+7 (701) 759 90 19
USD 376.16 EUR 406.18
RUB 5.90 CNY 53.60
Jańalyqtar

Qytaıdaǵy jańa vırýsty juqtyrǵandardyń naqty sany qansha - Álemdik baspasózge sholý

2020 jylǵy 19 qańtar 19:38
Bólisińiz:
Qytaıdaǵy jańa vırýsty juqtyrǵandardyń naqty sany qansha - Álemdik baspasózge sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı nazarlaryńyzǵa álemdik baspasózge sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar
Jer betindegi halyqtyń 41 paıyzy 24 jasqa tolmaǵan - Álemdik baspasózge sholý AQSh Ashyq aspan kelisiminen bas tartpaq – Álemdik baspasózge sholý Tsýkerberg: Mıllıarderlerdiń eshqaısysy sonsha baılyqqa laıyq emes – Álemdik baspasózge sholý

Aýstralııadaǵy órt: Vıktorııada sý tasqyny bolýy múmkin - VVS

Sınoptıkter Aýstralııadaǵy Vıktorııa shtatynda qatty daýyl soǵyp, sý tasýy múmkin ekenin eskertti, dep habarlaıdy VVS.

«Jaqynda jaýǵan jańbyr memlekettegi orman órtin álsiretti, degenmen, elektr jaryǵynyń sónýi men joldardyń jabylýyna alyp keldi. Qyrkúıekte bastalǵan órtten keminde 28 adam qaza tapty», dep jazady basylym.

Avtordyń aıtýynsha, jańbyr órtti báseńdetkendikten, premer-mınıstr Skott Morrıson týrızmdi damytý úshin 76 mln AQSh dtllaryn bóletinin málimdedi. Al týrızm ındýstrııasy keńesiniń málimetinshe, bul sala 1 mlrd dollar shyǵyn keltirgen. Al jyl sońyna deıin shyǵyn 4,5 mlrd dollarǵa jetýi múmkin.

«Vıktorııanyń meteorologııalyq bıýrosy shtatta qatty daýyl soǵyp, jańbyr jaýatynyn habarlady. Sınoptıkter sońǵy eki aıdaǵy eń qatty jańbyr jaýatynyn boljap otyr», dep jazady avtor.


Zymyran qaǵyp túsirgen jolaýshy ushaqtary tarıhta boldy ma? - Stern

Germanııanyń Stern jýrnaly Iranda zymyran atyp túsirgen avıalaıner oqıǵasynan keıin áskerılerdiń azamattyq ushaqtardy atyp túsirgen sátterin eske aldy. Avtordyń aıtýynsha, mundaı oqıǵalar buǵan deıin de bolǵan jáne oǵan qate túsiný, kommýnıkatsııanyń jetpeýi áser etken.

«2014 jyldyń 17 shildesinde Ýkraınanyń shyǵysynda osy eldiń áskeri Amsterdamnan Kýala Lýmpýrǵa baǵyt alǵan Malaysia Airlines áýe kompanııasynyń «Boıng 777» ushaǵyn atyp túsirdi. Oqıǵadan 298 adam qaza tapty. Halyqaralyq zertteý kórsetkendeı, zymyran Reseıdiń ońtústik-batysyndaǵy Kýrsktan atylǵan. Degenmen, Reseı men separatıster apatqa qatysy joq ekenin málimdedi», dep jazady basylym.

Avtordyń aıtýynsha, 2001 jyly 4 qazanda Reseıdiń «Sıbır» áýe kompanııasynyń Tý-154 laınerin de zymyran atyp túsirgen. 78 adam qaza tapqan. Apattan bir apta ótken soń Ýkraına ushaqty abaısyzda atyp túsirgenin moıyndady.

«1988 jyly 3 shildede Parsy shyǵanaǵynda da Iran ushaǵy apatqa ushyrap, 290 adam qaza tapty. Irannyń Bender-Abbas áýejaıynan Dýbaıǵa baǵyt alǵan «Aerobýs A300» 28 mınýtqa sozylǵan reısiniń alǵashqy mınýttarynda apatqa ushyraǵan. Ushaqty amerıkalyq kreıserden shyǵarylǵan eki zymyran atyp túsirgen», dep jazady basylym.


Qytaıdaǵy jańa vırýsty juqtyrǵandardyń naqty sany belgili boldy - CNN

Ǵalymdar Qytaıdaǵy jańa vırýsty juqtyrǵandardyń naqty sanyn atady, dep jazady CNN.

«Qytaıdyń Ýhan qalasynyń bıligi jańa vırýstan eki adamnyń qaza tapqanyn, 45 adamnyń vırýs juqtyrǵanyn málimdedi. Degenmen, Londonda júrgizilgen zertteý nátıjeleri jańa vırýsty juqtyrǵandar sany 1 qańtarda 1723 adamǵa jetkenin habarlady», dep jazady agenttik.

Sonymen qatar ǵalymdar vırýs adamnan adamǵa juǵýy múmkin ekenin de anyqtaǵan.

AQSh-qa byltyr Ýhannan 60 myń adam barǵan, sol sebepti Amerıka úsh áýejaıda baqylaýdy kúsheıtti.


Garrı men Megan qazynaǵa shamamen 2,5 mln dollar qaıtarady - The Guardian

Sasseks gertsogy pen gertsogınıasy patshalyq tıtýldan bas tartqandyqtan, salyq tóleýshilerdiń aqshasyn qazynaǵa qaıtarýy tıis. Bul - shamamen 2,5 mln dollar, dep jazady The Guardian.

Keshe Anglııa patshaıymy gertsogtyń sheshimi baqytqa toly jańa ómirdi bastaýǵa áser etedi dep úmittenetinin aıtty. Sonymen qatar ol Megannyń otbasyna tez sińip ketkenin maqtan tutatynyn jetkizdi.

Kóktemde shyǵatyn jańa kelisimshart boıynsha Garrı men Megan patshalyq mindetterden tolyq bosatylady. Sonymen qatar olar patshalyq otbasy jyl saıyn qazynadan alyp otyratyn 82,2 mln dollardy da almaıtyn bolady. Degenmen, Garrı ózi qurǵan túrli qaıyrymdylyq qorlaryn qarjylandyrýdan bas tartpaıdy.

Esterińizge sala ketsek, 8 jeltoqsan kúni Garrı men Megan patshalyq tıtýldan bas tartyp, qarjylyq táýelsizdikti qalaıtynyn jetkizgen edi.


Tramp ımpıchment isine qatysty aıyptardy moıyndaýdan bas tartty - The New York Times

Tramp ımpıchment isine qatysty ózine taǵylǵan aıyptardy moıyndaýdan bas tartty, dep jazady The New York Times Aq úı jarııalaǵan málimdemege silteme jasap.

«Tramp ımpıchmenttiń eki babyndaǵy aıyptaýlardy da moıyndamaıdy», dep jazylǵan qujatta. Sonymen qatar qujatta atalǵan sebepter boynsha Senat ımpıchmentti keri jiberý kerektigi de atap ótilgen.

Donald Tramptyń advokattary ımpıchmentti AQSh konstıtýttsııasyna qarsy protsess dep ataǵan edi.

AQSh kongresi ımpıchment isin 25 qyrkúıek kúni bastady. Donald Tramp óz qyzmetin asyra paıdalanyp, Kongress jumysyna kedergi keltirdi dep aıyptalyp otyr.



Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qytaı, BAQ, Álem,
Bólisińiz:

Avtor:

Aıkúmis Bolatbek

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT