵan eken.



Asylqan 1988 jyly týǵan jeri Shyńjańǵa qaıta oralyp, «Shyńjań sýretti jýrnalynda» qyzmet isteıdi. 1990 jyly qazannan bastap, Shyńjań fotoóner baspasynyń bas redaktorynyń orynbasary bolyp jumys jasaıdy. Kásibı mamandyǵy boıynsha 1996 jyly «Aǵa redaktor» degen bedeldi ataqqa ıe bolady.

Fotograf bolyp 50 jyl qyzmet etken Asylqan Bagenulynyń eńbekteri kóbinde qytaı, qazaq jáne aǵylshyn tilderinde jarııalanǵan. Sonyń arqasynda onyń el ishi-syrtynda óz kórermenderin jınaı alǵan talant ıesi, dep jazady maqala avtory.

Beıjińdegi «Ulttar» sýretti jýrnaly, «Halyq azattyq armııasy» sýretti jýrnaly, «Halyq gazeti» qatarly memlekettiń beldi basylymdarynda Asylqannyń 500-den astam fotosýretti maqalalary jarııalanǵan. Talantty fotograftyń asa baǵaly eńbegi sanalǵan «Dúnıejúzi kartasy» men «Qytaı kartasy» atty týyndylary qytaı jáne qazaq tilderinde baspadan shyǵyp, jergilikti qazaqtardyń osy saladaǵy aqtańdaǵyn toltyrady.



Asylqan Bagenulynyń kóptegen týyndylary fotojınaq retinde kitap bolyp jaryqqa shyǵyp, el ishindegi jáne halyqaralyq kórmelerge qatysqany aıtylady.

«Asylqan Bagenuly «Qazaq turmys-salty» atty fotojınaǵy memlekettik 2-shi dárejeli júldege ıe bolǵan. Qytaı, qazaq, aǵylshyn tilderindegi «Qazaq kıiz úı mádenıeti» atty kólemdi fotoalbomy 2001 jyly mamyrda Qazaqstannyń Almaty qalasynda ótken kitap jáne fotoóner týyndylary kórmesine qoıyldy. Osy fotojınaq 2004 jyly Shynjań ólkesi boıynsha 2-shi dárejeli úzdik týyndy syılyǵyn alǵan. Sondaı-aq «Qazaqy turmys-salt mádenıeti» atty kólemdi fotojınaǵy 2004 jyly baspadan shyqqan.



«Saıatshy», «Aqqý kóli», «Turpan júzimi» syndy kórkem fototýyndylary Japonııa, Gollandııa, Germanııa, Qazaqstan qatarly elderde ótken halyqaralyq fotosýret kórmelerine qoıylyp, kórermenderdiń joǵary baǵasyna ıe bolǵan. Osynshama úlken jetistikter Asylqannyń qolyna aspannan túse qalmady. Erdiń erte turyp kesh jatyp, tynbaı eńbek etýmen, ájelerdiń qyryq qıqymynan qıýlastyryp tikken tór kórpesindeı, qyrýar sýretterdi jınaqtaǵan qajyr-qaıratymen, uqyptylyǵymen qolǵa keldi...», dep jazady avtor bul maqalasynda.

Asylqan Bagenuly tek qolyna apparat ustaǵan fotograf qana emes, ádebı shyǵarmalarymen de tanylǵan jazýshy. Ol Qytaı qazaqtaryna belgili «Qasen genaral» romanynyń avtory.



Aıta keteıik, bul romanǵa arqaý bolǵan Qasen Rústemuly bala kúninen bóten elde, jat jerde júrip Beıbarystyń kúnin keshken erekshe taǵdyr ıesi. Ol Qytaı armııasynda basshylyq qyzmet atqarǵan, qazaqtyń qaısar azamaty, armııa generaly. Qasen Qytaı kommýnısteriniń kósemi Mao Tszedýnnyń jeke kúzetshisi ári kómekshisi(1937-1939) bolǵan. 1951 jyly polkovnık shenindegi Q. Rústemuly eldegi tank armııasynyń qurýshysy, 1-shi tank mektebiniń bastyǵy bolyp taǵaıyndalǵan. 1983 jyly armııa generaly dárejesinde zeınetke shyqqan.

«Qalamgerdiń «Quzdaǵy quıma» qatarly ocherkteri, «Qasen genaral» atty romany jáne qazir qolyndaǵy eki tomnan turatyn ǵumyrnamalyq romanyn baspaǵa usynbaqshy. «Aıaýly ásker Shveık», «Lı Zuńrynnyń qaıta oralýy», «Mao Tszedýnnyń Synomen áńgimesi» sııaqty kitaptary qytaı tilinen qazaqshaǵa aýdaryldy. Sonymen qatar qytaı, uıǵyr, qazaq tilderindegi fotoóner týyndylarynyń redaktsııasyn qarap, baspadan shyǵardy» delingen bul jazbada.

«Fotoóner salasyndaǵy eńbekteri úshin Asylqan Bagenulyna QHR foto-sýret qoǵamy 1996 jyly «Qurmet» medalyn tartý etti. Ol 1995 jyly Shynjań ólkelik ádebıet kórkómenershiler birlestiginiń fotosýretshiler qoǵamy «Shynjańnyń fotosýret qyzmetine erekshe eńbek sińirgen tulǵa» degen dańyqty ataqpen marapattaıdy. A. Bagenuly QHR qazaq mamandary kitabynan oıyp oryn alǵan tulǵa. Qytaı fotosýret qoǵamynyń jáne Shyńjań fotosýret qoǵamynyń orynbasar tóraǵasy sekildi qoǵamdyq mindetteri men onyń asqan asýlary, shyqqan shyńy fotografııa salasyndaǵy jastardyń úırený úlgisi bolmaq» dep túıindeıdi maqala avtory.



Túrkııa Májilisiniń tóraǵasy Orhon eskertkishterine bardy - TRT



Túrkııa Uly Ulttyq Májilisiniń tóraǵasy Mustafa Shentop túrikterdiń alǵashqy jazbasy Mońǵolııadaǵy Orhon eskertkishterine bardy, dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

Aldymen Qaraqurym murajaıyn aralaǵan májilis tóraǵasy bastaǵan parlament músheleri artynan Erdene Zýý monastyryna barǵan.

Resmı saparmen Mońǵolııada júrgen Túrkııa májilisiniń tóraǵasy Shentop pen qasyndaǵy delegatsııa músheleri Orhon eskertkishteri ornalasqan aımaqqa bardy. Osynda eskertkishterdi jáne basqa da arheologııalyq jádigerlerdi tamashalaǵan Shentopqa sondaǵy laýazym ıeleri jan-jaqty málimet bergeni aıtylady.

«Bular – túrkilerdiń artyna qaldyrǵan tuńǵysh jazbasha qujattary. Tarıhı jazba Kóktúrikterdiń álipbıimen tańbalanǵan. Qysqasha sol dáýirdiń saıası oqıǵalary, memlekettik tártibi jóninde sabaq beredi. Ulttardyń barlyǵy negizgi máselelerde birlikterin qorǵaý arqyly tabysty bolǵan. Birlik buzylǵan kezde, óz aralaryna arazdyq kirgen kezde memleketter de, ulttar da ydyraıdy, tipti tarıh sahnasynan óshedi. Bulardy óz jerinde kórýdiń artyqshylyǵy bar» dedi M. Shentop.

«Mustafa Shentop pen qasyndaǵy delegatsııa Orhon eskertkishterin kórgennen keıin mońǵoldardyń dástúrli shatyrynda tamaqtandy. Delegatsııa músheleri eskertkishter ornalasqan aımaqtan estelik úshin topyraq aldy» dep túıindeıdi túrkııalyq BAQ.

Fýtbolǵa beıimdeıtin 3 myń balabaqsha salynady - «Jenmın jıbao» (People Daily)



Qytaı bıligi balalardy balabaqshadan bastap fýtbolǵa beıimdeýdi qolǵa almaq nıette. Bul týraly Qytaıdyń Bilim mınıstrligi Beıjińde ótkizgen baspasóz máslıhatynda málim etti. QHR bilim mınıstrliginiń jarııalaǵan bul baspasóz málimdemesi «Memlekettik jasóspirimderdiń mektep aýlasy jáne fýtbol qyzmeti» dep atalady. Baspasóz máslıhaty barysynda belgili bolǵandaı, mınıstrlik aldaǵy ýaqytta fýtbolǵa beıimdeıtin arnaıy 3 myń balabaqsha salýdy josparlaý ústinde eken.

«Fýtbolǵa beıimi bar balalardan quralǵan balabaqshany synaq etý qyzmeti qolǵa alynbaq. 2019 jylǵy jospar boıynsha, fýtbolǵa beıimdeıtin 3 myń balabaqsha tańdap qurylady. Sonymen birge, balalardy tárbıeleıtin fýtbol muǵalimderin qaıta daıyndaýǵa respýblıkalyq deńgeıde tuńǵysh ret kýrs ashylady. Eger qolǵa alǵan jumys sátti bolyp jatsa, birtindep bul jospardy búkil el boıynsha jalpylastyrý» dep jazady «Jenmın jıbao» .

Ózbekstan áýe joldary kompanııasy 6 ushaǵyn satylymǵa shyǵardy - «ÓzA» aqparattyq agenttigi



Bul jaıyndaǵy habardy áýe kompanııa óz resmı saıtynda jarııalady. Habarǵa sáıkes, ushaqtar qatarynda jolaýshy tasýǵa arnalǵan eki Boeing 767, eki Boeing 757 jáne júk tasýǵa arnalǵan eki Boeing 767 markaly ushaqtary satylymǵa qoıylǵan, dep habarlaıdy Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparat agenttigi.

«Ózbekstan áýe joldary kompanııasy Ulttyq kompanııanyń ushaq avıaparkin ári qaraı jetildirý jáne modernızatsııa jasaý úshin osyndaı sheshimge kelgen. Satylymǵa qoıylǵan markadaǵy ushaqtar «Uzbekistan airways» kompanııasyna 20 jylǵa jýyq ýaqyt qyzmet etken. Al, endi satylatyn ushaqtardyń ornyna kompanııa orta qashyqtyqqa ushýǵa arnalǵan A320 ushaqtaryn alý josparlanǵan» dep jazady uza.uz/kz.

Atalǵan aqparat kóziniń keltirgen málimetinshe, ótken aıda Aqparattyq jáne buqaralyq kommýnıkatsııalar ortalyǵynda ótken brıfıngte, kompanııa ishki reıster úshin Kanadanyń Bombardier nemese Brazılııanıng Embraer kompanııalarynyń shaǵyn sıymdylyqtaǵy áýe kemelerin alýdy josparlap otyrǵany jaıynda aıtqan bolatyn, delingen.

Qytaıdyń Tarbaǵataı aımaǵynda aqyndar aıtysy ótti - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)



Tarbaǵataı aımaǵynyń 22-kezekti aqyndar aıtysy bastaldy.

Jalpy jurt asyǵa kútken aımaqtyq 22-kezekti aqyndar aıtysy mádenıet-týrıstik merekesi 1 tamyz kúni Tarbaǵataı aımaǵy Dórbiljin aýdany Qaraemil qalashyǵy Qyzylbulaq saharasynda ashyldy, dep habarlaıdy Qytaılyq kazakcnr.com saıty.



Aımaq halqy bul ulttyq mádenı merekeni bıyl 22-shi ret qarsy alyp otyr. Tarbaǵataıda dástúrli túrde jalǵasyp kele jatqan aqyndar aıtysy 2 jylda bir ret ótkiziledi eken. Aqparat kóziniń málimetinshe, bul mádenı shara QHR-nyń qurylǵandyǵynyń 70 jyldyǵyna tuspa-tus kelip otyr.



Soǵan sáıkes, osy jolǵy aqyndar aıtysynda 31 kıiz úı «70» tsıfry formasynda tigilgen. Atalǵan mádenı is-sharada kontsert nómirlerimen qosa, at báıgesi, balýandar kúresi, velojarys syndy sporttyq oıyndar da ótpek. Sondaı-aq, qazaqtyń alýan túrli qolóner buıymdary da kórmege qoıylǵan.



«Tábárı tarıhy» qazaq tilinde ekinshi ret basylyp shyqty - «Fars» aqparat agenttigi



IIR-yń Qazaqstandaǵy Elshiliginiń usynysymen ırandyq jazýshy Muhammed ıbn Járır Tábárıdiń «Tábárı tarıhy» shyǵarmasy qazaq tilinde ekinshi ret basylyp shyqty. Shyǵarmany parsy tilinen aýdarǵan – Aınash Qasym. Kitap balalar men jasóspirimderge arnalǵan, dep habarlaıdy parstoday aqparat agenttigi.

Bul shyǵarmada tarıhı oqıǵalarǵa negizdelip, paıǵambarlardyń, patshalardyń, ártúrli ulttar men ulystardyń ómir tarıhyn túzgen. Quran aıattary men hadısterine súıengen, arasynda ańyz-ápsanalardy órgen shyǵarmada Tábárıdiń ózine tán mashyqpen jazylǵan qarapaıym tilindegi mysaldar men naqyl sózder utymdy ári úılesimdi qoldanylǵan. «Tábárı tarıhy» tarıhı kitaptar tiziminde bolýmen birge, parsy ádebıetiniń qundy muralarynyń qatarynda da joǵary baǵalanady, deıdi «Fars» aqparat agenttigi.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: BAQ, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Beısen Sultan

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT