+7 (701) 759 90 19
USD 424.99 EUR 504.21
RUB 5.81 CNY 65.66
Jańalyqtar

Qytaıda túıe baqqan aýqatty qazaq – Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

2021 jylǵy 20 maýsym 10:55
Bólisińiz:
Qytaıda túıe baqqan aýqatty qazaq – Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Gorganda Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı dóńgelek ústel ótti - Parstoday


Qazaqstan respýblıkasynyń Gorgan qalasyndaǵy bas konsýldyǵynyń uıymdastyrýymen osy qalada Qazaqstan Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan dóńgelek ústel ótti, dep habarlaıdy ırandyq Parstoday aqparattyq portaly.

Dóńgelek ústeldi Qazaqstannyń Irandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi Ashat Orazbaı júrgizgen.


«Merekelik sharaǵa Gúlistan oblysynyń ákimi Hadı Haqshenas, Iran Májiliciniń depýtattary, Gorgan saýda palatasynyń tóraǵasy, jergilikti basshylar men qazaq dıasporasynyń ókilderi qatysyp, pikir almasty», dep málimdeıdi Parstoday.


Túıe baǵý bazasyndaǵy aýqatty qazaq baqtashy - CNR


Aǵymdaǵy aptada Qytaıdyń «Aǵajaı-Altaı» portalynda osyndaı taqyrypta aqparat jaryq kórdi.

Shyńjańnyń Altaı aımaǵyndaǵy Jemeneı aýdany Shalshyqaı aýylynyń soltústigindegi 24 kılometr jerdegi túıe baǵý bazasynda qaz-qatar tizilgen iri turpatty búrkip sýarý qurylǵylarynyń jaıylymdy sýaryp jatqandyǵyn baıqaýǵa bolady, dep habarlaıdy altxw.com aqparattyq baslymy.

Atalǵan túıe baǵý bazasynyń bastyǵy Dosbol Bazarqanuly túıe baǵý tájirıbesi mol azamattyń biri. Ol Shyńjań Ýańıýan bıo ǵylym-tehnıka kompanııasynyń qyzmetkeri. Dosbol bazadaǵy otbasylaryna aýlany tazalaý, túıe saýý qatarlylardy úıretedi.

«Qazir osy bazada jıyny 2063 túıe bar, 50-den astam adam turaqty jumys isteıdi. Olar aıyna 3600 ıýan jalaqy alady. 2019 jyly maýsym aıynda qurylǵan bul baza aýdan boıynsha 1026 otbasy jaıylymdy jalǵa berý, túıe baǵý, jumysqa ornalasý, paıdadan úles alý qatarly tásildermen otbasylq kiristerin arttyrdy. Sol arqyly bul jerdegi ár adamnyń aılyq kirisi orta eseppen 6000 ıýannan asty (390 000 teńge kóleminde - avt.)», dep jazady qytaılyq BAQ.


Baza ishindegi «Túıe baǵymshylyǵy baqshasy» dep atalatyn saýda dúkeniniń qojaıyny Jańanur Kerimqyzy bir jaǵynan keste tigedi eken. Jańanur men joldasy túıe baǵý bazasynyń turaqty qyzmetkeri. Olar aıyna 7000 ıýannan astam (455 000 teńge kóleminde - avt.) eńbekaqy alatynyn aıtady. Bos ýaqyttarynda erli-zaıyptylar baza ishinde dúken, ashana ashady.


Aıta ketý kerek, bul aradaǵy qazaq malshylar ejelden beri túıe baǵýdy kásip etken. Jýyrdaǵy jyldardan beri bul kásipti belsendi damytyp, «birlesken koperatıv, baǵymshylyq bazasy, túıeshi otbasylar» syndy túıe baǵýdyń bıznes formasyn qalyptastyryp, atalǵan kásip arqyly halyqtyń tabysyn kóbeıtýdi jedel ilgeriletken.

Qazaqtar daıyndaıtyn ulttyq taǵamnyń 10 túri - Kaznews

Dál osyndaı taqyrypta mońǵolııalyq Kaznews portalynda shaǵyn tanymdyq maqala jaryq kórgen. Onda jalpy qazaq ultyna ortaq 10 túrli taǵam týraly qysqasha túsinikter berilgen. Atap aıtap bolsaq, «Besbarmaq», «Qýyrdaq», «Qazy, qarta», «Sirne», «Jal», «Qymyz», «Aıran, qurt», «Baýyrsaq» qatarly qazaqı as-taǵamdardy jeke-jeke tanystyrǵan.

«Besbarmaq - Mońǵolııa qazaqtarynyń dástúrli etti taǵamy. Besbarmaq otbasylyq meıramdar nemese qonaqtardy qarsy alǵan kezde ázirlenedi. Syıly qonaqqa bas, jambas tartylady. Keı ólkede ettiń sorpasy qatyqpen ezilip qoıýlandyrylǵan tuzdyqpen beriledi», dep bastaıdy atalǵan tanymdyq maqala.

Túrik dárigerler Túrkistanda ota jasady - TRT


Qoja Ahmet ıAssaýı atyndaǵy Halyqaralyq Qazaq-Túrik Ýnıversıtetiniń Ókiletti keńes tóraǵasy professor Mýhıttın Shımshek Túrkistandaǵy baspasóz ókilderimen bas qosty.

Bul týraly osy aptada Túrkııa radıo televızııa portaly habarlaǵan bolatyn.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Shımshek ýnıversıtettiń oqý-aǵartý, ǵylymı sharalar jáne eldiń máselelerine sheshim tabý sekildi úsh mańyzdy qyzmeti bar ekenin aıtqan. Professor Mýhıttın Shımshek Qoja Ahmet ıAssaýı atyndaǵy Halyqaralyq Qazaq-Túrik Ýnıversıtetiniń álem kóleminde tanymaldyǵyn arttyryp, bedeldi jaǵdaıǵa keltirý kerek ekenin tilge tıek etken.

«Shımshek ýnıversıtettiń medıtsına salasyndaǵy jumystarynyń biri «Ana mekennen atajurtqa densaýlyq kópiri» atty joba aıasynda júrgizilgen ister týraly da málimet berdi. Osy joba aıasynda túrik dárigerlerdiń 42 kúrdeli ota júrgizgenin, ondaǵan naýqasty emdep, tekserýden ótkizgenin aıtty. Ýnıversıtettiń Ókiletti keńes tóraǵasy osyndaı jobalardyń basqa salalarda da bastalatynyn bildirdi» dep málimdeıdi Túrkııa radıo televızııa portaly.

Sondaı-aq, professor Mýhıttın Shımshek ýnıversıtette Túrkistan oblystyq ákimdigimen birge Agronomııa fakýltetiniń qurylatynyn da aıtqan.

Sardoba tasqyny týraly derekti fılm túsirilýde - «ÓzA» aqparattyq agenttigi


Ózbekstan kınematografııa agenttiginiń tapsyrysy boıynsha «Derekti-hronıkalyq kınostýdııa» tarapynan «Sardoba saboǵı» atty derekti fılm túsirilýde, dep habarlaıdy Ózbekstannyń « ÓzA « agenttigi.

Atalǵan agenttiktiń habarlaýynsha, bul týyndy 2020 jyly 1 mamyrda Syrdarııa oblysyndaǵy Sardoba sý qoımasynda bolǵan tehnogendik apat týraly baıandalmaq.

Qazirgi ýaqytta fılmdi túsirý jumystary oqıǵa oryn alǵan aımaqtaǵy aýdandarda túsirilýde. Onda evakýatsııalanǵan turǵyndar týraly, olar ornalasqan aýdandar, osy protseske qatysqan áskerı qyzmetkerler, qutqarýshylar men zardap shekkenderge kómek kórsetken azamattar týraly sahnalar taspalanýda.

Bul kınotýyndyń rejısseri Abdýsamad Salomov fılmniń negizgi maqsatyn aıtyp bergen.

«Fılmniń maqsaty - otandastarymyzdyń basyna túsken osyndaı qıyn kúnderdi shydamdylyq pen tózimdilik tanytý arqyly, bir-birin qoldap yntymaqtastyqpen eńsergenin kórsetý. Árıne, fılmniń basty ıdeıasy - bárimizge sabaq bolǵan qaıǵyly oqıǵanyń mańyzy. «Sardoba Sabogı» fılmi meniń kınematografııa agenttigindegi alǵashqy rejısserlik jumysym bolǵandyqtan, biz fılmdi kórermenderge unamdy etý úshin barynsha jumys istep jatyrmyz. Bul úderiste bizdiń muǵalimder men tájirıbeli áriptester óz keńesterin berýde», deıdi fılmniń rejısseri Abdýsamad Salomov.

Aıta keteıik, ótken jyly Ózbekstan Respýblıkasy aýmaǵyndaǵy Sardoba sý qoımasy bógeti buzylyp, sonyń saldarynan Túrkistan oblysynyń birqatar eldi mekenin sý basyp qalǵan bolatyn.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

#BAQ   #Qoǵam  
Bólisińiz:

Avtor:

Beısen Sultan

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER

MURAǴAT