Kólikti memlekettik nómirsiz basqarǵandarǵa qatysty jaza kúsheıtiledi - Májilis
2022 jylǵy 8 maýsym 18:39

Kólikti memlekettik nómirsiz basqarǵandarǵa qatysty jaza kúsheıtiledi - Májilis

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda birqatar zań jabasy men QR Úkimetiniń jáne Esep komıtetiniń 2021 jylǵy respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy týraly esepteri qaraldy.

Atap aıtqanda, palata depýtattary «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn birinshi oqylymda maquldady .

Zań jobasy kiristerdi jylystatýǵa jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyldyń ulttyq júıesin jaqsartý, sondaı-aq Aqshany jylystatýǵa qarsy kúrestiń qarjylyq sharalaryn ázirleý tobynyń (FATF) halyqaralyq standarttaryn iske asyrý maqsatynda ázirlendi.

Zań jobasy:

- zańdy tulǵalardyń ózderiniń benefıtsıarlyq menshik ıelerin ashý mindetin belgileýge;

- kiristerdi jylystatýǵa qarsy is-qımyl týraly zańnamany shet memlekettiń zańnamasyna sáıkes qurylǵan trasttarǵa nemese basqa da korporatıvtik qurylymdarǵa qoldanýǵa;

- terrorızmdi jáne ekstremızmdi qarjylandyrýmen baılanysty uıymdar men tulǵalardyń tizbesine, sondaı-aq jappaı qyryp-joıý qarýyn taratýdy qarjylandyrýmen baılanysty uıymdar men tulǵalardyń tizbesine engizilgen sýbektilerdiń tikeleı nemese janama baqylaýyndaǵy qarajat pen ózge de aktıvterdi toqtatýǵa;

- qylmystyq jolmen alynǵan qarjatty zańdastyrǵany úshin qylmystyq jaýapkershilikti kúsheıtýge jáne FATF usynymdarynda aıqyndalǵan birqatar qylmystyq quqyq buzýshylyqtar úshin «múlikti tárkileý» túrindegi qylmystyq jazany belgileýge;

- terrorıstik áreket uǵymyn keńeıtý maqsatynda «Terrorızmge qarsy is-qımyl týraly» Zańnyń erejelerin Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń erejelerine sáıkes keltirýge baǵyttalǵan.

Sonymen qatar, jalpy otyrysta «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine qarjy naryǵy men qarjy uıymdaryn memlekettik retteýdi, baqylaý men qadaǵalaýdy kúsheıtý jáne qarjylyq (ınvestıtsııalyq) pıramıdalardyń qyzmetine qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy.

Qaraýǵa usynylǵan zań jobalarynyń negizgi maqsaty – qoldanystaǵy zańnamadaǵy quqyqtyq olqylyqtardy joıý jáne qarjy (ınvestıtsııalyq) pıramıdalaryn qurý jáne jarnamalaý úshin jaýapkershilikti qatańdatý arqyly alaıaqtyq qarjy pıramıdalarynyń keńinen taralýyna depýtattardyń jedel den qoıýy bolyp otyr

Májilis depýtaty ıÝrıı Lı atalǵan zań jobalarynyń qandaı ózgerister usynatynyn túsindirdi:

- qarjy (ınvestıtsııalyq) pıramıdalaryn qurý jáne basqarý úshin sanktsııalardyń joǵarǵy shegin arttyrý;

- qarjy (ınvestıtsııalyq) pıramıdalaryn jarnamalaǵany úshin qylmystyq jaýapkershilikti belgileý;

- sotqa deıingi tergep-tekserýdi bastaǵan Іshki ister organdaryna nemese ekonomıkalyq tergeý qyzmetine qarjy (ınvestıtsııalyq) pıramıdalaryn jarnamalaý týraly qylmystyq ister boıynsha tergeý jasaýyn aıqyndaý;

- qylmystyq is-áreketterdi ákimshilik quqyqbuzýshylyqtardan ajyratý; - sondaı-aq, jeke jáne zańdy tulǵalardyń aqshasy men ózge de múlkin osyndaı qyzmetti júzege asyrýǵa quqyǵy joq tulǵalardyń paıdasyna tartýǵa qatysty qyzmetti jarnamalaýǵa tyıym salý.

Depýtattar «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» Kodekske jáne «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» QR Kodeksin qoldanysqa engizý týraly» Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy ekinshi oqylymda qarady.

Májilistiń Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń málimetinshe, zań jobasy memlekettiń áleýmettik-ekonomıkalyq mindetterin iske asyrýdy qamtamasyz etý úshin bıýdjetke qosymsha qarajat tartýǵa, kapıtaldy shetelge shyǵarý táýekelin azaıtýǵa, óndiristi damytýǵa qarajatty qaıta ınvestıtsııalaýǵa, jańa ken oryndaryn ıgerý úshin yntalandyrý sharalaryn qoldanýǵa, sondaı-aq salyq salasynda ákimshilendirýdi jetildirýge baǵyttalǵan.

Onyń ishinde, atalǵan zań jobasy aıasynda:

- salyq salýdyń saralanǵan tásilin qoldana otyryp, paıdaly qazbalardy óndirýge arnalǵan salyqtyń mólsherlemelerin ulǵaıtý, rentabeldilik deńgeıine baılanystyra otyryp, jańa ken oryndary úshin osyndaı salyqty tóleýden bosatý;

- dıvıdendter boıynsha jeńildikterdiń kúshin joıý jáne olarǵa salyq salý, beırezıdent-úlestes tulǵalar kórsetken materıaldyq emes qyzmetter boıynsha shegerimderdi qoldanýdy shekteý;

- tsıfrlyq maınıngke salyq salý mólsherlemelerin arttyrý;

- tótenshe jaǵdaıdyń qoldanylýy kezeńinde keltirilgen zalaldy óteý kezinde salyq jeńildikterin berý máselelerin retteýge múmkindik beretin normalardy engizý;

- temeki ónimderine aktsız stavkalaryn, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń temeki ónimderine aktsızder salasyndaǵy salyq saıasatyn júrgizý qaǵıdattary týraly kelisimniń normalaryn iske asyrý maqsatynda belgileý usynylady.

Munymen qosa, búgin «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine quqyq qorǵaý qyzmetin ótkerý tártibin jetildirý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy ekinshi oqylymda maquldandy.

Zań jobasy quqyq qorǵaý qyzmetine kirýge, ony ótkerýge jáne toqtatýǵa baılanysty máselelerdi retteýge arnalady. Zań jobasynyń birqatar normalary quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerin materıaldyq qamtamasyz etý jáne áleýmettik qorǵaý, onyń ishinde quqyq qorǵaý organdarynyń burynǵy qyzmetkerlerin zeınetaqymen qamsyzdandyrý máselelerine arnalǵan.

Arnaýly memlekettik organdardyń jumys istep júrgen qyzmetkerleriniń jáne áskerı qyzmetshilerdiń quqyq qorǵaý organdaryna túsý tártibi jeńildetiledi. Atap aıtqanda, medıtsınalyq tekserýsiz, arnaıy tekserýsiz, polıgrafsyz aýystyrý engiziledi, óıtkeni bul rásimderdi olar áskerı qyzmetke jáne arnaýly memlekettik organdarǵa kirgen kezde ótken bolatyn.

Barlyq quqyq qorǵaý organdary úshin Memleket basshysy bekitetin anttyń biryńǵaı mátini engiziledi. Ataqtardy merziminen buryn berý jáne kezekten tys ataqtar berý tártibi ózgeredi.

Quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń qyzmetine teris baǵa alǵany úshin jaýaptylyǵy kúsheıtiledi, olar úshin qaıta attestattaý engiziletin bolady. Qyzmetkerlerdi kótermeleýdiń biryńǵaı tártibi belgilenedi.

Depýtat Gúlnar Bıjanovanyń aıtýynsha, kúsh qurylymdarynyń qaza tapqan qyzmetkerleriniń balalary men týystary úshin birqatar áleýmettik jeńildikter zańnamaǵa engizildi.

Májilistiń jalpy otyrysynda «QR Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine baılanys máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy da ekinshi oqylymda maquldanyp, Senattyń qaraýyna joldandy.

Qujat aıasynda baılanys qyzmetterin kórsetý qaǵıdalaryn buzǵany úshin ákimshilik jaýapkershilikti belgileý, sondaı-aq ınternet sapasynyń belgilengen talaptaryna sáıkes kelmegeni úshin aıyppuldar somasyn ulǵaıtý arqyly retteýshiniń rólin kúsheıtý usynylady. Uıaly jáne tirkelgen baılanys qyzmetterin kórsetý sapasyn arttyrý maqsatynda aıyppuldar somasyn ulǵaıtý qajet.

Usynylyp otyrǵan taǵy bir mańyzdy túzetýlerdiń biri – avtokólikti qaıtalap nemese birneshe ret memlekettik nómirsiz basqarǵany úshin, sondaı-aq avtokólik quraldaryna jalǵan nemese qoldan jasalǵan memlekettik nómir ornatqany úshin jaýapkershilikti kúsheıtý. Mysaly, buryn tek aıyppul salynatyn bolsa, endi júrgizýshini 1 jylǵa kýáliginen aıyrý jáne 5 táýlik qamaýǵa alý qarastyrylyp otyr.

Bıýdjet qarajatyn josparlaýdaǵy kemshilikter

Búgin Májiliste Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń jáne Esep komıtetiniń 2021 jylǵy respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy týraly esepteri qaraldy.

«2021 jyly respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy koronavırýs pandemııasynyń teris áserleri jaǵdaıynda júzege asyryldy. Degenmen, 2020 jylmen salystyrǵanda iskerlik belsendiliktiń jandanýy baıqaldy. Jalpy, ishki ónimniń ósimi 4 paıyzdy qurady. Ekonomıkanyń barlyq negizgi salalarynda oń nátıjege qol jetkizildi. Máselen, ónerkásip óndiris kólemi 3,8 paıyzǵa, qurylys 7,6 paıyzǵa, kólik jáne saýda salalary tıisinshe 3,6 paıyzǵa jáne 9,2 paıyzǵa ósti. Jahandyq pandemııadan keıin qalyptasqan suranysty jáne óndirister men logıstıkalyq tizbekterdiń buzylýyn qalpyna keltirý aıasynda taýarlar men kórsetiletin qyzmetterge baǵanyń jappaı ósýi baıqaldy», - dedi QR Premer-Mınıstriniń orynbasary – Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev.

Osy oraıda ol 2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha ınflıatsııa deńgeıi 8,4 paıyzdy quraǵanyn eske saldy.

«Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalar kólemi 3,5 paıyzǵa ulǵaıdy. Jumyssyzdyq 4,9% deńgeıinde saqtaldy», - dedi mınıstr.

E. Jamaýbaev Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy kórsetkishterine toqtala kele: «túsimder 100,8 paıyzǵa atqarylyp, 12,7 trln teńgeni qurady. Shyǵystar 99,2 paıyzǵa ıgerildi jáne 15,2 trln teńgeni qurady. Áleýmettik shyǵystar 2020 jylmen salystyrǵanda 910 mlrd teńgege ulǵaıyp, 7,5 trln teńgeni qurady. Bul respýblıkalyq bıýdjettiń jalpy kóleminiń 50 paıyzyn qamtydy», - dedi ol.

Atap aıtqanda, salyq boıynsha túsimder asyra oryndalǵan.

Sonymen qatar Úkimet basshysynyń orynbasary 2021 jyly memleket áleýmettik mindettemelerin tolyq oryndaǵanyn atap ótti.

Óz kezeginde Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń tóraǵasy Natalıa Godýnova bıýdjet qarajatyn sapasyz josparlaý máselesin synǵa aldy.

«Bıýdjet belgisiz sebeptermen bir jyldyq shyǵyndarǵa qarjy jetpeıtindeı etip josparlana bastady. Bul nonsens. Eger kommýnaldyq qyzmetterdi tóleýge aqsha jetpese, páterdi kúrdeli jóndeýdi josparlamaımyz ǵoı. Bul - bıýdjetti sapasyz josparlaý jáne oǵan Qarjy mınıstrliginiń kelisim berýi. Sodan keıin memleket Ulttyq qordan osy kezekti shyǵyndarǵa resýrs bólýge májbúr bolady. Biz shyǵyndardyń basymdyǵyn tereń zerttemeı-aq bıýdjetti bekitip jiberemiz, sodan keıin bir jylda besinshi bóligin túzetip, qaıta qarajat bólemiz. Jobalar sanyn arttyrý úshin jobalyq-smetalyq qujattama ázirleýge 50 mıllıonnan bıýdjet qarjysyn beremiz, kelesi jyly olardy qarjylandyrý máselesin oılamaımyz», - dedi N. Godýnova.

Onyń aıtýynsha, kiristerdiń úshten birinen astamy – 36% Ulttyq qor qarajaty esebinen qalyptasqan.

Natalıa Godýnova ekonomıkanyń jandanýy shaǵyn jáne orta bızneske oń áserin tıgize bastaǵanyn atap ótti.

«Halyqtyń kópshiliginiń naqty ómir súrý deńgeıi áli kóterilgen joq. Eń aldymen, ınflıatsııa yqpal etti. Aqshalaı kirister qurylymynda eńbek etýden túsetin kirister úlesiniń tómendeýi jáne áleýmettik transfertterge táýeldiliktiń artýy baıqalady. Halyqtyń basym bóligi memlekettiń kómegine muqtaj, tutyný shyǵyndarynyń jartysynan kóbi azyq-túlikke jumsalady», - dedi Natalıa Godýnova Májilistiń jalpy otyrysynda.

Sonymen qatar, Esep komıtetiniń tóraǵasy halyqtyń basym bóligi nesıe alǵanyn atap ótti.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT