+7 (701) 759 90 19 Lenta
USD 386.70 EUR 427.15
RUB 6.06 CNY 54.57
Jańalyqtar

Qazaqstannyń týrıstik draıverine aınalady: Qıyrdaǵy qazaqtar Túrkistan jaıly ne deıdi

2019 jylǵy 2 tamyz 20:47
Bólisińiz:
Qazaqstannyń týrıstik draıverine aınalady: Qıyrdaǵy qazaqtar Túrkistan jaıly ne deıdi

TÚRKІSTAN. QazAqparat - Tuńǵysh Prezıdent-Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Túrkistanǵa oblys statýsyn berip, oblystyń ortalyǵy Túrkistan qalasy bolatynyn jarııa etken tarıhı sheshimine bir jyldan asty.

Bul sheshim tek otandastardan ǵana emes, barsha túrki áleminen úlken qoldaý tapty. Sebebi Túrkistan - ejelden túrki áleminiń rýhanı astanasy bolǵan qala. Osy sheshim oblystyń qaıta túlep, jańǵyrýyna yqpal etti. Osy turǵyda Otannan jyraq ketse de, júregi birge soǵatyn, elde oryn alyp jatqan kez kelgen ishki-syrtqy jaıttardan habardar bolyp, ár jańa bastamaǵa belsene qoldaý tanytyp otyratyn qıyrdaǵy qazaq qandastarymyz da barshylyq. Solardyń biri - Astrahanda turatyn Rahmet Bashbaev.


«ıAssaýı kesenesin kórgende tarıhpen betpe-bet kelgendeı boldym»


Astrahan oblystyq «Aq arna» gazetiniń bas redaktory, «Joldastyq» atty astrahandyq qazaq mádenıeti qoǵamdyq uıymy tóraǵasynyń orynbasary R.Bashbaev Túrkistan týraly óz estelikterin sonaý 2010 jylmen baılanystyrady. Dál sol jyly Almatyǵa astrahandyq dostarymen birge saparlap qaıtpaq bolady. Astrahannan júrdek poıyzǵa otyrady, jolaýshy retinde mingen atyraýlyq jigitter poıyz Túrkistan stantsııasyna toqtaǵan sátte mindetti túrde túsip, Túrkistannyń jergilikti táttileri men jemis-jıdegi, káýabynan dám tatý kerektigin, dámi til úıretinin aıtady. Osylaısha,

poıyz Túrkistan stantsııasyna toqtaǵan sátte Rahmet stanıtsıadan túsedi, túsken sátte kózine birden Qoja Ahmet ıAssaýıdiń kesenesi túsken. Alystan munartyp, asqaq kóringen kesenege kóz almaı qaraǵan Rahmet ózin dál sol sátte tarıhpen betpe-bet kelgendeı sezingenin jasyrmaıdy.

«Túrkistan – uly meken. Munda talaı taǵdyr kesti, tarıhı sheshimder qabyldandy. Talaı ulttyń erteńi sheshildi, uly shaıqastar ótti», - deıdi R.Bashbaev. Qandasymyz Іlııas Esenberlınniń «Kóshpendiler» trılogııasyn oqyp, trılogııa jelisi arqyly bul aımaqtyń qazaq handyǵy tarıhynda qandaı yqpaldy rólge ıe bolǵanyn túısingenin aıtady. 2018 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev Túrkistanǵa oblys statýsyn berý týraly tarıhı sheshim qabyldaǵanda Rahmet qandaı oıda bolǵanymen de bólisti. «Men ádildik ornady», - dep oıladym degen ol «bul sheshimdi aımaq turǵyndary da asyǵa kútken bolýy kerek», degen oıyn da jasyrmady.

Rahmet Bashbaevtyń sózinshe, Túrkistan - tek Qazaqstan úshin ǵana emes, jalpy Eýrazııada mańyzy orasan zor aımaq. Munda endi Ortalyq Azııa elderinen ǵana emes, tutas álemnen týrıster men qonaqtardyń aǵylatynyna da úmitti ekenin aıtady. «Sebebi buryn mundaı «tiri tarıhty» jasap turǵan qalanyń baryn alys-jaqyn kórshiles elder bilse, bar álemge Túrkistan endi jańa, áleýetti, damyǵan qala bolyp ashylady», deıdi R.Bashbaev. Endi Túrkistannyń Qazaqstandaǵy týrızm draıverine aınalar sáti keldi deıdi. Onyń aıtýynsha, Astrahannan Túrkistanǵa temirjol arqyly qatynaıtyn jolaýshylar kóp. Olardyń kóbine aımaqtaǵy tarıhı oryndar unaıdy eken, jyl saıyn baryp, tarıhı nysandardy kózimen kórip, tań qalyp qaıtatyn jolaýshylar kóp deıdi R.Bashbaev. «Túrkistannyń týrızm salasynda áleýeti basym, degenmen basqa salalarda da ósýge múmkindigi zor dep bilemin», - degen ol aımaq úshin óte jaqsy áleýmettik, ekonomıkalyq baǵdarlamalardyń qabyldanyp jatqanyn, aldaǵy ýaqytta halyqtyń ál-aýqaty odan saıyn asa túsetinine senim bildirdi. Sondaı-aq ólkedegi aýyl sharýashylyǵy, jemis-jıdek ósirý, saýdanyń da jaqsy damyǵanyn, bul álimsaqtan solaı bolǵanyn biletinin de aıtady. Sebebi Túrkistan talaı joldyń torabynda jatyr, Uly Jibek joly boıynda ornalasqannyń ózinen-aq sonaý erte zamannan saýda men sharýashylyqtyń qyzǵan ortasy bolǵanyn da tarıhtan biletinin aıtady.

Astrahandyq qandasymyz Túrkistannyń ári qaraıǵy damýyna qashan da beıildi bolatynyn da jasyrmaı, aqjarma tilegin de aıamady.

«ıAssaýı kesenesinde duǵa etý - ırandyq qazaqtardyń armany»


Iranda turatyn Abaı Babyq esimdi qandasymyz Túrkistanǵa taban tirep, Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesine kelip, duǵa etý Irandaǵy qazaqtardyń armany ekenin aıtady. Bala kezinen ájesinen «Medınada – Muhammed, Túrkistanda – Qoja Ahmet» degen sózin estip óskenin aıtqan A.Babyq sol qanatty sózden de bolar Túrkistan ózi úshin uly dalany kóz aldyna elestetken.

Bala kezden mundaı ólke týraly túrli áńgimelerdi estip ósip, er jetkende bir taban tireıtin meken eken degen oıda bolǵan. Alǵash ret ózi Túrkistanǵa kelgeninde kireberistegi «Túrkistan - kúlli túrki áleminiń astanasy» degen sóz oıynda qalypty. «Rasynda, Túrkistan - tek qazaqtyń ǵana emes, barsha túrki áleminiń ordasy, maqtanyshy. Munda kelip-aq tarıhtyń qoınaýyna súńgip shyǵýǵa ábden bolady. Tarıhı nysandardyń ózi esh buzylmastan saqtalǵan, ár kirpishine qolyńdy qoıǵan saıyn, sonaý ótken ǵasyrlar kóz aldyńa keledi eken», - deıdi qandasymyz. Túrkistanǵa kelip, munda jerlengen babtar men kórnekti tulǵalardyń, batyr babalardyń basyna baryp, jergilikti turǵyndardan ár keseneniń salyný tarıhy, Túrkistannyń tarıhyndaǵy ózi bilmeıtin jaıttardy surastyrypty. Túrli ańyzǵa bergisiz oqıǵalardyń bolǵanynan qulaǵdar bolyp, biraz aqparat alǵan eken. Qoja Ahmet ıAssaýıdiń kesenesine baryp, duǵa etip, ǵımarattyń sáýlettik ereksheligine tań qalypty. Qanshama ǵasyr ótse de asqaq qalpyn saqtaǵan nysan kóz aldyna tarıhtyń ómirsheńdigin ákeldi degen A.Babyq Arystan bab, Úkasha ata, Qyryq áýlıe ózge de qasıetti babalardyń basyn aralap, munyń bári ózine ómirlik jyly estelikter bolǵanyn aıtady.

Abaı Babyq ótken jyly Elbasynyń sheshimimen Túrkistan oblys statýsyn alyp, oblys ortalyǵy bolyp Túrkistan qalasynyń resmı bekitilgeninde qatty qýanǵanyn aıtady. «Qoja Ahmet ıAssaýı babanyń rýhyna jasalǵan taǵzym ári qalanyń bar dańqy barsha álemge asqaqtaıtyn boldy dep qýandym. Óıtkeni, Túrkistan - barsha Qazaqstanny, búkil túrki áleminiń abyroıy», - deıdi. Tuńǵysh Prezıdent N.Nazarbaevtyń bul sheshimi ári syndarly jemisin beretinin aıtqan A.Babyq qazir aımaqtyń qalaı ósip-órkendep kele jatqanyn, qabyldanyp jatqan baǵdarlamalar men ár jańa bastamalardy qalt jibermeı baqylap otyratynyn aıtady. «Endi Túrkistannyń jańa tynysy ashylǵandaı boldy» deıdi.

A.Babyq qalanyń bolashaqta týrızmi damyǵan myqty ortalyqqa aınalýyn qalaıtynyn da jasyrmady. Sebebi ózi Túrkistanǵa eki ret saparlaǵan. Qalada tarıhtyń lebi esip turatyndaı jáne adamdy ózine tartatyn bir ereksheligi bar ekenin aıtady. «Týrızmniń ózi de úlken ǵylym ǵoı. Túrkistan da ejelden ǵylym men bilimniń, órkenıettiń ortalyǵy boldy. Endi aımaqtyń týrızm saıasaty durys jolǵa qoıylyp, bar álemnen týrıster aǵylyp, bul Qazaqstannyń abyroı-bedeliniń arta túsýine bir sep bolar edi», - degen qandasymyz el úshin alys ta júrsek te tilekshi jandar bar ekenin de alǵa tartty. Túrkistan jańa Qazaqstannyń jańa tarıhynda ári qaraı da túleı túserine nyq senimin bildirdi.

«Otanǵa degen qımastyq áli de bar»


Ózbekstanda turatyn qandasymyz Aıjan Tájibaeva 1995 jyldan beri ulttyq aspabymyz dombyrany nasıhattap júr. Ol Tashkent oblysy Qybyrbaı aýdanyndaǵy mýzyka jáne óner mektebinde aımaqta turatyn qazaq dıasporasy balalaryna dombyradan sabaq berip keledi. Aıjan Tájibaeva qazaqtyń ulttyq aspaby dombyrany alys-jaqyn shet elderde nasıhattaýǵa da óz úlesin qosyp keledi. 2013 jyly Ózbekstanda dombyrashylar arasynan «Bolashaq» atty ansambl quryp, osy jyldyń jeltoqsanynda Ózbekstan Respýblıkasy ultaralyq «Dostyq» festıvaline qatysqan. Onda «Eń úzdik folklor oryndaýshylary» atalymynda jeńiske jetti. 2017 jyly qazaq ulttyq mádenıet ortalyǵynyń mereıtoıynda «25 jyldyq» arnaıy medalimen marapattalǵan. Dál sol jyly elordada ótken «Art Baiterek EXPO-2017» halyqaralyq baıqaýynda da dombyra aspabymen baq synap, júldege ıe boldy. Aıjan elge jıi baryp turatynyn aıtady. «Biz Qazaqstanǵa qashan da basqasha bir sezimmen baramyz. Kórýdi armandap júrgen astanamyzdy kókeıimizde turǵan úlken bir saǵynysh sezimimen araladyq. Qala jıyrma jyldyń ishinde úlken megapolıske aınalyp ketipti. Bıik-bıik ǵımarattar boı túzep, kózdiń jaýyn alady. Ádemi tabıǵaty adamdy baýrap alady, turǵyndary da jaıdary», - degen Aıjan Qazaqstanǵa ár kelgen saıyn keýdede qımastyqtyń da bolatynyn aıtady. Alaıda Ózbekstanda ózderi turatyn aýdanda qazaqtar kóp eken. «Qazaq mektepterimiz bar. Mine men de qazaqtar úshin ulttyq aspap dombyrany úıretip kelemin. Árbir qazaq balasynyń betin qaıtarmaı, jyly shyraımen qabyldap, boıymda bar ónerdiń qyr-syryn shákirtterime sińirýge tyrysamyn», - degen Aıjan qazir de shákirtteri úmitin aqtap jatqanyn aıtady. «Keıbir shákirtterim Qurmanǵazy atyndaǵy qazaq ulttyq konservatorııasynda, keı shákirtterim Tashkent memlekettik konservatorııasyn aıaqtap, búgingi kúni bilikti maman atandy», - dep qýanyshymen bólisti.

Osy jyly Aıjan Tájibaeva Túrkistan qalasyna sapar jasaǵan. «Túrkistan kórkeıip kele jatyr eken, qurylys júrip jatyr. Arystan bab, Qoja Ahmet ıAssaýıdiń kesenesine baryp, Úkasha ata, Gaýhar analardyń basyna bardym», - degen Aıjan Ábdiqadyrqyzy óziniń jasaǵan saparynyń sátti de erekshe bolǵanyn aıtady. Túrkistannyń ózgeshe túlegenin óz kózimen kórgen ol dál elordadaı jańa shahardyń qazaq jerinde qaıta qurylyp kele jatqanyna qýanǵanyn aıtty. Túrkistannyń tarıhqa baı shahar ekenin burynnan biletinmin. Ózi kirip kelgennen-aq alystan kóz munartyp kórinetin ıAssaýı babanyń kesenesiniń ózi boıynda bir erekshe sezim qaldyrady. Ótken jyly Nursultan Ábishulynyń jarlyǵymen Túrkistan qaıta oblys bolyp qurylǵaly beri qala biraz jańaryp keledi eken. Endi taǵy da saparlap qaıtý oıymda bar. Túrkistan bolashaqta budan da kórkem shahar bolaryna senemin», - deıdi qandasymyz.

«Túrkistanǵa jasaǵan saparym kásibı mamandyǵymdy tańdaýyma sep boldy»


Ózbekstanda turatyn qandasymyz, «Kenımeh tańy» basylymynyń bas redaktory, fılolog Gúldana Narynbetova Túrkistanǵa alǵash ret sonaý 2006 jyly onynshy synypta oqyp júrgende kelgen. «Mektepte «Túrkistan» poemasyn oqydyq qoı, sonda qandaı jer eken dep oılaıtynmyn», - dep aǵynan jarylǵan Gúldana qazaq tili men ádebıeti mamany bolýǵa sol Túrkistanǵa jasaǵan sapary sebep bolǵanyn aıtady. Sebebi qalaǵa qazaq tili men ádebıeti páninen olımpıadaǵa qatysýǵa barǵan eken. Sol saparynda tanysqan ózi sııaqty Mońǵolııa, Reseı, Túrkııa, Qytaı, Astrahan qazaqtarymen qazir de pikir almasyp, habarlasyp turady eken. Araǵa bir múshel, ıaǵnı, on eki jyl salyp Gúldana 2018 jyly Túrkistanǵa taǵy da saparlaıdy. Ol sátte Túrkistan Elbasy N.Nazarbaevtyń tarıhı jarlyǵymen oblys ortalyǵy statýsyna ıe bolǵan edi. Kirgen sátten-aq qalanyń aıryqsha aýrasyn sezgen Gúldana qalanyń ózgergenin, tyń sıpatqa ıe bolǵanyn aıtady. «Arystan babqa, Otyrarǵa saıahat jasadyq. Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesine bardyq. ıAssaýı atyndaǵy qazaq-túrik ýnıversıtetinde qonaq boldyq. Sondaı-aq meni qatty tań qaldyrǵany Ahmet ıAssaýı kesenesinde qazaqtyń birtýar handary men bıleri jerlengen eken. Boıymdy sol sátte erekshe sezim bıledi», - degen Gúldana sheteldegi qazaq retinde eldegi ár tyń jańalyqqa qýanyp otyratynyn jasyrmady. Tek qana Túrkistanǵa ǵana emes sondaı-aq Nur-Sultanǵa, Atyraý, Pavlodar, Qostanaı, Qaraǵandy, Kókshetaýǵa da saparlaǵan. «Qazaqtyń aqyndary jyrlaǵan uly dalany óz kózimmen kórip, sulýlyǵy men darhandyǵyna kóz jetkizdim. Farıza Ońǵarsynova men Ábý Sársenbaevtyń týǵan jerlerine taban tiredim. S.Seıfýllın jyrlaǵan Kókshetaý men Máshhúr Júsip Kópeıuly ómir súrgen Kerekýde de boldym. Shynymen qazaqtyń dalasy kórkem, sheksizdigine til jetpeıdi», - deıdi Gúldana. Ár qalaǵa jasaǵan saparynda jergilikti turǵyndardyń jyly shyraı tanytqany keýdesin jylytqan. Gúldana endi elge jıi-jıi kelip turatynyn aıtady. «Qazaqtyń ár aımaǵy ózinshe erekshe» degen ol osy jyly Býrabaıǵa baryp demalyp qaıtqan. «Demalysym keremet ótti. Býrabaı da bir tarıhı meken ǵoı. Munda da talaı tarıhtyń kózi bar eken. Ásirese móldir sýy, saf aýasy men asqaq taýlary boıyńa bir kúsh beredi. Býrabaı men Túrkistan Qazaqstannyń naǵyz týrızminiń ordasy dep bilemin. Shyǵysy men batysy da, Arqasy da mundaı kórkem tabıǵatqa baı», - deıdi qandasymyz. Gúldana - búginde jýrnalıst. Túrkistanǵa da jýrnalıst retinde sapar jasap, talaı qyzyqqa kýá bolǵan. Aldaǵy ýaqytta Túrkistanǵa jıi saparlap turýdy maqsat etken ol qalanyń qazir tyń sıpatqa ıe bolyp, kún saıyn jańaryp otyrǵanyn, aımaqtaǵy jańa bastamalar týraly habardar bolyp otyratynyn aıtady. Gúldana óz sózinde Qazaqstan úshin qashan da tilekshi ekenin aıtyp qaldy.

«Qazaqstan – túrki áleminiń júregi»


Túmendegi qazaqtardyń ulttyq-mádenıet avtonomııasynyń tóraǵasy, Dúnıejúzilik qazaqtar qaýymdastyǵy prezıdýmynyń múshesi Esenǵalı Ibraev Túrkistan oblys ortalaǵyna aınalǵaly beri munda júzege asyp jatqan ár joba men bastamalardy nazardan qalt jibermeıtinin aıtady. Aımaqta ótken konferentsııalarǵa birneshe ret qatysyp, Túmen oblysynan Túrkistanǵa iri kompanııa ókilderin alyp kelgen. E.Ibraev aımaqta ótetin iri aýqymdaǵy sharalardan qalmaýǵa tyrysady eken. Túrkistanǵa kelgen saıyn qalany aralaýdan da jalyqpaımyn deıdi. Sebebi tarıhqa ár kún saıyn saıahat jasaı bermeımin ǵoı degen Esenǵalı Ibraev ótken jyly Qazaqstanda Túrkistan oblysynyń qurylýyn el basshylyǵynyń kóregen saıasaty dep esepteıtinin alǵa tartty. «Túrkistan tek Qazaqstan úshin ǵana emes, barsha túrki áleminde mańyzǵa ıe. Ol tarıhtan solaı bolǵan», - deıdi. «Ótken ǵasyrda Túrkistan termınimen bar Orta Azııany belgilegen, eger tarıhı turǵydan qarasaq, bul, menińshe, qate. Sebebi Orta Azııanyń basym bóligi parsylardyń jeri bolǵan, al Túrkistan – bul túrkilerdiń jeri (eli). Sondyqtan Ońtústik Qazaqstan oblysyn Túrkistan ataýyna ózgertý arqyly bul qatelik jóndeldi dep bilemin», - degen E.Ibraev Qazaqstanda Túrkistan oblysynyń qurylýynyń ózindik tabıǵı negizi bar, sebebi Qazaqstan túrki áleminiń júreginde ornalasqan deıdi.

Esenǵalı Túrkistandaǵy jańa bastamalardyń kóterilýi, ásirese «Turkistan» ekonomıkalyq aımaǵynyń áleýetti bolashaǵy baryna senim bildiretinin aıtady. «Qazaqstanda aımaqtardy damytý boıynsha óte áleýeti tartymdy baǵdarlamalar bar, qabyldanyp jatyr. Sebebi Qazaqstannyń ár óńiriniń ózinshe damý sıpatyn bere alatyn ári ekonomıkanyń qozǵaýshy kúshi bola alatyn «kózerleri» bar. Túrkistan oblysy, menińshe, týrızm jáne saýda-sattyqta, aýyl sharýashylyǵyn damytýda ári kásipkerlikte kóshbasshy bola alady. Óńirdiń ózi de soǵan qabiletti. Bul oblysta qysh zaýyty, et ónimderin, qus eti ónimderin shyǵaratyn, tátti-dámdi shyǵaratyn qanshama zaýyt-fabrıkalar bar. Odan ózge aımaqtaǵy turǵyndardyń basym kóbi jeke kásipkerlikpen, sharýashylyqpen aınalysady. Bul da óz aldyna damýǵa serpin bere alady», - degen pikirimen de bólisti qandasymyz.

E.Ibraev qazirgi Túrkistan oblys ortalyǵy bolǵaly beri aımaqtyń damý sıpatyna kóńili tolatynyn da aıtyp qaldy. «Uly dalanyń marjanyna aınalǵan ortalyǵy Nur-Sultan qalasyndaı Túrkistan da iri, zamanaýı, jańa megapolısterdiń birine aınalatynyna senemin», - deıdi Esenǵalı Ibraev.

***

Qıyrda júrse de el úshin qýanyp júretin qandastarymyz Túrkistannyń qaıta túlegenine óz izgi nıetteri men aqjarma tilekterin jetkizdi. Qazaq - jerdiń qaı túkpirinde tursa da óz qandastarynyń ózeginen teppegen baýyrmal halyq. Bul álimsaqtan solaı. Mine, búginde Túrkistan qazaqtyń rýhanı ordasy, kemel keleshegine bastar shaharyna aınalyp keledi. Biz tarıhı dáýirde ómir súrýdemiz. Onyń tasasynda qalyp qoımaı, birge jasasqanǵa ne jetsin!

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Oljas Berkinbaev

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT