+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Qazaqtyń «ulttyq kody» saqtalǵan Yqylas mýzeıine saıahat

2020 jylǵy 3 shilde 14:59
Bólisińiz:
Qazaqtyń «ulttyq kody» saqtalǵan Yqylas mýzeıine saıahat

ALMATY. QazAqparat – Qazaqtyń kıiz úıi, qara dombyrasy jáne aıtys óneri álem elderiniń eń ejelgi muralary retinde «ıÝNESKO» tizimine engen. 2018 jyly Memleket basshysy jarlyǵy shyqqaly beri tabıǵattyń únin, tulpardyń dúbirin, búkil qazaqtyń bolmysyn shanaǵynan tógiltken dombyra endi jyl saıyn ulyqtalyp keledi.

Uqsas jańalyqtar
Qazaqstandyqtar Túrkııaǵa qaı kúnnen bastap usha alady Qazaqstandyq kýrorttarda demalyp jatqan týrıster qandaı talaptardy saqtaýy kerek Elimizdiń kýrorttarynda bos oryn joq – mınıstrlik

Elbasynyń ǵylymı maqalalarynda «ulttyq kod, genetıkalyq jady» jaıynda aıtylǵan bolatyn. Osy genetıkalyq jady dombyranyń úni men perneden tógilgen dybys ıirimderinde bar ekeni ras.

Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptary mýzeıi osyndaı kıeli, qazaqtyń rýhanı baılyǵyn pash etetin, qundy jádigerlerge toly.

Mýzeıge bir kelgen adam qazaqtyń kıeli, kóne aspabynyń tarıhynan sýsyndap, kóp maǵlumat ala alady.

Munda kúı atasy Qurmanǵazynyń, Dınanyń, Aqan seri men Birjan saldyń, Mahambet Ótemisulynyń, Nurǵısa Tilendıevtiń, Ahmet Jubanov sııaqty on saýsaǵynan óner tamǵan azamattardyń qolynda kúmbirlegen aspaptardy kórýge bolady.

«Qos ishektiń birin qatty, birin sál-sál kem bura, naǵyz qazaq qazaq emes, naǵyz qazaq dombyra» demekshi mýzeıde saqtalǵan erekshe eksponattar adamdy eriksiz óner álemine alyp ketedi.


Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptary mýzeıine qasıetti dombyraǵa 2 úlken zal berilgen.

Mýzeıdiń Ǵylym bóliminiń meńgerýshisi Jansaıa Qojahannyń aıtýynsha, mýzeıde qazir 200-ge tarta dombyra saqtaýly.

Dombyra - qazaqpen egiz aspap. Rýhanı mádenıetimizdi osy kúnge jetkizgen qasıetti qara dombyrasy. Onyń paıda bolýy jáne damýy jaıly kóp áńgimeler bar. Joshy hannyń ulymen baılanysty Aqsaq qulan týraly ańyzdy da bilesizder. Qazaq halqy aıta almaǵanyn, tilmen jetkize almaǵanyn dombyranyń kúıimen kúmbirletken.

«Sońǵy kezderde júrgizilgen arheologııalyq qazbalardan dombyraǵa uqsas aspap tabylýy, tasqa qashalǵan sýretter tabylǵany dombyranyń tarıhy tereńde ekenin bildirse kerek. Mońǵolııa jerinen 1500 jyldyq tarıhy bar dombyra tabyldy. Dombyraǵa uqsas kóne aspapty ShQO Altaı jerinen arheolog, tarıhshy Zeınolla Samashev tapqan bolatyn. Kóne jádiger shamamen saq dáýirine sáıkes keledi»,- dedi Jansaıa Qojahan.

Kóptegen tarıhı zertteýlerge sensek, dombyra aspabynyń tarıhy tym tereńde jatyr.

Oǵan ár aımaqta tabylǵan arheologııalyq qazba jádigerleri kýá.

Mamandardyń aıtýynsha, dombyranyń ózi geografııalyq erekshelikke qaraı eki túrge bólinedi. Soltústik Qazaqstan, Ortalyq Qazaqstan, Jetisý jerinde qalaq túrindegi dombyra keńinen taralǵan.

Qalaq pishindi dombyra ataqty Aqan seride, Birjan salda bolǵan. Mundaı dombyra ándi súıemeldeýde jáne shertpe kúı oryndaýǵa qoldanylady.

Al jumyr shanaq pishindi dombyra batys pen ońtústikte kóp kezdesedi. Erekshelep aıtar bolsaq, Mahambet Ótemisuly, Seıtek Orazalyulynyń dombyralary jumyr shanaq pishindi. Jumyr shanaq dombyralardy keıbir sheberler túrikmen dombyrasyna uqsatyp tutastaı moınymen jasaǵan. Jumyr shanaq dombyra kóbine dınamıkalyq tókpe kúılerdi oryndaýǵa arnalǵan.



Mamannyń aıtýynsha, eń ásem qońyr áýen maldyń isheginen jasalǵan dombyralarda bolady.

«Erterekte ata-babalarymyz maldyń ishegin paıdalanǵan. Qazir oǵan ekiniń biriniń qoly jete bermeıdi. Sonymen qatar, tez shirıdi. Qazir onyń ornyna jelki, jibek jip qoldanady. Áýenine keler bolsaq, tabıǵı jasalǵan ishekten jasalǵan dombyranyń úni keremet bolady. Dombyra quralyp ta jasalady. Sondaı-aq, nebir myqty sheberler ony tutas aǵashtan oıyp ta jasaıdy», - dedi Jansaıa Qojahan.

Mýzeıde jylyna eki ret «Ańyz dombyra» atty dombyra jasaýshy sheberlerdiń konkýrsy uıymdastyrylady. Konkýrs jeńimpazdarynyń dombyralary mýzeı qoryna alynyp, ekspozıtsııaǵa qoıylady. Bul konkýrs alǵash ret 2016 jyly ótkizilip, 2018 jyly jalǵasyn tapqan bolatyn. Konkýrstyń maqsaty - qazaqtyń kóne dombyrasynyń qońyr daýysyn qoldanysqa qaıta shyǵarý. Sol sebepten de konkýrsqa tek tutas aǵashtan oıylyp jasalǵan aspaptar qatystyryldy.

Munda jetkizilgen dombyralardyń barlyǵynyń kelý tarıhy da ártúrli. 2017 jyly mýzeıge tapsyrylǵan Aqan seriniń dombyrasyn Sáken seri Júnisov Aqannyń ǵashyǵy Aqtoqtynyń urpaqtarynan alǵan. Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń dombyrasynyń kóshirmesin, onyń shákirti Erǵalı Esjanovtyń dombyrasyn belgili kúıshi Edige Nábıev tapsyrǵan. Dınanyń dombyrasy 1980 jyly Atyraý tarıhı ólketaný mýzeıinen jetkizilgen.

2019 jyly mýzeı qory taǵy bir qundy eksponat - Shákárim Qudaıberdiulynyń dombyrasymen tolyqty.

Shákárim qaıtys bolǵan soń, aspap onyń uly Ahattyń qolynda qalǵan. Ahat qarttan - Semeıdegi bir muǵalimge, keıinnen ol muǵalimnen Shákárim atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıtetiniń rektoryna ótken. Oqý ornynyń basshysy aspapty Shákárim óneriniń janashyry bolyp júrgen metsenat Medǵat Quljanovqa tabystaıdy. Medǵat Kárimuly 2019 jyly jádigerdi Almaty qalasyndaǵy Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptar mýzeıine ótkizdi. Qazir dombyra osy mýzeıde saqtaýly tur.


Shákárim Qudaıberdiulynyń dombyrasy – qos ishekti, 13 perneli, qalaqsha pishindi mýzykalyq aspap. Shanaǵy tutas qaraǵaıdan shaýyp jasalǵan, dybys oıyǵy úsh burysh formasynda. Áýelde aspap úsh ishekti bolǵan. Aspaptyń halyq arasynan tabylýyna járdemdesken dástúrli ánshi Erlan Rysqalı aspapty eki ishekke yńǵaılap, úshinshi ishekti taqpaýdy uıǵarǵan.

Sonymen qatar, mýzeıde eń kóne eksponattardyń biriniń kóshirmesi tańqaldyrady. Reseıdiń Saratov eldi mekenindegi kóshpendiler qonysynda dombyraǵa da, qobyzǵa da uqsaıtyn kóne aspaptyń fragmentteri tabyldy. Bul shamamen HІІІ-HÚ ǵasyrlarǵa tán jádiger ekeni anyqtaldy. Sarytaýdan tabylǵan eski dombyra Mýzeı eksponattaryn tamashalaı otyryp jer betindegi halyqtar tek qana ekonomıkalyq geografııalyq turǵydan ǵana baılanysta bolmaǵanyn anyq ańǵarýǵa bolady.

Mýzeıde ornalasqan basqa ult ókilderiniń ishekti aspaptary kóne mádenıettiń sabaqtastyǵy, mádenıetter baılanysynan syr shertedi. Tipti Afrıkanyń Marokko elindegi taıpalarda da dombyraǵa uqsas aspap bar eken. Ataýy da uqsas – Gambrı.

«Týystas halyqtardyń qaısysyn alsaq ta, aspaptar óte uqsas bolyp keledi. Túrikterdiń sazy, formasy boıynsha keledi. Tek jasalý tehnologııasy basqa. Ózbekterde, qaraqalpaqtarda dýtar aspaby bar. Qyrǵyzdyń qomýzy da qazaqtyń dombyrasyna uqsaıdy. Túrikmender aspaptaryna metall ishek tartsa, ózbekter biz sııaqty jelki tartady», - dedi ol. Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptary mýzeıine kóbine sheteldikter jıi keledi. Óıtkeni olardyń qyzyǵýshylyǵyn tek dombyra ǵana emes, qazaqtyń ulttyq mýzykalyq aspaptary týdyryp otyr.

Qazaqtyń ulttyq aspabynyń álemge pash etilýine Qazaqstannyń mádenı kúnderi taǵy basqa mádenı sharalar yqpal etip otyr. Sonymen qatar, álemde tanymal bola bastaǵan Dımash Qudaıbergen de kontsertterinde mindetti túrde dombyra shertip, kópshilikke nasıhattap keledi.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Gúlmıra Ǵosmanálı

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT