+7 (701) 759 90 19
USD 388.07 EUR 427.54
RUB 6.08 CNY 55.36
Jańalyqtar

Qazaqy jylqy tuqymyn zerttep júrgen professor Qytaıda turady – Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

2019 jylǵy 13 shilde 11:00
Bólisińiz:
Qazaqy jylqy tuqymyn zerttep júrgen professor Qytaıda turady – Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

ASTANA. QazAqparat – Ádettegideı, «QazAqparat» HAA shet elderde qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar
Taldyqorǵanda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń 100 jyldyǵy toılandy Bokstan Azııa chempıonatynyń jartylaı fınalynda 15 qazaqstandyq óner kórsetedi Túrkistanda ulttyq valıýta kúnine oraı teńgeler kórmesi uıymdastyryldy


Qazaqtyń ulttyq kıimderi Qytaıdaǵy baıqaýda júldeli oryn aldy - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)

Qytaıdyń 30 oblysynan kelgen 21 ulttyń 440 ókili qatysqan «Halyq ánderi men ulttyq kıimder» festıvalinde qazaq ultynyń halyq áni men ulttyq naqyshtaǵy kıim úlgileri júldeli oryndardy jeńip aldy, dep habarlaıdy Qytaılyq kazakcnr.com saıty.


Derekkózge qaraǵanda, festıval Qytaıdyń Mońǵol-Tıbet avtonomııaly oblysynda ótken.

«Halyq ánderi men ulttyq kıimder» festıvaline Qytaıdyń Іle qazaq avtonomııaly oblysynyń ókilderi qatysyp, qazaq ultynyń kıim mádenıeti men án ónerin úlken sahnada kórsetip, ár ult mamandary men kórermen halyqtyń qyzý qoldaýyna bólendi. Eki kúnge jalǵasqan festıvalde ulttyq kıimder baıqaýy boıynsha qazaqtyń ulttyq naqyshtaǵy kıim dızaınerleri 2-shi dárejeli júldege, al halyq ánderi baıqaýy boıynsha, dástúrli ánshiler Ábdibaqyt Sultanbekuly, Tileýqabyl Sársenbekuly, Dına Azatqyzy sekildi qatysýshylar «Halyq ánder juldyzy» syılyǵyna ıe boldy», - dep jazady CNR.



Tashkentte Reseıdiń uly knıazi Romanovqa qatysty qujattar tabyldy - «ÓzA» aqparattyq agenttigi

Jaqynda Ózbekstan astanasy Tashkent qalasynda ótken ǵasyr tarıhyn meńzeýshi óte qundy tarıhı qazynalar tabylǵan edi. Olardyń qatarynda Reseıdiń uly knıazi Romanovqa jáne Shyǵys Túrkistan ólkesine qatysty qujattar bar ekeni anyqtaldy, dep habarlaıdy Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, bul tarıhı qazyna Ortalyq Azııa aımaǵynda tabylǵan sońǵy jyldardaǵy óte qundy jádigerdiń biri bolǵany sózsiz. Óıtkeni bul qazyna quramynda Reseı ımperııasyna tikeleı qatysy bar bolǵan uly tulǵalarǵa tıesili zattarmen qatar, Reseı ımperııasy tarapynan qýǵyn súrginge ushyraǵan Shyǵys Túrkistannyń belgili tulǵalary (jádıtter) jazyp qaldyrǵan qoljazbalar jáne qundy kartalar da ushyrasty. Sonymen birge álemniń ekinshi ustazy ál Farabı men Shyǵystyń uly oıshyly ham shaıyry Álisher Naýaıdyń atymen baılanysty qundy qujattardyń da saqtalǵany ǵalymdar tarapynan óte qyzý talqyǵa túsken.

Bul ataýly qazynany Ózbekstan Ulttyq ýnıversıtetiniń 4-kýrs bitirýshisi, táýelsiz arheolog, ǵylymı qyzmetshi 23 jastaǵy Mýhammadbabyr ıÝsýpov 3 jyldyq zertteýleri nátıjesinde Tashkent qalasynyń ortalyǵyndaǵy eski ǵımarattardyń birindegi jertólesinen tapqan.



Qazaqy jylqy tuqymyn zerttep júrgen professor -«Ortalyq halyq radıosy» (CNR)

Qytaılyq kazakcnr.comsaıtynda Qytaıda turatyn qandasymyz, sol elde qazaq jylqysyn zerttep júrgen ǵalym, «Tarym» ýnıversıtetiniń professory Gimińgúl Muqantaıqyzy týraly maqala jaryq kórdi.

Qýandyq Kóbenulynyń «Takla-Makanda tamyr tartqan ǵylym doktory» atty maqalasynda, Aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory, qazaq jylqysyn zerttep júrgen belgili ǵalym Gimińgúl Muqantaıqyzynyń ómirbaıany men eńbek joly, jetistikteri týraly jazylǵan.

«Gimińgúl Muqantaıqyzy - 1971-jyly QHR-dyń Tarbaǵataı aımaǵy Toly aýdanynda týǵan. Qytaıdyń Tarym ýnıversıtetiniń Mal sharýashylyǵy ǵylym-tehnıka ınstıtýtynda bilim alǵan. Ol ana tilinen bólek qytaı, orys, uıǵyr tilderin jetik meńgergen. Gimińgúl Muqantaıqyzy 18 jyldan beri jylqy tuqymyn zertteýmen aınalysyp keledi. Ol Qytaıdaǵy qazaqy jylqydan qan alý, ólsheý, tarıhyn, gendik tıpin, qasıetin aıyrýǵa deıin zertteý arqyly birqatar nátıjelerge qol jetkizgen. Sonyń negizinde jylqy tuqymyn zertteýshilerge jáne memlekettik jylqy sharýashylyq qoǵamyna baıyrǵy jylqy tuqymyn qorǵaý, damytý jaıly qundy usynys, ótinish bergen. Al 2000 jyldary Qazaqstan men Ortalyq Azııa elderine baryp jylqy sharýashylyǵyn zertteýmen shuǵyldanyp, bilimin, is-tájirıbesin molaıtýǵa den qoıǵan», - dep jazady avtor.


Atalǵan maqalada, Gimińgúl Muqantaıqyzynyń zertteý eńbekterinde qazaqy aýyl jylqylaryn mástek, shegingen tuqym degen sııaqty kerenaý, teris pikirlerge qarsy dáleldi dáıekter usynylǵany jazylǵan. Sol arqyly ǵalym jurttyń nazaryn jergilikti jylqyǵa kóńil bólýge aýdarǵan.

«Gimińgúl Muqantaıqyzy qazaqy jylqy túliginiń keleshegi úshin alys saparlarǵa shyǵyp, úlken izdenister jasady. Altaı, Tarbaǵataı, Barkól, Morı, Sanjy óńirinde tynbaı zertteý júrgizdi. Ol Tarbaǵataıdyń Toly aýdany men Altaıdyń Shińgil aýdanyndaǵy shubar jylqy jáne Kóktoǵaı, Qaba aýdandaryndaǵy aqboz jylqy, jıren jylqy, ala jylqy sekildi jylqy tuqymdarynyń baıyrǵy qazaq jylqysynyń erekshe túri ekenin baıqap ony qorǵaý, qutqarý jumystaryn qolǵa aldy. Ǵalymnyń osy taqyrypta jazǵan ǵylymı eńbekteri Qytaı jylqy qoǵamy men Qytaı ǵylym akademııasynyń joǵary baǵasyna jáne qoldaýyna ıe bolǵan. G. Muqantaıqyzy 2014 jyly «Qytaı jylqy sharýashylyǵy» atty oqýlyqqa «Qytaıdaǵy qazaqy jylqy tuqymy» degen eki taraýdy engizýge óz úlesin qosqan. Sondaı-aq, 40-tan astam ǵylymı maqalalary Qytaıdaǵy basylymdarda jarııalansa, 5 maqalasy halqaralyq jaratylystaný ǵylymyna arnalǵan bedeldi basylymda jaryq kórgen. Eki taqyryptaǵy ǵylymı eńbegine patent alǵan», - dep jazady avtor maqalasynda.


Shyńjańnan Qazaqstanǵa tuńǵysh júk ushaǵy qatynady -«Jenmın jıbao» (People Daily)

Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Úrimji qalasynan Qazaqstannyń Almaty qalasyna turaqty qatynaıtyn júk ushaǵy alǵashqy reısin 4 -shi shilde kúni sátti oryndady, dep habarlaıdy kazakh.people.com.cn saıty.

«4 -shi shilde kúni QHR Shyńjańnyń ortalyǵy Úrimji qalasynan shyqqan 757-200 boıng júk ushaǵy bir jarym saǵat ushyp Qazaqstannyń Almaty qalasyna sátti qondy. Ushaqqa «Shyńjań Juńhy zat aınalymy» JShS-nyń halyqaralyq poshta júkteri tıelgen. Úrimji–Almaty júk ushaq jolynyń ashylýy, shyńjańdyq saýda kásiporyndarynyń, kompanııalardyń Ortalyq Azııaǵa jáne Qytaı – Eýropaǵa «keńistik kópirin» salýynyń jarqyn bastamasy. Sondaı-aq, Shyńjań ólkesiniń ekonomıkasyn damytýǵa serpindi kúsh beredi», - dep jazady People Daily.


Qazaqstan Iran men Parsy shyǵanaǵy elder arasyndaǵy saýda úderisin jeńildetti - «Fars» aqparat agenttigi

Irannyń ońtústigindegi Bandar-Abbastaǵy Qazaqstannyń konsýldyq bóliminiń basshysy Qazaqstannyń Irannyń ońtústik oblystary men Parsy shyǵanaǵy jaǵalaýyndaǵy elder arasyndaǵy saýda úderisin jeńildetkeni týraly habarlady, dep jazady parstoday aqparat agenttigi.

IRNA aqparat agenttiginiń málimetinshe, Bandar-Abbastaǵy Qazaqstannyń Konsýldyq bóliminiń basshysy Irannyń Býshehr oblysynyń ekonomıka salasyndaǵy belsendilerimen kezdesken. Onda ol: «Qazaqstan men Parsy shyǵanaǵy aımaǵy elderi arasyndaǵy saýda isterdi jeńildetetin tranzıt termınaly iske qosylady. Qazaqstannyń Qytaı men Reseı syndy halqy kóp elderdiń ortasynda ornalasýy basqa elderdi Qazaqstanmen saýda yntymaqtastyq etýge tartymdy etetin faktor bolyp tabylady. Qazaqstan Irannyń ónimderin Qytaıǵa eksporttaýǵa kómektesetin qolaıly jaǵdaıǵa ıe»,- dedi.


Ystanbul Eýropanyń eń qonaqjaı qalasy atandy – TRT

Ystanbul Eýropanyń eń qonaqjaı qalasy atandy. Qala 10 upaıdyń 8,6-syn jınady, dep jazady Túrkııa RadıoTelevızııa mekemesiniń portaly.

Atalǵan derekkózdiń málimetinshe, Shveıtsarııadaǵy Basel Qoǵamdyq jáne ekonomıkalyq ınstıtýt tarapynan «Álemdik áleýmettik kapıtaldy baqylaýdyń 2019» esebi jarııalanǵan. Instıtýt «Áleýmettik klımat, adamdar arasyndaǵy senim, ekonomıkalyq únemdeý saıasattarynyń qabyldanýy, salyq tóleý talaby, jergilikti ekonomıkaǵa ınvestıtsııa, qol ushyn berý, dostyq jáne qonaqjaılyq» taqyryptarynda ınternet qoldanýshylaryna suraq qoıyp, baǵa berýin suraǵan.

Osyǵan oraı memleketke salyqtarmen ortaq qarjy qamdaý taqyrybynda talapty elder tiziminde Túrkııa 6,6 upaımen, Germanııa (6,4), Frantsııa (5,1) jáne Italııadan (5) alda keldi.

Osy taqyrypta eń joǵary baǵa Qytaıǵa berildi. Qytaı memleketke qoldaý berý taqyrybynda 10 upaı jınady.

Qonaqjaılyq krıterıinde Japonııa men Grekııa 10 upaıdan aldy. Túrkııa bolsa 8,1 upaımen Eýropadaǵy eń qonaqjaı elderdiń biri atandy.

El retinde qonaqjaılyq upaıy Ispanııada 7,7, Reseıde 7,6, Gollandııada 6,8, Frantsııada 5,5 jáne Izraılde 2.

15 mıllıon turǵyn sanymen Eýropanyń eń iri qalasy Ystanbul 8,6 upaı alyp, qurlyqtyń qonaqjaı qalasy atandy.

Qonaqjaı qalalar arasynda Parıj 8, Máskeý 7,5 jáne Berlın 5,3 upaı alǵan.


Baqytjol Kákesh

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: BAQ, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Baqytjol Kákesh

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT