+7 (701) 759 90 19
USD 420.76 EUR 498.6
RUB 5.6 CNY 62.27
Jańalyqtar

Qoıshyǵul Jylqyshıev: Abaıdy anyq bilý – armanymyz

2020 jylǵy 10 tamyz 21:12
Bólisińiz:
Qoıshyǵul Jylqyshıev: Abaıdy anyq bilý – armanymyz

ATYRAÝ. QazAqparat – Abaıdyń aqyl tuńǵıyǵy ıgertpeıdi. Onyń danyshpandyǵy – óleńderinde nemese ǵaqlııalarynda tókken zary, aıtqan ýájiniń dál búgingi kúnge deıin eskirmeýinde. Alaıda, qazaqtyń dana tulǵasyn tolyq túsinýge áli de jyldar kerek. Mundaı pikirdi Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Atyraý oblystyq fılıalynyń dırektory, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Amanat» qoǵamdyq syılyǵynyń laýreaty, aqyn Qoıshyǵul Jylqyshıev bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Uqsas jańalyqtar
Qaraǵandyda «Uly Abaıdyń izimen: rýhanı sapar» atty ekspedıtsııa bastaldy Abaı mereıtoıy: El óńirleri Semeı qalasyn abattandyryp jatyr Frantsııada Abaı murasyn nasıhattap júrgen qazaq qyzy mádenıet salasynyń úzdigi atandy

Onyń aıtýynsha, Abaıdy anyq bilý – arman. Abaıdyń aqyl tuńǵıyǵy ıgertpeıdi.

«Qazaǵyna qamyǵa qarap turǵan, qatý qabaq qaıran abyz kóz aldymnan ketpeıdi. Ne ishem, ne kıem degendi oılamaǵan, baılyǵy da, abyroıy da birtutas eline jeterlik edi. Kúmbir qaqqan kókirek kúrsinisten arylmady. Qý tirshilikti qýyp, qulqyn úshin qumyǵa umtylǵan qandastarynyń qylyǵyna qınaldy. Jaı júrgende ańǵal, aýsar, al, jaý degende janyn pıda etetin aıbarly da, antyna adal, aqjúrek jurtyna aldy-artyn qamdaǵan abyzdyq kózben qarady. Muny bireý túsindi, bireý túsinbedi…

«Óz qazaǵyn ózi qaralaǵany nesi?» deıtin dúdámal suraq áli de bar. «Áke – balaǵa synshy» deıtin halyq naqyly aıdalada qalady mundaıda. Meniń anyq bilgenim – Abaı ultynyń ákesi edi. Jany shyqqan, qany sorǵalaǵan qatal shyndyq sondyqtan da aıtylǵan bolatyn. Abaıdyń danyshpandyǵy – onyń óleńderinde nemese ǵaqlııalarynda bolsyn, tókken zary, aıtqan ýájiniń dál búgingi kúnge deıin eskirmeýinde», - deıdi Qoıshyǵul Jylqyshıev.

Aqynnyń pikirinshe, qazaqtyń minezin qaptaǵan jańa tehnologııa men tehnıkalar, ınfraqurylymdar, kıgen kıim, ishken as, alyp qurylystar, aınaladaǵy san alýan qubylystar da ózgerte alǵan joq. Abaıdaı alypty týǵan, talaı tarlandar men arlandardy dúnıege keltirgen asyl qandy, myqty qazaqtyń, máńgilik qazaqtyń monýment minezi qalaı tolǵasań da ózgermedi. Abaı osyny anyqtap ketken. Sondyqtan da, ashynyp sóılese de, asyryp aıtqan tusy joq.

«Abaıdy anyqtap túsinýge áli de jyldar kerek. Bizdiń mektepterimiz balalarǵa Abaıdy túgel jattatýǵa sheber. Menińshe, aqyn óleńderin ár synypta satylap, shaqtap, birte-birte oqytý kerek. Sonda ǵana Abaı anyqtalady, júrekke qonady. Mahambettiń batyrlyq, otanshyldyq taqyryptaǵy óleńderin qazir kelissin-kelispesin bılikke qarsy paıdalanyp júrgender bar. Bul durys emes. Sol sııaqty Abaıdyń din jónindegi aıtqanyn da zamanasynyń bólek ekenin eskere otyryp, paıdalaný jón-aý deımin. Sol kezde ıslam arqyly arab álippesimen birge qazaq tiline dinı sózder kirige bastady. Ony tek sol kezdegi saýatty adamdar ǵana oqydy. Al, aqyn óleńderin talǵamaı jutyp, jattap alǵan tabynýshylar úshin mundaı sózderdi jete túsinbese de, tek aıtyp júrýdiń ózi bir «mártebe» edi. Munyń bir jaqsylyǵy – sol tabynýshylar arqyly ǵana Abaı sózderiniń deni bolmasa da, birazy osy kúngi qalpynda qolymyzǵa tıdi. Abaı dinı ǵaqlııalaryn óziniń túbi bir, túsinetin týysqan jurtyna arnady. Sondyqtan, bul týrasynda aıtarymyz, «Abaıdyń ózi osylaı degen» degen dáıekti dálel retinde anyq bilmeı, ońdy-soldy kóp paıdalanbaý kerek.

Biz Abaıdy áli asha alǵan joqpyz. Bul – «men bir jumbaq adammyn» dep turǵan anyq Abaı. Anyq Abaıdy tarıhtan arshyp alyp jatqan fılosoftar bar. Maǵan ásirese, Tursyn Jurtbaıdyń taldaýlary unaıdy. Kenjeǵalı Myrjyqbaıdyń tereń tolǵaýly, tebirenisti ánderi qandaı! Ilıa Jaqanovtyń romanstary she? Osylar arqyly, ózimizdiń óner sheberleri arqyly danyshpan júregine enip, artyna qaldyrǵan mol murasyn, aqylyn anyqtaı túsetin, ony ózine sińire biletin kezeń tek 175 jyldyq mereıtoımen shektelmeı, alda da jalǵasyn tapsa, anyq Abaı sonda ǵana aldymyzdan shyǵady», - deıdi Qoıshyǵul Jylqyshıev.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Bek Mustafa

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT