Qysqy Olımpıada oıyndaryna qatysatyn shyńjańdyq bes sportshynyń ekeýi qazaq - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý
2022 jylǵy 16 qańtar 11:55

Qysqy Olımpıada oıyndaryna qatysatyn shyńjańdyq bes sportshynyń ekeýi qazaq - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Beıjińdegi qysqy Olımpıada oıyndarynyń alǵashqy altyn medali qaı jobada beriledi? – «Halyq gazeti»

Qar jobasynyń negizgi tarmaǵy retinde shańǵy jarysy «qardaǵy atletıka» dep de atalady. Atalmysh jobaǵa Beıjińdegi qysqy Olımpıada oıyndary kezinde 12 altyn medal bólingen. Beıjińdegi Qysqy Olımpıada oıyndary kestesiniń sońǵy nusqasyna sáıkes, birinshi jáne sońǵy altyn medaldar shańǵy jarysyna beriledi. Bul shańǵy jarysynyń qysqy Olımpıada sahnasyndaǵy orny erekshe ekenin kórsetedi, dep habarlaıdy people.cn.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Beıjiń qysqy Olımpıadasynyń shańǵy jarysynda jalpy 12 shaǵyn jarys ótedi: 6 erler jáne 6 áıelder jarysy. Osy jolǵy qysqy Olımpıada oıyndarynda shańǵy jarysy úshin jalpy 296 oryn bar. Er-áıelder sany jeke alǵanda 148-den. Árbir komanda eń kóbi 8 áıel, 8 er, jalpy 16 sportshy jibere alady.

«Shańǵy jarysy Soltústik Eýropadan shyqqan jáne ol 1924 jyly alǵashqy qysqy Olımpıada oıyndaryna engen bolatyn. Uzaq ýaqyttan beri Norvegııa qysqy Olımpıada oıyndarynda shańǵy jarysynyń serkesi bolyp keldi. Alaıda Shvetsııa, Fınlıandııa, Shveıtsarııa, AQSh, Reseı, Italııa sııaqty Eýropa men Amerıka elderiniń shańǵy jarysynyń áleýeti de qalysa qoımaıdy», dep túıindeıdi «Halyq gazeti».

Qazaqstan elshiligi eldegi jaǵdaıǵa baılanysty brıfıng ótkizdi - «ÓzA»

Ózbekstan astanasy Tashkent qalasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń elshiligi Qazaqstandaǵy bolǵan jaǵdaılarǵa baılanysty brıfıng ótkizdi, dep habarlady «ÓzA» memlekettik aqparat agenttigi.

Atalǵan BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, bul brıfıngke Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Darhan Satybaldy qatysyp, jýrnalısterge Qazaqstandaǵy bolyp jatqan jaǵdaıdy sheteldik BAQ-tarda jarııalanǵan keıbir jalǵan aqparatqa senip qalmaı resmı málimetterge nazar aýdarýǵa shaqyryp, búgingi ahýal týraly aqparat bergen.

Sondaı-aq, jańalyqtardy baqylaı otyryp, keıbir sheteldik BAQ Qazaqstandaǵy bolyp jatqan jaǵdaıdy bir jaqty jarııalap otyr. UQShU kúshterin qoldaný jáne bıliktiń bolyp jatqan oqıǵalarǵa reaktsııasy týraly qate túsinik bar ekeni aıtyldy.

«Bolǵan oqıǵalar jan-jaqty sıpatta boldy. Taza ekonomıkalyq talaptardan bastalǵan narazylyq aktsııalaryn terrorıstik toptar eldiń konstıtýtsııalyq qurylysyna nuqsan keltirý úshin paıdalandy...», dep jazdy ózbekstandyq BAQ.

Halyq áni qanat bitirgen qazaq jigiti - «Halyq gazeti»

Qytaıdyń Іle aımaǵy, Tekes aýdanynda turatyn baqtashy qazaq jigiti Іzbasar Beısenjanuly únemi taý bókterin ánmen jańǵyrtyp júredi. Ol qazaqtyń halyq ánderin unatady, bala kezinen ánge qumartyp ósken. Іzbasardyń búkil ómiri ánmen terbelip turatyn sııaqty, dep habarlaıdy kaz.people.cn aqparattyq portaly.

«Ol dalada ıtin erte júrip te, úıde balasyn áldılep otyryp ta, jarynyń istegen tamaǵynyń ottan túsýin kútip otyryp ta áýeletip án salýmen bolady. «Án - meniń ómirimniń bir bólshegi»,- deıdi Іzbasar. Aqjarqyn jigittiń ǵumyrynyń máni de, sáni de áýenmen órnektelip jatqandaı», dep jazady «Halyq gazeti».

​«Qazaqstan men Shyńjańnyń barys-kelisi zor yqpalǵa ushyramady» - CNR

Bul aptada qytaılyq BAQ-ta osyndaı taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.

«Sońǵy kezderi Qazaqstandaǵy jaǵdaı álemdegi ár eldiń nazaryn aýdaryp otyr. Qazaqstandaǵy jaǵdaı Shyńjańǵa áser etti me?», degen suraqqa 13 qańtarda Beıjińde ótken Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesindegi Shyńjańǵa qatysty máseleler týraly baspasóz máslıhatynda Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi halyq úkimetiniń baspasóz hatshysy Ilıjan Anaıat jaýap berdi.

«Qazaqstandaǵy aýqymdy tártipsizdikterdi baıqaǵan soń, atalǵan eldegi jaǵdaı tez baqylaýǵa alynǵanyn jáne Qazaqstan men Shyńjań aımaǵy arasyndaǵy qarym-qatynasqa kúrdeli áser etpegenin baıqadyq. Qytaı men Qazaqstan dos kórshi el. Atalǵan el máńgilik strategııalyq seriktesimiz. Sondyqtan biz Qazaqstandaǵy jaǵdaıdyń turaqtalǵanyn kútemiz jáne ekonomıkalyq-saýda yntymaqtastyǵy men kadr almasý úshin qolaıly jaǵdaı jasaımyz», dedi Ilıjan Anaıat.

Túrkııa Uly ulttyq májilisi jalpy keńesi Qazaqstanǵa qoldaý berý úndeýin jarııalady - TRT

Túrkııa Uly ulttyq májilisi jalpy keńesi Qazaqstandaǵy kúsh qoldaný ereýilderine baılanysty málimdemeni qabyldady. Túrkııa Uly Ulttyq Májilisi tóraǵasy Mustafa Shentop pen Ádilet jáne damý partııasy, Respýblıka halyq partııasy, Ultshyl qozǵalys partııasy men Jaqsy partııa tarapynan Qazaqstanǵa qoldaý berý úndeýi jarııalandy, dep habarlaıdy Túrkııa radıo televızııa portaly.

Túrkııa Uly Ulttyq májilisi jalpy Keńesinde oqylǵan ortaq málimdemede baýyrlas Qazaqstanda sońǵy kezde bolǵan oqıǵalardyń alańdatqany aıtyldy.

Qazaqstannyń turaqtylyǵy men tynyshtyǵy Túrkııanyń beıbitshilik pen tynyshtyǵyndaı mańyzdy ekeni aıtylǵan málimdemede.

«Qazaqstan halqynyń parasattylyǵy men basshylyqtyń qyraǵylyǵy arqasynda oqıǵalardyń tynyshtalyp, eldegi jaǵdaıdyń qalypqa túse bastaǵanyna rıza boldyq. Oqıǵalarda qaza tapqan qazaq baýyrlarymyzǵa Alladan ıman, qaıǵyly jaqyndaryna sabyr, jaralylarǵa shıpa tileımiz. Adamdardyń ómirine qaýip tóndirgen, memlekettik tártipti buzǵan jáne mal-múlikti zaqymdaǵan kúsh qoldanýshylardy aıyptaımyz. Qazaqstan ákimshiliginiń halyqtyń amandyǵy men baılyǵyn arttyrýǵa baǵyttalǵan reforma kún tártibin qoldaımyz. Májilisimiz 2016 jyly 15 shildede Fetýllahshy terror uıymynyń opasyz tóńkeris talpynysy kezinde Qazaqstan uıymdary kórsetken uıymshyldyq umytylmaıdy. Táýelsizdiginiń alǵashqy kúninen beri Qazaqstannyń qasynda bolǵan Túrkııa budan bylaı da Qazaqstan men jalpy aımaq úshin mańyzdy bolǵan beıbitshilik pen turaqtylyqqa degen qoldaýyn barlyq salada jalǵastyrady», degen málimdeme jazǵan Uly ulttyq májilisi jalpy keńesi.

«Qazaqstandaǵy tynyshtyq Iran úshin asa mańyzdy» - Parstoday

Iran men Qazaqstan parlamentaralyq dostyq tobynyń basshysy aımaqtaǵy kez kelgen teketiresti aıyptap: «Qazaqstandaǵy tynyshtyq pen turaqtylyq Iran úshin asa mańyzdy»,-dedi, dep habarlaıdy ırandyq Parstoday aqparat agenttigi.

Irandyq BAQ-tyń dereginshe, Ǵulamreza Nýrı Qezelche jeksenbi kúni tilshilerge bergen suhbatynda Ortalyq Azııadaǵy turaqsyzdyq pen tynyshsyzdyqtyń lańkestik toptardyń belsendigine jaǵdaı jasap jatqanyn aıtady.

Iran men Qazaqstan parlamentaralyq dostyq tobynyń basshysy Qazaqstandaǵy qazirgi jaǵdaı týraly óz pikirin bildirgen.

«Qazaqstan úkimeti men halqy tynyshsyzdyq pen turaqsyzdyq saldarynan osyndaı tákfirlik aǵymdardyń belsendiligine jaǵdaı týdyryp almaýlary kerek... Qazaqstan úkimeti men halqy mańyzdy oqıǵalarda Iran halqymen birge boldy. Bul eldegi tynyshtyq pen turaqtylyq Iran úshin mańyzdy da qundy jáne eki jaqtyń qarym-qatynasyna áserli. Sol sebepti Iran bul elde árdaıym tynyshtyq bolýyn qoldaıdy», degen Iran men Qazaqstan parlamentaralyq dostyq tobynyń basshysy Ǵulamreza Nýrı Qezelche.

Mońǵolııalyq qazaq mal dárigeri memlekettik marapatqa ıe boldy - Kaznews

Aldymen aıta ketken jón, osy aptada mońǵolııalyq kaznews.mn aqparattyq portalynda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń 2022 jyly 7 qańtar kúngi Qazaqstan halqyna úndeýi jáne Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrliginiń QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyqtarymen eldiń búkil aýmaǵynda tótenshe jaǵdaı rejımi týraly málimdemesi jarııalandy. QR SІM-nyń bul málimdemesi qazaq jáne aǵylshyn tilderinde jazylǵan. Sondaı-aq, apta sońynda osy BAQ-ta «Seıitmurat Japarhanuly «Eńbek sińirgen mal dárigeri» ataǵymen marapattaldy» degen aqparat jaryq kórgen bolatyn.

Ǵun ımperııasyna 2231 jyl, Uly Mońǵol memleketine 816 jyl, Ult azattyq qozǵalysyna 111 jyl, Mońǵol Halyq revolıýtsııasynyń tóńkerisine 101 jyl, demokratııalyq jańa «Negizgi zań» bekitilgenine 30 jyl tolýyna oraı Mońǵolııa Prezıdenti Ý.Húrelsúh jarlyq shyǵaryp birqatar azamattarǵa memlekettik joǵarǵy ataq, orden, medal tabystady, dep jazady kaznews.mn.

Osy sharalarǵa sáıkes, Baıan-Ólgıı aımaǵynyń Býgat sumynynan 1990 jylǵy Halyq Uly Quryltaıyna saılanyp, Mońǵolııanyń demokratııalyq jańa «Negizgi zańyn» bekitýge atsalysqan Seıitmurat Japarhanulyna «Mońǵolııanyń Eńbek sińirgen mal dárigeri» ataǵy berildi.

Qysqy Olımpıada oıyndaryna qatysatyn shyńjańdyq bes sportshynyń ekeýi qazaq – CNR

Beıjińdegi qysqy Olımpıada oıyndaryna Shyńjańnyń bes sportshysy qatysady, dep habarlaıdyń Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» .

Atalǵan BAQ-tyń keltirgen derekterine súıensek, Beıjińdegi qysqy Olımpıada oıyndaryna qatysyp baq synaıtyn shyńjańdyq bes sportshynyń ekeýi qazaq eken. Olar - Baıan Jalynqyzy men Qanaǵat Muqametuly.

Aıta keteıik, qandasymyz Baıan Jalynqyzy (shańǵy jarysy) 1999 jyly 17 jeltoqsanda Altaıdyń Jemeneı aýdanynda dúnıege kelgen. 2017 jyly Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Sport Bas basqarmasy tańdaǵan shekaralyq shańǵyshy atandy jáne sportpen aınalysa bastady. Ol endi Beıjiń qalasynda ótetin 2022 jylǵy XXIV qysqy Olımpıada oıyndarynda taý shańǵysy sportynan óner kórsetedi. Baıan 2018 jyldan bastap Norvegııa elinde 3 jyl boıy taý shańǵysy sporty boıynsha daıyndalyp, biliktiligin shyńdaǵan. Tórt jyldyń ishinde B. Jalynqyzy ulttyq quramanyń áıelder estafetalyq komandasyna nóldik negizden bastap kirdi.

Al Qanaǵat Muqametuly (konkımen júgirý) esimdi qandasymyz 1999 jyly Altaı qalasynda týǵan. 2013 jyly ol Shyńjań ólkelik sport akademııasyna qabyldanyp, short-trekten jattyǵýdy bastady. 2019 jyly konkımen júgirýden orta jáne uzaq qashyqtyqqa ulttyq qurama sanatyna enip, álem chempıonatynda alǵash ret óz eliniń atynan shyǵyp, erler arasyndaǵy komandalyq jarysta segizinshi oryndy jeńip aldy. 2021 jyldyń qyrkúıek aıynan qazan aıyna deıin Shyńjańda ótken eki álem chempıonatynda 4 birinshi orynǵa qol jetkizip, ulttyq rekordty jańartty.

Tıan Rýınıng esimdi muzda tez syrǵanaý sheberi (áıel, ulty qytaı) 1997 jyly 17 qańtarda Qaramaı qalasynda dúnıege kelgen. Ol ulttyqtan Azııa chempıonatyna deıin túrli jarystarǵa qatysqan.

Taǵy bir sportshy Dylnıgar Іlhamjan (áıel, ulty uıǵyr), dalalyq qar shańǵy sheberi 2001 jyly 3 mamyrda Altaı qalasynda dúnıege kelgen. Shańǵy jarysy boıynsha ulttyq quramanyń múshesi.

Almas Qaǵanbaı (konkımen júgirý) esimdi sportshy (ulty qyrǵyz) 1997 jyly 14 qarashada Tarbaǵataıdyń Sháýeshek qalasynda dúnıege kelgen.


Avtor:
Tilshi

Jańalyqtar

MURAǴAT