Konstıtýtsııalyq túzetýler men referendým máni - sarapshylar ne deıdi
2022 jylǵy 18 mamyr 13:26

Konstıtýtsııalyq túzetýler men referendým máni - sarapshylar ne deıdi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Konstıtýtsııaǵa eldiń saıası júıesin túbegeıli ózgertetin tolyqtyrýlar engizý týraly bastama kótergen bolatyn. Osylaısha, Ata zańnyń 33 babyna túzetýler ázirlendi, bul - onyń úshten bir bóligine ózgerister men túzetýler engiziledi degen sóz. Prezıdent 5 maýsymda respýblıkalyq referendým ótkizý jóninde jarlyqqa qol qoıdy. Endi Konstıtýtsııaǵa ózgerister men túzetýler engizile me, joq pa, ony halyqtyń ózi sheshedi.

Mamandar mundaı konstıtýtsııalyq reforma barlyq memlekettik modeldi keshendi túrde ózgertýge baǵyttalyp otyr deıdi. Osy tusta referendým ne úshin kerek, azamattar nege qatysýy tıis? Konstıtýtsııaǵa naqty qandaı túzetýler engiziledi, jalpy halyq úshin bul tolyqtyrýlar ne beredi degen saýaldarǵa jaýap alý maqsatynda materıal daıyndaýdy jón sanadyq. Tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynda.

Jalpy 33 bapqa 56 tolyqtyrý engizý josparlanýda. Endi bul qandaı ózgerister degenge qysqasha toqtalsaq, Konstıtýtsııada «sýperprezıdenttik» basqarý úlgisinen yqpaldy Parlamenti jáne esep beretin Úkimeti bar prezıdenttik respýblıkaǵa túbegeıli kóshý, máslıhattardyń yqpalyn arttyrý, Májilis pen oblystyq máslıhattardyń depýtattaryn saılaýdyń aralas majorıtarly-proportsıonaldy modelin engizý kózdelip otyr. Sonymen qosa Prezıdenttiń barlyq saıası kúshter men partııalardan derbestigin bekitý, Memleket basshysynyń jaqyn týystaryna saıası laýazym ıelenýge jáne kvazımemlekettik sektorda basshylyq qyzmet atqarýǵa tyıym salý sekildi máseleleri qamtylǵan. Budan bólek quqyq qorǵaý salasy boıynsha mańyzdy ózgerister engiziledi. Atap aıtsaq, Konstıtýtsııalyq sot qurylady. Adam quqyqtary jónindegi ýákildiń, ıaǵnı ombýdsmenniń mártebesi Ata zańmen aıqyndalady. Elimizde ólim jazasy múlde joıylady.

Memleket basshysy óz sózinde munyń bári azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaý úshin jasalyp jatqanyn, aldaǵy konstıtýtsııalyq reforma el damýynyń jańa kezeńi bastalǵanyn kórsetetinin basa aıtyp ótken edi.

«Konstıtýtsııa úsh naqty maqsatqa baǵyttalyp otyr»

QR Konstıtýtsııasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jónindegi jumys tobynyń múshesi, z.ǵ.d., KazGıÝÝ professory Indıra Áýbákirova da qazir elimizdiń búkil saıası landshafty ózgeretin tarıhı kezeńde turǵanymyzdy atap ótti. Onyń aıtýynsha, Konstıtýtsııadaǵy ózgerister zańnyń ústem bolýyna, barlyq salada tártip pen ádilettiliktiń ornaýyna baǵyttalyp otyr.

Osy tusta «túzetýlerdiń máni nede?» degen suraq týyndaýy múmkin. Oǵan sarapshy bylaı dep jaýap berdi: «Birinshiden, Konstıtýtsııa biriktirýshi, toptastyrýshy ról atqarýy kerek. Al Memleket basshysynyń nıeti – «Jańa Qazaqstandy» birge qurý. Konstıtýtsııany jańartý mindeti de qoǵamdaǵy senimdi arttyrý. Osy turǵydan alǵanda jańartylǵan Konstıtýtsııa úsh naqty maqsatqa baǵyttalyp otyrǵanyn kóremiz. Olar - zańnyń ústemdigi, demokratııalyq úderisterdi nyǵaıtý jáne bıliktiń bólinisi men tepe-teńdik tetigin kúsheıtý. Aıta keterligi, Ekinshi Respýblıkanyń eń mańyzdy qundylyqtary zańmen, tártippen, ádildikpen baılanysty. Konstıtýtsııa qoǵamdyq qatynastarǵa naqty áser etý rólin atqarýy kerek. Kez kelgen qoǵamda ádiletsizdik ekonomıkalyq teńsizdikten de aýyr qabyldanady. Ekinshi Respýblıkada qoǵam ómirin anyqtaý úshin memlekettiń fýnktsııalary ádilettilikke negizdelýi kerek»,-dedi professor.

Onyń paıymynsha, ádil memleket – eń aldymen, teń múmkindikter memleketi. «Múmkindikter teńdigi – qoǵamdaǵy barlyq laýazymdarǵa jeke jetistikter, eńbek, talantty bolý arqyly iriktelý jáne saıası básekelestik nátıjesinde qol jetkizý. Al adamnyń ál-aýqatynyń artýy, ekonomıkalyq ál-aýqatynyń artýy, joǵary mártebege, laýazymǵa kóterilýi bastapqy qyzmetine baılanysty emes, onyń jeke sińirgen eńbegine, eńbekqorlyǵyna, iskerligine negizdelýi kerek»,-dep tolyqtyrdy.

Sondyqtan da onyń aıtýynsha, konstıtýtsııalyq túzetýlerdiń negizinde teń jaǵdaı jasaý ıdeıasy jatyr. «Quqyq ústemdigi degenimiz ne? Bul, eń aldymen, adam quqyqtarynyń ústemdigi. Konstıtýtsııaǵa túzetýler engizý arqyly adam quqyqtary kepildikteriniń naqty ınstıtýtsıonaldyq júıesi belgilenedi. Júzege asyrýdyń naqty quraly bar jerde quqyq bar. Adamnyń quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaý mehanızmi bar jerde quqyq bar»,-dedi Indıra Áýbákirova.

Bul pikirdi PhD, M.S.Nárikbaev atyndaǵy QazMZÝ Ekonomıka joǵary mektebiniń dotsenti Ikboljon Koraboev ta bólisedi. Ol sońǵy jyldary álem elderinde bolǵan jaǵdaılarǵa kóz júgirtip, konstıtýtsııalyq reformalar legıtımdilik aspektisiniń úsh ólshemine sáıkes bolý kerek ekenin atap ótti. «Biz álemdik qaýymdastyqtardyń Konstıtýtsııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizip júrgenin kórip júrmiz. Keıde qazirgi zamanaýı kedergilerge qarsy turyp, problemany sheshý úshin Konstıtýtsııaǵa ózgeris engizý qajet. Máselen, 2015 jyly Parıjde bolǵan teraktige baılanysty halyq frantsýz úkimetin ishki jáne halyqaralyq terrorızmmen kúresý úshin Konstıtýtsııaǵa ózgeris engizýdi talap etti. Bul jerde tek keıbir bólimderine ǵana ózgeris engizý máselesi kóterildi. Al keı elderde tipten jańa Konstıtýtsııa jazylý keregi de aıtylyp júr. Oǵan mysal retinde baýyrlas el Túrkııany keltirýge bolady. Jalpy konstıtýtsııalyq reformalar legıtımdilik aspektisiniń úsh ólshemine, atap aıtqanda demokratııalyq, quqyqtyq jáne ǵylymı krıterıılerge sáıkes bolýy tıis. Sonda ǵana Konstıtýtsııany ózgertý tıimdi bolmaq, sonda ǵana demokratııalyq quqyq pen konstıtýtsııalyq tártiptiń ornaýyna yqpal etedi»,-dedi sarapshy.

Referendým: álemdik tájirıbe

Al Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýty dırektorynyń orynbasary Alýa Joldybalına referendýmdy uıymdastyrýda halyqtyń belsendi bolýy mańyzdy ekenin atap ótti. Sonymen qosa álemdik tájirıbege toqtaldy.

«Halyqtyń referendýmǵa qatysý belsendiligi óte mańyzdy. Óıtkeni Konstıtýtsııaǵa engiziletin ózgeristerdiń barlyǵy referendýmnyń nátıjesine tikeleı baılanysty. Jalpy referendým – úlken saıası oqıǵa. Álem elderine nazar aýdarsaq, sońǵy jyldary biraz memlekette referendým ótkeni belgili. Máselen, sońǵy eki jylda Batys elderinde referendým 149 ret ótken. Al Taıaý Shyǵysta - 93 ret, Azııa memleketterinde - 30 ret, AQSh-ta - 49 ret uıymdastyrylǵan. Jalpy 799 referendým ótken. 2014 jyly Shotlandııada referendým ótti. 2016 jyly Ulybrıtanııa, Ázerbaıjan memleketinde, 2017 jyly Túrkııada uıymdastyryldy. Búginde referendým saıası ınstıtýt retinde shet memleketterde halyqtyń pikirin eskerýge baǵyttalǵan mehanızm retinde tanymal ekenin kórsetip otyr»,-dedi ol.

«Adam quqyǵy qundy memlekette ólim jazasynan bas tartý – úlken jetistik»

Aıta ketý kerek, ólim jazasyna tyıym salýdy Konstıtýtsııada bekitý týraly aqparat halyq arasynda ártúrli topshylanyp júr. Osy tusta QSZI mamany adam quqyǵy men bostandyǵy qundy memlekette ólim jazasynan bas tartý – úlken jetistik ekenin aıtty. «Ólim jazasyna tolyqqandy tyıym salyp otyrmyz. Bul bizdiń memleket úshin úlken ózgeris bolmaq. Biraq áleýmettik jelilerdegi jazbalar men BAQ-taǵy materıaldarǵa nazar aýdarsaq, azamattarymyz muny áli tolyqtaı túsinbeı otyr. Óıtkeni «ólim jazasyna tyıym salsaq, qylmys sany artyp, jaǵdaı ýshyǵyp ketýi múmkin» degen pikir aıtylyp jatyr. Kóp memlekette, máselen, Sıngapýr, Malaızııa, Iran sekildi elderde nashaqorlyqqa qatysty qylmystarǵa ólim jazasy qoldanylady. Ǵylymı zertteýlerge súıensek, ólim jazasy qoldanylatyn memleketter óte kóp qatelik jiberedi eken. Mysaly, AQSh-ta 1973 jyldan bastap osy kezge deıin 184 qylmysqa qatysty ólim jazasy qate kesilgen. Keıin belgili bolǵan soń ǵana olardy ólim jazasynan bosatqan bolatyn. Bul quqyqtyq qatelik bolýy múmkin. Adam quqyǵy men bostandyǵy qundy memlekette ólim jazasynan bas tartý – úlken jetistik»,-dedi sarapshy.

Jalpy azamattardyń keıbiri ólim jazasynan bas tartýdyń saldary aýyr bolýy múmkin ekenin, ıaǵnı qylmys sany artýy múmkin ekenin alǵa tartady. Alaıda Alýa Joldybalınanyń aıtýynsha, ǵylymı zertteý múldem basqa nátıjeni kórsetip otyr.

«Ólim jazasy qoǵamdaǵy qylmys deńgeıine áser etpeıdi eken. «Bas tartsaq, qylmys artady» deıdi, biraq zertteýler olardyń bir-birimen baılanysy joq ekenin kórsetip otyr. AQSh-tyń keı shtatynda ólim jazasy bar, keıbirinde joq. Statıstıkaǵa súıensek, eshqandaı aıyrmashylyq joq eken. Tipti, ólim jazasy joq shtattarda adam quqyǵymen baılanysty ister qupııa ári durys qaralady eken. Mine, Qazaqstannyń ólim jazasynan «jaza» retinde bas tartýy – úlken jetistik dep aıtýǵa negiz bar»,-dedi ol.

Saýalnamaǵa qatysqandardyń 66,4%-y referendýmǵa qatysýǵa nıetti

Budan bólek, QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń dırektory Erkin Tuqymov 9-12 mamyr aralyǵynda ınstıtýt Qazaqstan azamattarynyń konstıtýtsııalyq reformalar men referendýmǵa kózqarasyn anyqtaý maqsatynda telefon arqyly áleýmettik saýalnama júrgizilgenin atap ótti. Onyń aıtýynsha, saýalnamaǵa Nur-Sultan, Almaty, Shymkent qalalary jáne barlyq oblystardan 1200 respondent qatysqan. Saýalnama nátıjesine sáıkes, respondentterdiń 66,4%-y referendýmǵa qatysýǵa nıetti ekeni belgili boldy.

Eske salaıyq, zań boıynsha saılaýshylardyń 50%-dan astamy qatysqan jaǵdaıda referendým ótti dep esepteledi.

«Al biz qazirdiń ózinde 66,4% týraly aıtyp otyrmyz. Jalpy, saýalnamaǵa sáıkes, qazaqstandyqtardyń 77%-y aldaǵy jalpyhalyqtyq referendým týraly estigen. Sonymen qosa Prezıdenttiń referendým ótkizý týraly bastamasyn qazaqstandyqtardyń 76,4%-y qoldaǵan. ıAǵnı, qazaqstandyqtardyń basym kópshiligi júrgizilip jatqan ózgeristerdiń mańyzdylyǵyn túsinedi. Respondentterdiń 15,4% referendým ıdeıasyn qoldaǵan joq. 8,2%-y áli óz tańdaýy týraly sheshim qabyldamaǵan», - dedi ınstıtýt dırektory.

Referendým ótkizýge 16 mlrd 400 mln teńge bólinedi

Qarjy mınıstrliginiń málimetinshe, Konstıtýtsııalyq referendým ótkizýge respýblıkalyq bıýdjetten 16 mlrd 400 mln teńge bólinedi. Ortalyq saılaý komıssııasy tıisti esep-qısapty usyndy. Úkimet osyǵan baılanysty Qaýly qabyldap, qarjy respýblıkalyq bıýdjetten, Úkimet rezervinen bólinedi dep josparlanǵan.

Aıta keteıik, elimizde 10 013 referendým ýchaskesi iske qosylady. Ýchaskelerde daýys berý úshin barlyq jaǵdaı jasaý tapsyryldy. Al referendýmǵa qatysý quqyǵy bar azamattardyń tizimine toqtalsaq, 15 mamyrdaǵy aqparat boıynsha, bul tizimge 11 mln 722 myń 536 adam engizilgen. Jergilikti atqarýshy organdar ýchaskelerdiń daýys berý kúnine daıyndyq máselesin baqylaýda ustaıdy. Múgedektigi bar adamdar úshin barlyq jaǵdaıdy qamtamasyz etý baǵytynda qajetti is-sharalar júzege asady. Osy oraıda olarǵa yńǵaıly bolýy úshin ınvotaksı tartý máseleleri jáne basqa da qadamdar qosymsha pysyqtalady.

Referendýmda óńirlerdiń úshten ekisiniń halqy jaqtap daýys berse, Konstıtýtsııaǵa ózgeris engiziledi.

Nazerke Súıindik


Jańalyqtar

MURAǴAT