Qazaqstannyń kólik-tranzıttik áleýetin arttyrý úshin 8 kólik dálizi jańǵyrtylady
2022 jylǵy 17 mamyr 11:57

Qazaqstannyń kólik-tranzıttik áleýetin arttyrý úshin 8 kólik dálizi jańǵyrtylady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstannyń kólik-tranzıttik áleýetin arttyrý úshin 8 kólik dálizi jańǵyrtylady. Bul týraly QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Onyń aıtýynsha, barlyq dálizder tolyq qýatynda jumys istep tur. Jekelegen ýchaskeler boıynsha ótkizý qabiletin arttyrý úshin jóndeý jumystary júrip jatyr.

«Batys Eýropa – Batys Qytaı» kólik dáliziniń uzyndyǵy 2747 shaqyrymǵa jetedi. Atalǵan dáliz Qytaıdan Qazaqstan, Reseı arqyly jáne odan ári Eýropaǵa, sondaı-aq Ortalyq Azııa elderine, atap aıtqanda, Ózbekstanǵa, Qyrǵyzstanǵa jáne keri qaraı tranzıttik aǵyndy qamtamasyz etedi. Dálizdi tolyq rekonstrýktsııalaý 2009-2017 jyldary júrgizildi. Kólik aǵynynyń ulǵaıýyna baılanysty 2023-2030 jyldary biz Qyzylorda qalasynan RF shekarasyna deıin (Mártók) 1363 shaqyrym ýchaskeni kezeń-kezeńmen birinshi tehnıkalyq sanatqa aýystyrýdy josparlap otyrmyz», - dedi Q. Óskenbaev Úkimet otyrysynda.

Taǵy bir mańyzdy jol – «Almaty – Qaraǵandy – Nur-Sultan – Petropavl – Reseı Federatsııasy shekarasyna deıingi (Qorǵan) dáliz 1868 shaqyrymdy quraıdy.

«Bul Qazaqstan, Reseı arqyly Ortalyq Azııa elderimen odan ári Eýropamen tranzıttik aǵyndy qamtamasyz etedi. Bul rette, tranzıttiń bir bóligi Qytaı tarapynan keledi. 2017 jyly 863 shaqyrym bolatyn «Qaraǵandy – Nur-Sultan – Petropavl» ýchaskesin rekonstrýktsııalaý aıaqtaldy. Uzyndyǵy 60 shaqyrym bolatyn «Petropavl – RF shekarasyna deıingi (Qorǵan)» ýchaskesi boıynsha jumystar 2023 jyly aıaqtalady. 2023 jyly «Almaty – Qaraǵandy» ýchaskesin rekonstrýktsııalaý aıaqtalady», - dedi mınıstr.

«Nur-Sultan – Qostanaı – RF shekarasyna deıingi (Chelıabi)» joldyń uzyndyǵy 860 shaqyrymǵa jetedi. Atalǵan dáliz Ortalyq Azııa elderinen Qazaqstan, Reseı arqyly jáne odan ári Eýropaǵa tranzıttik aǵyndy qamtamasyz etedi. Ýchaske 2013 jyly rekonstrýktsııalandy. Alaıda, qozǵalys qarqynynyń artýyna baılanysty (táýligine 7 myńnan astam avtokólik) 2030 jylǵa deıin «Nur-Sultan – Qostanaı – RF shekarasyna deıingi (Chelıabi)» ýchaskesin birinshi tehnıkalyq sanatqa aýystyrý josparlanyp otyr.

Al «QHR shekarasy – Maıqapshaǵaı –Qalbataý – Semeı – Pavlodar – Reseı Federatsııasy shekarasyna deıingi (Omby)» ýchaske uzyndyǵy – 1116 shaqyrym. Bul – shyǵys óńiriniń negizgi baǵyttarynyń biri. Tranzıt Qytaıdan Qazaqstan, Reseı aýmaǵy arqyly ótip, Eýropaǵa baǵyttalady. Uzyndyǵy 701 shaqyrym «Qalbataý – Pavlodar – RF shekarasyna deıingi (Omby)» ýchaskesin rekonstrýktsııalaý 2016 jyly aıaqtalǵan. Qazirgi ýaqytta «QHR shekarasy – Maıqapshaǵaı – Qalbataý» ýchaskesin rekonstrýktsııalaý júrgizilip jatyr. Bul jumystar 2023 jyly aıaqtalady.

«1026 shaqyrym bolatyn «Almaty – Taldyqorǵan – Óskemen-Shemonaıha – RF shekarasyna deıingi (Barnaýyl)» ýchaskesi Ortalyq Azııa men Qytaıdan Qazaqstan arqyly Reseıdiń shyǵys óńirlerine jáne Qıyr Shyǵysqa tranzıtti qamtamasyz etetin, zor suranysqa ıe baǵyt. Qazir «Taldyqorǵan – Óskemen» avtojoly jóndelip jatyr, bul jumystardy tolyq aıaqtaý 2023 jylǵa josparlanǵan. 258 shaqyrymdyq «Óskemen-Shemonaıha- RF shekarasyna (Barnaýyl) deıingi» ýchaskesin 2024-2026 jyldary rekonstrýktsııalaý kózdelgen», - dedi mınıstr.

Sonymen birge, «Aqtóbe – Qandyaǵash – Maqat – Atyraý – RF shekarasyna (Astrahan) deıingi» 893 shaqyrym jol – Batys óńiri úshin Ózbekstan men Túrikmenstannyń Qazaqstan aýmaǵyna jáne Reseı arqyly Eýropaǵa tranzıtin júrgizedi. «Aqtóbe-Qandyaǵash» jáne «Atyraý – Astrahan» ýchaskelerinde qaıta jańartý jumystary júrgizilip jatyr. 2022 jyly qozǵalysty ashý, 2023 jyly jumystardy tolyq aıaqtaý josparlanýda. Bıyl «Qandyaǵash-Maqat-Atyraý» ýchaskesin rekonstrýktsııalaý aıaqtalady.

«Atyraý – Oral – Saratov» dáliziniń uzyndyǵy 587 shaqyrymǵa jetedi. 100 shaqyrymdyq «Oral-Saratov» ýchaskesi 2018 jyly jóndeýden ótken. Al 487 shaqyrym bolatyn «Atyraý-Oral» ýchaskesin tórt jolaqty qozǵalysy bar birinshi sanatqa aýystyrý úshin jobalyq-smetalyq qujattama ázirlenip jatyr, qurylys-montaj jumystary bıyl bastalmaq.

«Búginde Reseıdegi geosaıası jaǵdaıǵa baılanysty uzyndyǵy 4016 shaqyrym bolatyn TRASEKA kólik dálizi úlken suranysqa ıe. Onyń baǵyty «Batys Eýropa – Batys Qytaı» dáliziniń negizgi bóligi arqyly ótedi jáne odan ári Aqtóbe men Dossor arqyly Qazaqstannyń teńiz porttaryna shyǵady. Bul jol Aqtaý jáne Quryq teńiz porty arqyly Qytaıdan jáne Ortalyq Azııa elderinen Kavkazǵa jáne odan ári Eýropaǵa tranzıtti qamtamasyz etedi», - dep túsindirdi Qaıyrbek Óskenbaev.

Buǵan deıin Indýstrııa mınıstri 2025 jylǵa deıin respýblıkalyq joldardyń normatıvtik jaǵdaıdaǵy úlesi 100 paıyzǵa jetetinin aıtqan edi.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT