+7 (701) 759 90 19
USD 383.95 EUR 429.26
RUB 6.16 CNY 55.02
Jańalyqtar

Qazalyda kóne qaladan qoladan quıylǵan asyqtar tabyldy

2019 jylǵy 19 qarasha 19:21
Bólisińiz:
Qazalyda kóne qaladan qoladan quıylǵan asyqtar tabyldy

QAZALY. QazAqparat - Qyzylorda oblysynyń Qazaly aýdany aýmaǵynda oryn tepken Kúıikkesken qalashyǵyn arheologııalyq zertteý barysynda qoladan quıylǵan eki asyq tabyldyú Bul jóninde Qyzylorda oblystyq tarıhı mádenı eskertkishterdi qorǵaý mekemesiniń qyzmetkeri Erkebulan Eleýov málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Arheologııalyq ekspedıtsııa halyqaralyq Orta Azııa zertteýler ınstıtýtynyń bastamasymen qolǵa alynǵan. Nátıjesinde Qazaly aýdanyndaǵy Bozkól aýylynan 35-40 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan ortaǵasyrlyq Kúıikkesken qalashyǵynda arheologııalyq qazba jumystary júrgizildi. Qalashyqtyń shahrıstan bóliginen aýqymdy úı jaı men qoıma tektes nysan tabyldy.

«Mádenı tıptegi oǵyz zamanynyń úı jaıynyń keı nusqasy Jankent shaharynan tabylǵan turǵyn jaılaryna uqsas bolyp keledi. Qalashyq ornynda mal súıekteriniń óte kóp kólemde kezdesýi munda mal sharýashylyǵynyń edáýir damyǵandyǵyn kórsetti. Qysh ydystardaǵy órnekter de oǵyz zamanynan syr shertip tur. Syr boıyn mekendegen Qańly, Oǵyz, Qypshaq taıpalary osy qalashyqta kezeń-kezeńimen ómir súrgendigin ańǵartady.


Taǵy qyzyǵarlyq jaǵdaı, bul qalashyqtan mystan quıylǵan eki asyqtyń tabyldy. Soǵan qaraǵanda qazaq halqynyń asyq oıyny sonaý zamandardan bastaý alǵan degen joramal jasaýǵa bolady. Sonymen qatar tabylǵan mys teńge Samarqan qalasynda soǵylǵan jáne merzimi Hıjra jyl sanaýymen 334 jyl ekendigi anyqtalyp otyr. ıAǵnı 956 jyly (H ǵasyr) Samarqan qalasynda soǵylǵan mys tıynnyń osy qalashyqtan tabylýy saýda qarym qatynastarynyń damyǵandyǵyn kórsetedi», - dedi Erkebulan Eleýov.

Onyń aıtýynsha, bizdiń zamanymyzdyń birinshi myńjyldyǵynyń aıaǵynda oǵyz taıpalary birigip memleket dárejesine kóterildi. X ǵasyrda oǵyz memleketiniń astanasy – ıAngıkent nemese Jańa Gýzııa dep atalady.

«Osy kezeńde Syrdarııanyń boıyna qala mádenıeti damı tústi. Bul qalalar ózen jaǵalaýyndaǵy kerýen saraı qyzmeti men saýda jolyndaǵy mańyzdy beket qyzmetin atqarady. Solardyń biri - Kúıikkesken qalashyǵyna alǵash ret 1946 jyly Horezm arheologııalyq-etnografııalyq ekspedıtsııasy zertteý jumystaryn júrgizgen. Qalashyqtyń aýmaǵy Jankentten úlken. Qalashyq qorǵanmen qorshalyp, syrtyna or qazylǵan. Uly Jibek jolyndaǵy halyqaralyq saýda qarym-qatynasy qala tirshiligine úlken yqpal etken. Sebebi, qalashyq Jibek jolynyń toǵysqan jerinde ornalasyp, oǵyz dalasyn Horezm, Máýerennahr jáne Qorasanmen baılanystyratyn dáliz qyzmetin atqarǵan», - dedi Erkebulan Eleýov. Onyń aıtýynsha, Kúıikkesken qalashyǵynda júrgizilgen qazba jumystary onyń Jibek joly boıyndaǵy iri qala ekendigin aıqyndady. Qolóner kásibi men saýda, aýylsharýashylyǵy damyǵan ortalyq bolǵan.


«Qala turǵyndary ańshylyqpen de aınalysqany ańǵarylady. Kúıikkesken qalashyǵynyń keramıkasy óndirisi de jolǵa qoıylǵan. Qala qolónershileri qustardyń (kógershin) sýretimen, shyrsha tárizdi, geometrııa pishinimen órnektelgen ydystar jasaǵan. Sonymen birge, súıekten, metaldan ártúrli buıymdar daıyndaǵan.

Arheologııalyq ǵylymı-zertteý jumystary qalanyń mádenı qabattaryndaǵy kúldiń qalyńdyǵyna baılanysty Kúıikkesken qalashyǵynyń tolassyz soǵystardan órtke oranyp, qıraǵany anyqtaldy», - dedi Erkebulan Eleýov.

Qala ornyndaǵy arheologııalyq zertteý jumystary jylma-jyl jalǵasyn taýyp keledi. Nátıjesinde arheologtar jańa málimetterge qol jetkizip keledi.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Ádiljan Úmbet

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT