Konstıtýtsııalyq reforma Qazaqstanǵa tarıhı múmkindik beredi – Erkin Tuqymov
2022 jylǵy 20 mamyr 13:13

Konstıtýtsııalyq reforma Qazaqstanǵa tarıhı múmkindik beredi – Erkin Tuqymov

NUR-SULTAN. QazAqparat – Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen osy jyldyń 5 maýsymyna belgilengen respýblıkalyq referendýmǵa sanaýly ǵana ýaqyt qaldy. Al Qazaqstan qoǵamy dál osy usynylyp otyrǵan konstıtýtsııalyq reformalardan keıin elimizde úlken ózgeristerdiń bolatynynan úmitti.

Osy oraıda QazAqparat tilshisine suhbat bergen QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýty dırektory Erkin Tuqymov referendýmǵa daıyndyqqa qatysty keıbir máselelerge toqtalyp, konstıtýtsııalyq túzetýlerdiń eń mańyzdy aspektilerine sholý jasady.

- Qazaqstandyqtardyń basym bóligi QR Prezıdentiniń konstıtýtsııalyq reforma júrgizý bastamasymen qatar, Ata zańǵa engiziletin túzetýlerdi jalpyulttyq referendýmǵa shyǵarý sheshimin de durys qabyldap otyr. Degenmen, daýys berý tártibine qatysty túrli pikirdiń de bar ekeni jasyryn emes. Usynylyp otyrǵan túzetýlerdi jekelegen baptarmen emes, bir toptamamen engizý durys pa?

- Shyndyǵynda turǵyndardyń basym bóligi Prezıdenttiń referendým ótkizý bastamasyn qoldaıdy jáne de buny bizdiń málimetter de rastap otyr. QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýty «qazaqstandyqtardyń konstıtýtsııalyq reformalar men referendýmǵa qarym-qatynasy» týraly telefon arqyly saýalnama júrgizdi. Zertteý bıyl 9-12 mamyr aralyǵynda ótkizilip, elimizdiń barlyq óńirlerinen 1 200 respondentten saýalnama alyndy. Áleýmettik zertteýler nátıjesi kórsetip otyrǵandaı, qazaqstandyqtardyń 76,4 paıyzy Prezıdenttiń jalpyulttyq referendým ótkizý týraly ıdeıasyn qoldaıdy. Al 18 jastan asqan úsh qazaqstandyqtyń ekeýi oǵan qatysýǵa nıetti. Ótkizý tártibi «Referendým týraly» Konstıtýtsııalyq zańda jazylǵan. Bul rette konstıtýtsııalyq túzetýler reformanyń ózindik birtutas, logıkalyq ári ıdeıalyq turǵyda ózara baılanysty kesheni ekenin túsiný óte mańyzdy. Olardy eldiń saıası júıesin jańǵyrtý jóninde júktelgen maqsatqa jetý úshin birge ári tutastaı qabyldaý qajet. Sondyqtan da árbir jekelegen bap boıynsha referendýmda daýys berý máselesi kóterilgen joq. Bıýlletende bir ǵana suraq bolady.

- Instıtýttaryńyz ótkizgen saýalnama málimetterine qarasaq, aldaǵy jalpyulttyq referendýmǵa qazaqstandyqtardyń 66,4 paıyzy qatysýǵa nıet tanytyp otyr eken. Al daýys berý qorytyndysynda oń sheshim qabyldanatynyna senim bar ma?

- Qalaı desek te, sarapshylar sáýegeılik jasamaı, kerisinshe ǵylymı naqtylanǵan jáne senimdi málimetter negizinde áreket etýi ári oılaýy tıis. Ulanǵaıyr elimizdiń barlyq óńiri respondentteriniń basym bóliginen saýalnama aldyq jáne de alynǵan málimetter qazaqstandyqtardyń kópshiligi – 66,4 paıyzy referendýmǵa barýǵa daıyn ekenin kórsetip otyr.

Jalpy, turǵyndardyń konstıtýtsııalyq túzetýlerge qoldaý kórsetýi kóp jaǵdaıda eki faktorǵa baılanysty bolmaq. Birinshiden, túzetýlerdi qabyldaý úshin qajetti daýys berýshiler qatysýy tıis. QR Ortalyq saılaý komıssııasynyń málimetine sáıkes, búginde saılaýshylar tiziliminde Qazaqstannyń 11 695 439 azamaty bar. Al referendým ótýi úshin oǵan saılaýshylar tizilimine engizilgen respýblıka turǵyndarynyń jartysynan kóbi, ıaǵnı, shamamen 6 mln adam qatysýy tıis. Ekinshiden, konstıtýtsııalyq ózgeristerge qoldaý bildirý halyqtyń túzetýlerdiń mańyzy jaıynda habardar bolýymen tikeleı baılanysty. Demek, adamdarda konstıtýtsııalyq ózgeristerdiń maqsaty men nátıjeleri jaıynda naqty túsinik bolýy shart. Osyǵan oraı, aldaǵy ýaqytta ótetin referendým jaıynda azamattar arasynda jan-jaqty túsindirý jumystaryn júrgizý qajettigi ózekti bola túspek.

Árbir qazaqstandyq elimizdiń Ata zańyna qandaı ózgerister, Prezıdentimiz bastamashylyq jasaǵan teńdessiz saıası reformalar qalaısha óziniń ómirine áser etetinin, qandaı Qazaqstan quratynymyz, eldiń bolashaǵy úshin olardyń jaýapkershiligi nede ekenin kóre alýy tıis. Bul asyra silteýsiz tarıhı múmkindik ekeni sózsiz. Eń bastysy, Memleket basshysy aıtqandaı, muny naýqanshyldyqqa aınaldyryp, sol arqyly ıgi bastamanyń bedelin túsirip jibermeýimiz kerek. Ázirshe, barlyǵy durys qalypta ótip jatyr.

- Osynaý tarıhı sátte usynylyp otyrǵan konstıtýtsııalyq túzetýlerdiń qaısysyn barynsha ózekti dep sanaısyz jáne nelikten?

- Eń aldymen usynylǵan konstıtýtsııalyq túzetýdiń barlyǵy da ýaqyt synymen túzetilgen ári osynaý kezeńniń tarıhı aralyǵynda ózekti ekenin túsiný qajet. Túzetýler memleket jumysynyń negizin quraýshy qaǵıdattaryna qatysty. Ortalyq jáne jergilikti ózin ózi basqarýshy organdardyń quramy men qyzmetin aıqyndaıtyn erejeler men tájirıbeler ózgeriske ushyraıdy. Aıtalyq, birqatar bılik ókilettikterin qaıta bólý sheshim qabyldaýdyń jańa tetikterin modeldeýge jáne saıası básekelestikti arttyrýǵa baǵyttalǵan. Túzetýler qabyldanǵannan keıin saıası partııalar úshin birdeı jaǵdaı jáne múmkindikter jasalatynyna da nazar aýdarǵan jón. Máselen, usynylyp otyrǵan normaǵa sáıkes, Prezıdent óziniń ókilettigin júzege asyratyn kezeńde qandaıda bir saıası partııaǵa múshe bolmaıdy. Óz kezeginde ákimder, olardyń orynbasarlaryna da saıası partııalardyń fılıaldarynda laýazymdy qyzmet atqarýǵa tyıym salynady.

Sondaı-aq konstıtýtsııalyq reformalardy qaıta qaraý halyqtyń eldi basqarýǵa qatysýyn keńeıtýge baǵyttalǵan. Bul jerde barynsha mańyzdy másele – azamattardyń múddesin bildiretin Parlament pen máslıhattardyń rólin kúsheıtý. Óıtkeni, máslıhat depýtattary halyq atynan Prezıdent balama negizde usynatyn oblystardyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń jáne astananyń ákimin taǵaıyndaýǵa yqpal etý múmkindigin alady.

Degenmen, meniń jeke ózimniń pikirimshe, memlekettik basqarýdy ortalyqsyzdandyrý memleketti damytýǵa áser etedi. Uzaq ýaqyttan beri «ortalyq - óńirler» jelisi boıynsha qabyldanatyn sheshimderdiń tym uzaq kelisilýi saldarynan jergilikti jerlerdegi problemalardyń tıimsiz ári der ýaqytynda sheshilmeıtini aıtylyp keledi. Óńirlerge mol erkindik, onyń ishinde qarjylyq ta erkindik berý qajet. Shaǵyn qalalardy aıtpaǵannyń ózinde, Jezqazǵan, Semeı men Taldyqorǵannyń problemalary sol jerde sheshilýi tıis.

- Qandaı da bir saıası kúshter referendýmdy narazylyq aktsııalaryn, tipti jappaı tártipsizdikter uıymdastyrý úshin paıdalanýǵa tyrysýy múmkin dep oılamaısyz ba?

- Respýblıkalyq referendýmda eldiń Konstıtýtsııasyna túzetýlerdi qabyldaý nemese qabyldamaýǵa qatysty bir ǵana suraq bolady. Árbir túzetý qoǵamdyq jáne sarapshylyq ortada jan-jaqty talqylanyp jatyr. Qazir atalǵan ózgeristerge qatysty óz pikirińdi bildirýge múmkindik bar. Referendýmda azamattar Prezıdenttiń «Jańa Qazaqstan» ıdeıasyna daýys beredi, ıaǵnı ony qabyldaıdy nemese qabyldamaıdy. Basqa nusqa joq. Demek, azamattardyń daýys berýiniń qandaı da bir tosyn nátıjesi bolmaıdy. Sondyqtan, referendým kezinde narazylyq aktsııasyn ótkizýge sebep te baıqalmaıdy. Degenmen, demokratııalyq qoǵamda saılaý protsesi barlyq ýaqytta da belsendi medıalyq súıemeldeýmen júredi. Al elimiz úshin respýblıkalyq referendým tarıhı aýqymdaǵy oqıǵa sanalady. Sondyqtan da kóńili tolmaıtyndardyń, saıası jańǵyrýdy qoldamaıtyndardyń, aldaǵy referendýmdy ózine nazar aýdartýdyń medıalyq tásili retinde paıdalanǵysy keletin kúshterdiń tarapynan táýekelder barlyq ýaqytta da bolady. Demek, narazylyq aktsııalarynyń oryn alý múmkindigin joqqa shyǵara almaımyz. Bastysy, olar elimizdiń zańnamasy aıasynda ótkizilse bolǵany.

- Zańnamany jańartylǵan Konstıtýtsııamen sáıkestendirý úshin qansha ýaqyt kerek dep oılaımyz?

- Memleket basshysy Joldaýynda óz bastamalaryn júzege asyrý úshin Konstıtýtsııaǵa ózgerister engizý, sonymen qatar jyldyń sońyna deıin 20-dan astam zań qabyldaý qajet ekenin atap ótken bolatyn. Basqasha aıtar bolsaq, konstıtýtsııalyq reforma – bul saıası jańǵyrý jolyndaǵy birinshi ári eń mańyzdy qadam. Jańartylǵan Konstıtýtsııa zań jobalaryn odan ári ázirleý jáne qabyldaý, el zańnamasyn jańa konstıtýtsııalyq normalarǵa sáıkestendirý úshin negiz bolady. Prezıdent júktegen merzimdi eskerer bolsaq, saıası-quqyqtyq júıedegi barlyq ózgeris jyldyń sońyna deıin engiziledi jáne 2023 jyldan bastap Qazaqstannyń saıası júıesi jańasha jumys isteı bastaıdy. Ekinshi jaǵynan, biz qazirdiń ózinde jańa saıası jáne geosaıası shynaıylyqta ómir súrip jatyrmyz.

- Suhbatyńyzǵa rahmet!


Jańalyqtar

MURAǴAT