+7 (701) 759 90 19
USD 426.77 EUR 509.95
RUB 5.89 CNY 66.34
Jańalyqtar

Kúltóbedegi arheologııalyq park tarıhtyń jańa betterinen habardar etýge qaýqarly

2021 jylǵy 16 sáýir 16:51
Bólisińiz:
Kúltóbedegi arheologııalyq park tarıhtyń jańa betterinen habardar etýge qaýqarly

NUR-SULTAN. QazAqparat – 18 sáýir - Halyqaralyq eskertkishter men tarıhı oryndar kúni. Osy ataýly kún qarsańynda Ortalyq-Azııalyq zertteýler halyqaralyq ınstıtýtynyń jetekshi mamany, Qazaq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýtynyń konsýltanty, arhıtektor Alım Feızýlaevpen áńgime bolǵan edi. Áńgime barysynda Kúltóbeniń arheologııalyq eskertkishterin saqtaý, qalpyna keltirý baǵytyndaǵy ejelgi qalajurtynyń aýmaǵynda júrgizilip jatqar jumystar týraly sóz boldy. Eske sala keteıik, Qazaq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýty júrgizip jatqan zertteý jumystaryna Eýrazııalyq Toptyń qarjylyq qoldaý kórsetip keledi.

Uqsas jańalyqtar

- Eń aldymen Kúltóbe qalajurtynyń tarıhı nysandaryn ǵylymı qalpyna keltirý protsesi týraly aıtsańyz?

- Jalpy konservatsııalaýǵa jáne qalpyna keltirýge qatysty «ǵylymı» degen anyqtama qoldanylmaýy da múmkin. Kásibı standarttarǵa, ulttyq jáne halyqaralyq normalarǵa sáıkes oryndalatyn jumys ádette ǵylymı negizdelgen protsess bolyp tabylady jáne oǵan basqa tásildi qoldaný múmkin emes. Alaıda, ókinishke qaraı, qalpyna keltirý kerek bolatyn kez-kelgen jobany ǵylymı dep ataýǵa bolmaıdy. Kúltóbe qalajurtyna kelsek, arheologııalyq oryndardy saqtaý jáne ishinara qalpyna keltirý kóptegen protsessten turatynyn eskerý kerek. ıAǵnı, bul degenińiz - arheologııalyq jáne muraǵattyq-bıblıografııalyq zertteýlerden bastap olardyń nátıjelerin kópshilikke usynýǵa deıingi kezeńderdi qamtıtyn kúrdeli jáne kóp qyrly protsess. Bul jumystardyń túpkilikti maqsaty – Túrkistandaǵy ejelgi qala qurylysynyń kezeńderin qarapaıym kópshilikke usyný, kórsetý, túsindirý.

Ózderińizge belgili, uzaq jyldar boıy Túrkistandaǵy eski qalanyń basym bóligi zerttelmedi. Al keıinnen QazǴZMI ázirlegen tujyrymdama men qazir júzege asyp jatqan arheologııalyq parkty uıymdastyrý birqatar bilim berý jáne áleýmettik-mádenı máselelerdi sheshýge kómektesedi.

XII–XIII ǵǵ. turǵyn úı̆ ǵımaratynyń qabyrǵalar fragmentterin ǵylymı konservatsııalaý jáne ishinara qalpyna keltirý

XIX – erte XX ǵǵ. turǵyn úıdiń qabyrǵalar fragmentterin ǵylymı konservatsııalaý jáne ishanara qalpyna keltirý

- Bul jobadaǵy sizdiń rólińiz qandaı?

- Jalpy men 2020 jyly arheologııalyq nysandardy konservatsııalaý jáne qalpyna keltirý kezinde konsýltant boldym. Sondaı-aq tehnıkalyq qadaǵalaý protsesterine belsendi túrde qatystym. Jobanyń qujattamasynda kórsetilgen konservatsııalaý ádisteri soltústik-shyǵys bóliginde fondyq arheologııalyq jerlerde óńdeldi. Toǵyz basty nysan, sonyń ishinde I–II ǵasyrlardaǵy qurylymdar, birqatar ǵımarattar bar erte jáne bergi orta ǵasyrlardyń, tas tóselgen kóshelerdiń fragmentterinen turatyn Kúltóbe qalajurtynyń shıki arhıtektýrasynyń eskertkishterin saqtaý boıynsha konservatsııalaý jáne qalpyna keltirý jumystary №1 arheologııalyq aımaqta júrgizildi.

- Qalajurttyń tarıhı oryndaryn qalpyna keltirý jumystary barysynda tehnologııalyq tásilderdi ózgertý kerek boldy ma?

- Joq, tek konservatsııalaý materıaldaryn daıyndaý men qoldaný ádisteri jetildirildi.

- Sizdiń oıyńyzsha, Kúltóbeniń ǵylymı qalpyna keltirilgen arheologııalyq eskertkishteri qansha ýaqytqa shydaıdy?

- Merzim saıyn jasalyp turatyn kútimderdi, keıinnen jasalǵan jóndeýlerdi tolyǵymen almastyratyn shıki arhıtektýrany saqtaý ádisteri áli tabylǵan joq. Sondyqtan da, biz qazirgi kúni arheologııalyq nysandardy tek qorǵashaǵan ortanyń negatıvti áserinen, erozııadan, artyq ylǵandanýdan maksımaldy qorǵaýǵa ǵana áreket etemiz. ıAǵnı, daladaǵy eskertkishterdi arnaıy jasalǵan shatyr astynda ornalastyrý ǵana. Biraq osynyń ózi de eskertkishti 100% qorǵaı almaıdy. Sol úshin de Kúltóbede konservatsııalaýdan ótken eskertkishter birneshe jyl saıyn muqııat baqylaý men kútip ustaýdy qajet etedi.

- Ádemi etip kórsetý úshin restavratorlar keıde shyndyqty ysyryp, túpnusqany saqtamaıtyn jaǵdaılar kezdesedi. Siz bul týraly ne oılaısyz?

– Kúltóbedegi tarıhı eskertkishterdi saqtaý protsesinde nysan men qalanyń ótken tarıhy týraly málimetter jıyntyǵyn qamtıtyn túpnusqa nemese shynaıy derekti qamtıtyn materıaldy saqtaý barynsha qaperge alyndy, tipti bul basty mindet boldy. Qabyldanǵan sharalar qaıtymdy bolyp tabylady. Mysaly, keıin ony zertteý qajet bolyp jatsa, onyń saqtaý qabattaryn eskertkishke kóp zııan keltirmeı alyp tastaýǵa bolady.

- ıÝNESKO-nyń Álemdik muralar tizimine engen Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine jaqyn ornalasqan jobany oryndaýshylarǵa halyqaralyq konventsııalardy saqtaý boıynsha belgili bir mindettemeler júkteldi. Bul baǵytta ne istelýde?

- Kúltóbeniń Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń býferlik aımaǵynda ornalasýyniń ózi jobanyń oryndaýshysy retinde QazǴZMI-na áý bastan-aq erekshe jaýapkershilik júktedi. Jumysty josparlaý kezinde 1972 jylǵy Dúnıejúzilik mádenı jáne tabıǵı murany qorǵaý jónindegi konventsııanyń erejeleri jáne ony iske asyrýǵa arnalǵan jedel nusqaýlyqtar eskerildi. Sonymen qatar, ártúrli, sonyń ishinde ICOMOS - Halyqaralyq eskertkishter men kórneki jerlerdi saqtaý jónindegi keńes ázirlegen jarǵylar men halyqaralyq qujattarǵa erekshe nazar aýdaryldy. Olarǵa 1964 jylǵy Venetsııa hartııasy, 1990 jylǵy Arheologııalyq murany qorǵaý jáne basqarý jónindegi ICOMOS hartııasy jáne 2017 jylǵy qoǵamdyq arheologııalyq oryndardy basqarý jónindegi Salal nusqaýlyǵy kiredi. Bul qujattar eskertkishterdiń túpnusqalyǵyn saqtaý, jádigerlerdi tarıh pen mádenıet eskertkishterine aınaldyrýdyń ajyramas protsesi týraly qamqorlyq prıntsıpine, sondaı-aq olardyń shynaıylyǵynyń aıryqsha kórsetilýine negizdelgen.

- Siz Túrkistanda júzege asyrylyp jatqan ashyq aspan astyndaǵy «Kúltóbe qalajurty» arheologııalyq parkiniń áleýetin qalaı baǵalaısyz?

- Arheologııalyq parktiń áleýeti óte zor. Іs júzinde Ortalyq Azııadaǵy alǵashqy kásibı arheologııalyq parktiń birine aınalady. Onyń jergilikti turǵyndar men Túrkistan qonaqtaryn qala men el tarıhynyń jańa, buryn zerttelmegen betteri týraly habardar etýdegi róli de aıryqsha dep esepteımin. Sonymen qatar, arherologııalyq park tarıhı-mádenı mura nysandaryn basqarýdaǵy jańa tásilderdi damytýǵa kómektesedi jáne qalanyń, oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna yqpal etedi dep kútilýde.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT