+7 (701) 759 90 19
USD 410.70 EUR 465.28
RUB 5.80 CNY 58.81
Jańalyqtar

Koronavırýsqa kúmánmen qaraıtyndar áli bar – Májilis depýtaty

2020 jylǵy 29 mamyr 13:23
Bólisińiz:
Koronavırýsqa kúmánmen qaraıtyndar áli bar – Májilis depýtaty

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgingi tańda koronavırýs ınfektsııasy adamzat balasyna úlken qater tóndirip tur. Dúnıe júzi elderi osy dertke qarsy kúres júrgizýde. Álemdik qoǵamdastyqtyń bir múshesi retinde Qazaqstan da birqatar sharalardy qolǵa aldy. Osyǵan oraı QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, qoǵam qaıratkeri, Qazaqstan halqy Assambleıasy keńesiniń múshesi Ahmet Mýradov QazAqparat tilshisimen óz oı-tolǵamdarymen bólisti.

Uqsas jańalyqtar
Qazaqstandyq dıplomattar dárigerlerge qoldaý kórsetedi Mahambet Dosmuhambetov koronavırýs juqtyrǵandardyń jaǵdaıyn bildi Elordada dári-dármek baǵasyn negizsiz kótergendermen kúres kúsheıedi

– Ahmet Seıdarahmanuly, áýeli COVID-19 indetimen kúrestiń mańyzdylyǵy, qolǵa alynǵan sharalardyń tıimdiligi týraly aıtyp ótseńiz?

– Eki-úsh aı boıy tótenshe jaǵdaıdy bastan keship, karantın rejımin saqtaı otyryp, týyndaǵan birqatar qıyndyqtardy yń-shyńsyz jeńe bildik. Tártipke baǵynǵan el ǵana jetistikke jetetini aqıqat. Qazaqstan halqy osy bir synaq kezeńinen súrinbeı ótýde desem, artyq bolmas. Allaǵa shúkir, der kezinde naqty sharalar qolǵa alyndy. Bul búkil halyqty osy indettiń tez qarqynmen taralyp ketýinen saqtap qaldy. Barlyq máseleni sheship tastamasaq ta, keshigip qalǵan joqpyz. Biz qazir koronavırýs dertine qarsy kúres protsesinde osy bir syn-tegeýrindi baqylaýda ustaý múmkindigine ıe bolyp otyrmyz. Eń bastysy, árbir sanaly adam bul dertke qarsy kúrestiń mańyzdylyǵyn tereń túsine bilýi qajet dep oılaımyn.

Biraz ýaqytqa deıin kóptegen zamandastarymyz «koronavırýstyń ózi bar ma, joq pa?» degen saýalǵa bas qatyryp keldi. Áli de kúmánmen qaraıtyndar bar. «Eshqandaı ınfektsııa joq, bul jáı úreı týǵyzý, bos dańǵaza, bireýlerdiń oıyny» degen sııaqty pikirler aıtylyp júrdi. Koronavırýs joq degen uǵymda júrgen kezeńde kóp ýaqytymyzdan, kúshimiz ben qarajatymyzdan, densaýlyǵymyzdan aıyrylyp qaldyq.

Degenmen osy jaıtqa oraı men naqty ýájdi aıtaıyn. Atalǵan dert álemdi dúrliktire bastaǵan kezden beri qaraı men álemniń túkpir-túkpirinde ómir súrip jatqan dostarymmen, áriptesterimmen telefon arqyly baılanys jasap kelemin. Sonyń ishinde, árıne, Eýropa elderinde, Túrkııada, Qap taýynda, Reseıdiń birqatar óńirlerinde, Máskeý men Sankt-Peterbýrgte jáne Sheshenstan Respýblıkasynda turatyn sheshen ultynyń ókilderimen jıi habar alysamyn. Sonda deni sap-saý, dáýletti, óte myqty adamdar kóz juma bastaǵanda jáne jaı emes, azappen óle bastaǵanda, bul dertti qalaı atasaq ta, onyń jahandyq náýbet ekenin túsindim. Al endi keler kúnnen jaryǵy bolyp, emdelip shyqqandarmen, osy aýyr synaqty bastan keshkendermen sóıleskenimde, olar óz jaǵdaıyn aıtyp berdi. Olardyń kóbi – ómirde birshama qaıǵy-qasiretterdi kórgen adamdar. Olar soǵysty, eń jaqyn adamynan aırylyp qalýdy, aspannan bombylap, oq jaýdyryp jatqan sátterdi bastan keshkender edi. Ota jasaýdyń qalaı aýyr ekenin biletin jandar, túrli aýrýlarmen aýyryp kórgenderi de bar. Alaıda, pandemııa kezeńinde kórgen azaptary eshbireýine uqsamaıtynyn aıtady.

Koronavırýs belgileri qalaı bolatyny aıtylyp ta, jazylyp ta jatyr. Degenmen ol ár adamnyń boıynda ártúrli bolatyny anyqtalyp otyr. Ásirese, kóp adam jınalatyn aımaqtarda juqpaly derttiń órship ketetini belgili. Sondyqtan oǵan jol bermeý úshin qatań sharalar qabyldanyp otyr.

– Koronavırýspen kúreste ár adam ne isteýi kerek?

– Qashanda osy iske jaýapty bilikti mamandardyń jáne dárigerlerdiń usynymdary boıynsha áreket jasaýy tıis.

Ótken eki-úsh aıda oqı biletin álemniń árbir turǵyny ǵalamtordyń, baspasóz quraldarynyń arqasynda qaterli dertpen qalaı kúresý jóninde mol maǵlumat aldy. Desek te, keıbireýler, ásirese, onyń ishinde saıasatkerler, ártister, ınjenerler, malshylar, taǵy basqa da mamandyq ıeleri tipten aqyldy bolyp ketip, vırýsolog sııaqty óz pikirlerin aıtatynyn baıqap júrmiz. ıAǵnı, dárigerlerdiń «nanyn jeı» bastady. Al biz dárigerlerge senbeımiz?! Ókinishke oraı, osy aýrýmen kúresip, emdelip jatqandar tek dárigerlerdiń ǵana kómegine arqa súıedi. Aýrýhanalar ǵana ózin qutqaratyn jer ekenin bildi. Degenmen medıtsınalyq kómekti báriniń de der kezinde alýǵa múmkindigi bolmady. Sol sebepti shaýyp júrgen adamdar o dúnıege attanyp ketti.

El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń óte mańyzdy sheshimimen COVID-19 pandemııasymen kúresý úshin tótenshe jaǵdaı jáne karantın jarııalanyp, júrip-turýǵa shekteý qoıylǵanyna Qazaqstan halqy túsinistikpen qarady. Bizdiń memleket halyqty qorǵaýdyń, qaýipsizdigin saqtaýdyń barlyq tetikterin iske qosty. Elimizdiń qalypty ómir súrýin qamtamasyz etý úshin barlyq resýrstar paıdalanylýda.

Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń halyqqa úndeýi de turǵyndardyń boıyna senim uıalatyp, ortaq maqsatqa kúsh jumyldyrýǵa yqpal etti dep oılaımyn. Ár adam pandemııamen birlese otyryp kúresýdiń, ózara bir-birine qoldaý kórsetip, kómek berýdiń mańyzdylyǵyn túsindi. Bul da óz nátıjesin berdi. Kóptegen qamqorlyq, qaıyrymdylyq isteri júzege asty. Osy tusta eriktilerdiń (volonterler) atqarǵan jumystary óte aýqymdy bolǵanyn aıta ketkenim jón.

Qoǵam men memlekettiń bir maqsatqa jumylýy, bar kúshti tıimdi jumsaı bilý jáne bir-birine degen senim kez kelgen kúrdeli máseleni sheship, qıyndyqtan shyǵýǵa múmkindik beredi. Memleket halyqtyń júrip-turýyn shektegenmen, óz azamattaryn azyq-túlikpen, turmysqa qajetti barlyq taýarlarmen qamtamasyz etti. Ár adamnyń qalypty ómir súrýin, kúndelikti tabys tabý kózin turaqty saqtaı bildi. Árıne, turǵyndardyń jaǵdaıy qıyndap ketpeýi úshin memleket halyqty barlyq qajettilikpen qamtamasyz etýge mindetti ekeni anyq. Adamnyń bári birdeı emes. Tipti bastapqyda «azyq-túlik bitip qalady» dep dúken sórelerin «tazartyp» ketýge umtylǵandar da boldy.

Atap aıtý kerek, kóp ister atqaryldy. Sonyń bárin kórip-bilip, ortasynda júrgen soń aıtamyn. Jergilikti óńirlerde de aýdymdy jumystar jasaldy. Árıne, oryn alǵan olqylyqtar da bolǵan shyǵar. Degenmen bizde buryn mundaı juqpaly dertpen kúresý tájirıbesi bolǵan joq qoı. Qaterli dertpen betpe-bet kelip otyrmyz.

Al ertede osyndaı juqpaly aýrýlar taraǵan kezde bizdiń ata-babalarymyz óte myqty bolǵan. Alaıda, ol zamanda qazirgideı múmkindikter bolmady. Ata-ájelerimiz ben áke-sheshelerimiz nebir synaqty bastan keshirdi. Olar ashyǵyp ólip jatty, sýyqqa tońyp óldi. Túrli aýrýlardan kóz jumdy. HH ǵasyrdyń birinshi jartysynda qoldan jasalǵan ashtyqtardyń ózi nege turady? Qanshama adamnyń ómirin jalmady?! Mıllıondaǵan adam qaıtys boldy. Oǵan repressııa, deportatsııa jáne soǵystyń qasiretterin qosyńyz. Osyndaı náýbetter men zobalańdarda halyq qynadaı qyryldy.

Búgingi tańda osy kózge kórinbeıtin «jaý» – koronavırýspen kúreste jaǵdaıymyz tipten qaıǵyly bolýy da múmkin edi. Degenmen memleketimiz juqpaly derttiń beleń alyp ketýine jol bermedi. Eýropanyń keıbir elderindegideı aýrý jappaı taralyp ketken joq jáne adam shyǵyny da orasan zor emes. Elimiz COVID-19 pandemııasymen kúresti qazir de jalǵastyrýda.

Eger búkil halyq birigip kúsh jumyldyrmasa, qaı memleket te tabysqa jetýdi qamtamasyz ete almas edi. Sondyqtan bizdiń elde tártiptiń saqtalǵandyǵy meni qýantady. Halyq oqshaýlanýdyń mańyzdy qadam ekenin túsindi. Qansha qıyndyqtar týǵyzsa da, qashyqtan jumys isteý men sabaq oqytýdyń tásilderi oń nátıjesin berdi. Saqtandyrý sharalary qatań júrgizildi.

– Búginde qoǵam ózgerýde, adamdar da basqasha oılaı bastady...

– Iá, bul ınfektsııanyń shyǵýy, onyń asa qaýipti bolýy ár adamnyń ómirine ózgerister alyp keldi jáne qoǵamda jańa kózqarastar paıda boldy. Ýrbanızatsııanyń, ıaǵnı, adamdardyń qalaǵa shoǵarlanýynyń qaýiptiligin kórsetip berdi. Juqpaly dert kezinde barlyq problema qalalardan shyǵyp jatyr. Álemdegi keıbir qalalar koronavırýs indetiniń uıasyna aınalǵanyn kórip otyrmyz.

Oqshaýlaný kezeńi ár adamǵa ómir qundylyqtaryn baǵalaýǵa yqpal etip otyr. Árkim óz otasyna, bala-shaǵasyna, aǵaıyn-týystary men dostaryna basa kóńil bólý qajettigine kóz jetkizdi. Bir azamattar «kópten beri otbasymyz túgel bir dastarhan basynda otyrmaǵan ekenbiz», - dep aıtyp jatyr. Ár adamnyń múmkindigi ár qalaı. Kópshiligi isker boldy. Endi bári úılerinde otyr. Ata men áje bolyp qalǵandaryn baıqamapty. «Jumys-jumys» dep kúni-túni shaýyp júrgende balalary azamat bolypty, nemereleri de ósip ketipti. Sondaı-aq jas urpaqqa tárbıe berýde biraz jaıttardy kezinde eskermeı qalǵandaryna ókinip jatqandary da bar. Ózińe jaqyn adamdardyń ortasynda otyryp, ómirdiń jaqsylyǵy men qyzyǵyna qýanýdyń ózi bir ǵanıbet emes pe?! Meniń kóptegen dostarym shańyraqtaryndaǵy qýanyshty sátterdi aıtyp, baqytqa bólengenderin jetkizý ústinde. Qalaı desek te, adamdardyń ómir súrý qalpy ózgerýde. Baılyq qýyp ketkender de sabasyna túsip jatqan shyǵar.

Dúnıede artyq qajettilikterge umtylatyn jaǵdaıymyz bar ekeni de anyqtaldy. Alaıda, ár azamat jaqyn adamdarynsyz, tamaqsyz, baspanasyz ómir súrýge bolmaıtynyn uǵyndy. Biraz adamnyń júreginde senim men ıman sezimi oıandy.

Bul kezeń azamattarynyń ıgiligi úshin memleket te naqty is-sharalardy júzege asyryp jatqanyn ár adamnyń sezinýine múmkindik berdi. Qashanda eń basty qundylyq – eldiń tynyshtyǵy men halyqtyń amandyǵy.

COVID-19 pandemııasymen kúres jalǵasa bermek. Óıtkeni ol birden joıylyp kete qoımaıdy. Onyń el ekonomıkasyna da, halyqtyń densaýlyǵyna da tıgizetin zııany óte kóp bolyp tur. Bul dertti saıasılandyrýǵa, ony basqa bir maqsat úshin paıdalanýǵa bolmaıdy.

COVID-19 pandemııasymen búkil álem bolyp kúresýimiz qajet. Óz memleketińde taralmaı, basqa elde órship ketse, onyń zardaby álemdi áýre-sarsańǵa salatynyna kózimiz jetti. Qazir bir el, bir halyqtyń emes, búkil adamzat densaýlyǵy úshin kúres júrip jatyr.

Bul derttiń zardaby orasan zor, ol shekara syzyǵyna kelip toqtap qalmaıdy, ne bir eldi ǵana tańdamaıdy. Sondyqtan biz qandaı áreketter jasamaý kerektigin bilýimiz qajet. Jaman ádetterden aýlaq bolý Jaratqan ıemizdiń uly joldaýlarynda, ıaǵnı, barlyq dinniń kitaptarynda anyq jazylǵan. Ár adam pendelik oı-pikirlerinen, jat ádetterinen arylyp, adal ómir súrý qaǵıdasyn ustanyp, juqpaly dertten saqtana bilse, kezdesken qıyndyqtardyń bárin de jeńip shyǵady. Meniń oıǵa túıgenim – osy.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Eljan Eraly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT