Qazaqstannyń dıplomatııalyq qyzmetine – 30 jyl
2022 jylǵy 2 shilde 08:30

Qazaqstannyń dıplomatııalyq qyzmetine – 30 jyl

NUR-SULTAN. QazAqparat – 2 shildede Qazaqstanda Dıplomatııalyq qyzmet kúni atalyp ótedi. Bıyl Qazaqstannyń dıplomatııalyq qyzmetine 30 jyl toldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

1992 jyly 2 shildede Táýelsiz Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstrligi qurylǵan edi. Dál osy kúni Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń «QR Syrtqy ister mınıstrligi týraly», «Qazaqstan Respýblıkasynyń elshiligi týraly» jáne «QR Tótenshe jáne Ókiletti elshisiniń negizgi mindetteri men quqyqtary týraly» erejelerdi bekitý týraly Jarlyǵy shyqty.

«QR Prezıdentiniń 1998 jylǵy 20 qańtardaǵy «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kásibı jáne ózge de merekeler týraly» №3827 Jarlyǵyna tolyqtyrýlar engizý týraly» QR Prezıdentiniń 2009 jylǵy 1 shildedegi № 837 Jarlyǵynda kásibı jáne ózge de merekeler tizbesine 2 shilde – Dıplomatııalyq qyzmet kúni dep tolyqtyryldy.

Buǵan deıin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev dıpkorpýs ókilderin elimizdiń dıplomatııalyq qyzmetiniń 30 jyldyǵymen quttyqtap, bul mereıtoıdyń Jańa Qazaqstan qurýǵa kirisken syndarly sátpen tuspa-tus kelgenin aıtqan edi.

Prezıdenttiń aıtýynsha, elimiz 186 elmen qarym-qatynas ornatyp, 50 halyqaralyq uıymnyń múshesi boldy.

«Biz óńirlik jáne jahandyq protsesterge belsendi qatysatyn ornyqty ári bedeldi memleketke aınaldyq. Sizder táýelsizdigimizdiń alǵashqy kúninen elimizdiń múddesin halyqaralyq arenada qorǵap kelesizder. Qazirgi geosaıası turaqsyzdyq jaǵdaıynda sizder jahandyq álemde Qazaqstannyń ustanymyn nyǵaıtýǵa jáne shet memlekettermen yntymaqtastyqty damytýǵa úlken úles qosasyzdar», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi Qazaqstan postkeńestik keńistikte alǵashqylardyń biri bolyp memlekettik shekarany onyń búkil uzyndyǵy boıymen resimdegenin jáne búginde kórshiles elderdiń eshqaısysymen aýmaqtyq daýy joq ekenin atap ótti.

Sonymen birge Muhtar Tileýberdi elimizdiń syrtqy saıasatynyń negizgi baǵyttaryn atady . Onyń aıtýynsha, sońǵy jyldary túrki elderiniń kooperatsııa úderisi aıtarlyqtaı damyp keledi. Túrki keńesi Túrki memleketteriniń tolyqqandy uıymyna aınaldyrylyp, «Túrki kózqarasy–2040» baǵdarlamasy qabyldandy. Túrkistannyń 2021 jyly túrki áleminiń rýhanı astanasy bolyp jarııalanýyn – Qazaqstannyń túrki álemindegi rólin moıyndaý dep baǵalaýǵa bolady.

«Búginde Qazaqstan Amerıka Qurama Shtattarymen qarym-qatynasynyń jańa kezeńin qalyptastyryp keledi. Eýropalyq baǵytta Qazaqstan men EO arasyndaǵy ózara is-qımyl qoldanystaǵy Keńeıtilgen áriptestik pen yntymaqtastyq týraly kelisimde jasalǵan artyqshylyqtardy barynsha paıdalanýǵa, saýda jáne ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa negizdelgen. Ulybrıtanııanyń EO-dan shyǵýyna baılanysty mınıstrliktiń aldynda Qazaqstan-Brıtan qarym-qatynasyn reformalaý mindeti tur», - deıdi mınıstr.

Aıta keteıik, bıyl qazaq dıplomatııasy úshin halyqaralyq oqıǵalar óte kóp. Qyrkúıek aıynda Qazaqstan 2003 jyldan beri ótkizilip kele jatqan Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń 7-sezin qabyldaýǵa daıyndalýda.

Al qazan aıynda Nur-Sultan qalasynda ótetin, qazaqstandyq bastamanyń 30 jyldyǵyna oraılastyrylǵan Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary keńesiniń 6-shy sammıtine daıyndyq júrip jatyr. Sondaı-aq Qazaqstan BUU-nyń Adam quqyqtary jónindegi keńesiniń jumysyna qatysady.



Uqsas jańalyqtar

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT