Qazaqtyń kúı óneri 2 myń jyl buryn janr retinde qalyptasyp qoıǵan – Qarjaýbaı Sartqojauly
2022 jylǵy 3 shilde 10:09

Qazaqtyń kúı óneri 2 myń jyl buryn janr retinde qalyptasyp qoıǵan – Qarjaýbaı Sartqojauly

NUR-SULTAN. QazAqparat – L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń mýzeıinde «Ata dombyra» dep sıpattalǵan kóne jádigerdiń kóshirmesi bar. Kezinde onyń monǵol jerinen tabylǵanyn paıdalanyp, kıiz týyrlyqty aǵaıyndar ózderine bura tartyp baqqan. Alaıda ǵalym Qarjaýbaı Sartqojaulynyń tabandylyǵynyń arqasynda «Ata dombyra» qazaq halqymen qaýyshqan bolatyn. Ulttyq Dombyra kúnine oraı, QazAqparat abyz ǵalymnyń dombyranyń arǵy-bergi tarıhy týraly paıymdaryn usynyp otyr.

2008 jyl. Qazaqstanda dombyranyń qurmetine arnaıy mereke belgilenbegen kez. Týǵan jerine saparlaı barǵan Qarjaýbaı Sartqojauly monǵol malshysynyń úńgirden kóne aspap taýyp alǵanyn estıdi. Júrgen jerinen saq pen ǵunnyń izin sholyp, kók túriktiń tonalǵan murasyn túgendep júretin qazaq ǵalymynyń sensatsııa ústinen túskenine ondaǵy áriptesteri sonsha qýana qoımapty. Tabylǵan jádigerdi barynsha jasyryp, kórsetpeýge tyrysqan eken. Biraq tabandy ǵalym degenine jetip, tabylǵan aspaptyń sulbasyn qaǵazǵa túsirip áketedi. Keıin sol syzbany ǵylymı dáıektermen negizdeı otyryp, «Egemen Qazaqstan» gazetine monǵol jerinen dombyranyń «arǵy atasy» tabylǵany týraly maqala jarııalaıdy.

Monǵolııa ǵalymdary kóne aspapty restavratsııalaý isin Germanııanyń mamandaryna senip tapsyrǵan eken, ol áreketteri o bastaǵy maqsatynan aýytqyp, sońy suıylyp ketken. Olaı deıtinimiz, aspaptyń pishini burmalanyp, boıyndaǵy kóne túrkiniń bitik jazýy týraly málmitter «eskerýsiz»qalady. Al Qarjaýbaı Sartqojauly 2013 jyly kóne aspaptyń dálme-dál kóshirmesin jasatyp, Qazaqstanǵa ákep, mýzeıge qoıǵyzady. Ǵalymnyń aıtýynsha, dombyranyń shanaǵy men moınyndaǵy bitik jazýlar onyń túrki mádenıetiniń murasy ekenin daýsyz dáleldep tur.

«Dombyra 20-25 jastaǵy er adamnyń súıegimen birge tabyldy. Múrde hun dáýiriniń jerleý rásimi boıynsha qoıylǵan. Dombyradaǵy bitik jazýda súıek ıesiniń segiz túrli aspapty erkin meńgergen sheber bolǵany baıandalǵan. ıAǵnı, bizdiń zamanymyzǵa deıingi V-VІ ǵasyrlarda babalarymyz osyndaı ozyq órkenıettiń ıesi bolǵan degen sóz. Sondaı qazaqtyń kúı óneri osydan 2000 jyl buryn jeke janr bolyp qalyptasyp qoıǵan.Tutas bir janrdyń qalyptasýy 2-3 jyldyń máselesi emes, júzdegen jyldap qalyptasady»,-deıdi ǵalym.

«Ata dombyranyń» tabylǵan orny – Batys Monǵolııa, Qobda aımaǵy, Manhan sumyny, Altaıdyń Jarǵalant – Qaıyrhan degen bóligi.

«Aspaptyń biz restavrtsııalaǵan nusqasyn Janǵalı Júzbaev shertip kórdi. Abylaı hannyń kúıin shertkende dál keldi. «Ata dombyranyń» aldyńǵy betinde tesik joq. Tesik Shyńǵys hannyń tusynda qorǵasyn quıǵannan paıda bolǵany shyn bolsa kerek. Al mynanyń tesigi artqy betinde. Qosý (+) tańbamen berilgen. Al qosý – kereı taıpasynyń tańbasy. Osy jeri ǵajap.

Jasalǵan zamany – V-VI ǵasyr. ıAǵnı, hun dáýirinde qoldanǵan. Sapar Ysqaqov deıtin mamannyń shákirtteri qazir kóshirme nusqalaryn qoldanyp júr. Tyńdap kórdik, qazirgi dombyra úninen kóp aıyrmashylyǵy joq. Kezinde qoıdyń ishegin ıirip taqsa, qazir zamanaýı materıaldan jasalǵan ishek taǵylyp júr. Basty aıyrmashylyǵy sonda», - deıdi aqsaqal.

Kónekóz ǵalymnan dombyranyń o basta neshe ishekti bolǵanyn suradyq.

«Dombyra o bastan eki ishekti bolǵan. Jeti ishekti bolǵan degenniń bári ańyz ǵana. Óıtkeni kók túriktiń dúnıetanymy dýalızmge, bınarlyq júıege qurylǵan. Túrki halyqtarynyń óleńi, jyr-dastandary o basta qos uıqaspen kelgen. Memlekettiń ákimshiligi de oń qanat, sol qanat dep eki bólikten quralǵan. Dúnıe týraly tanymy da jer men kók, ot pen sý, áıel men er, aq pen qara, kún men tún degen sııaqty uǵymdarmen túsindirilgen. Tipti tilimizdegi sıngormanızm zańynyń ózi osy bınarlyq júıege baǵynady. Sonyń bárin topshylap kelip, dombyra áýel basta qos ishekti bolǵan deýge keledi», - dedi túrkitanýshy.

«Ata dombyra» Qazaqstanda ǵylymı aınalymǵa enip, Óner akademııasynda arnaıy dárister oqyla bastaǵanymen, monǵoldar áli de mundaı tujyrymmen kelispeı júrgen kórinedi.

«Nemis restavratory Sýzanna Shýlts monǵoldarmen birge bul aspaptaǵy tıektiń kertigin beseý etip jibergen. Muqııat qaraǵan adam onyń ekeý bolǵanyn kóre alady. Ondaǵy maqsattary – áýeli muny monǵol halqynyń tól aspaby etip kórsetpek bolyp, «atqobyz»dep atady. Onyń reti kelmegen soń, kóshpeli órkenıetten bólip áketip otyryqshy elden jetken aspap retinde kórsetpek nıetpen «arfanyń bir túri» dep sıpattady. Bizdiń monǵoldardy renjitip, qyzyl keńirdek bolyp daýlasqanymyzǵa da sol saıasat túrtki boldy. Hun dáýirindegi babalarymyzǵa tıesili aspapty ózge órkenıetke kúshpen telimek boldy. Óıtkeni shertpe aspapta osy «Ata dombyradan» kóne nusqa ázirge tabylǵan joq. Munyń ózi kóshpeli halyqtardyń mekeninde kúı janryn týǵyzǵan ozyq órkenıet bolǵanyn kórsetedi. Dombyra – qazaqtyń álem órkenıetine qosqan úlken úlesi. Qazirgi kóshpeli halyqtardyń ishinde dombyradan ozyp shyǵatyn bir de bir aspaby joq. Tipti Motsarttyń shyǵarmalaryn da dombyramen erkin oınap shyǵýǵa bolady. Basqa aspaptardyń múmkindigi dál ondaı sheksiz emes. Munyń qudireti osynda jatyr», - deıdi tarıhshy.


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT