+7 (701) 759 90 19
USD 384.63 EUR 427.98
RUB 6.08 CNY 54.68
Jańalyqtar

Qazaqstannyń dinı toleranttyq modeli – álemge úlgi

2019 jylǵy 13 qarasha 11:54
Bólisińiz:
Qazaqstannyń dinı toleranttyq modeli – álemge úlgi

ALMATY. QazAqparat - Qazaqstan qoǵamynda qalyptasqan búgingi jaǵdaı áleýmettik, rýhanı qundylyqtardyń basyn qosyp, bir ıgi maqsattyń, eldiń turaqtylyǵy men qaýipsizdigin qamtamasyz etetin múddeniń kádesine jaratý qajettiligin alǵa tartyp otyr.

Uqsas jańalyqtar
Ekinshi «Pátýalar jınaǵy» kitaby jaryq kórdi Taldyqorǵandaǵy «114» jelisine jarty jylda 6 myń qońyraý shalynǵan Abaev: Sadaqaǵa arnalǵan termınaldar QMDB-nyń ashyqtyqqa umtylyp otyrǵanyn dáleldeıdi

y

Sharasynan shyqqan jahandyq dúrbeleńderdiń salqyny táýelsiz Qazaqstannyń ulttyq jáne memlekettik kelbetin sharpyp turǵany jasyryn emes. Onyń negizgi aǵysy dinaralyq qaqtyǵystar, lańkestik jáne ekstremıstik pıǵyldaǵy arnaıy toptardyń qımyl-áreketinen baıqalyp otyr. Osy oraıda, bógde pıǵyldy, jat pikirli sýbektıvtik kúshterdiń eldiń qaýipsizdigi men beıbitshiligine nuqsan keltirýge baǵyttalǵan sharalaryna toıtarys berip, álemdik tynyshtyqty turaqtandyrýǵa arnalǵan irgeli jobalardy júzege asyrý kezek kúttirmes máselege aınaldy. Elbasy N.Á.Nazarbaev qazaq topyraǵyndaǵy yntymaqtastyq pen tatýlyq qaǵıdalarynyń áleýetine asa úlken mańyz bere otyryp, toleranttylyqtyń qazaqstandyq úlgisin jarııa etkeni de XXI ǵasyrdyń bergi kenerinde júzege asty.

Osy atalǵan uǵymdar tóńiregine shoǵyrlanatyn qundylyqtardyń bolashaqta Qazaqstandy dúnıe júzine biregeı beıbitshilik otanyna aınaldyrýdaǵy roli úlken bolmaq. Bul ustanymdardyń ishinde, ásirese, toleranttyq tuǵyrnamasynyń orny aıryqsha. Sebebi baǵzy dáýirden bastap, din adamdardyń senim, moraldyq qundylyqtar bastaýy retinde turmys-tirshiligi, rýhanı jáne zattyq mádenıetine óshpesteı izin qaldyrdy. Adamǵa materıaldyq ıgilikter, turmys qajettilikteri qandaı qajet bolsa, senim de sonshalyqty qymbat.

Álem halqy birneshe ǵasyr boıy zardabyn tartqan dinı tózimsizdik faktorlarynyń Qazaqstannyń táýelsizdigine de tıgizetin zardaby mol.

Qazaq halqynyń musylmandyǵy joǵarydaǵy sebeptermen ıslamnyń syrtqy qulshylyq formalary men amaldaryna baılanyp qalmaı, dinniń ishki mańyzyn tereń ıgergen, beıbit hám demokratııashyl musylmandyq boldy. Sonyń arqasynda qazaqtyń qonaqjaı minezi, adamzatty jatyrqamaıtyn ashyq-jarqyndyǵy qalyptasty. Qoja Ahmet ıAsaýı qudaıdy tanýdyń jáne oǵan jetýdiń qulshylyq úlgisimen qatar, adamdardyń óz nápsisimen kúrese otyryp, joǵary tazalyq arqyly barý joldaryn da kórsetti. Sondyqtan ıslam kóshpeli turmys keshetin qazaqtyń ómir saltyna aınala bildi.

Qazirgi qoǵamda da dinı tózimdilik qaǵıdattarynyń qoǵamda keń taralýy úshin keshendi zertteýler men jalpyhalyqtyq qoldaý qajet. Qazaqstan táýelsizdik alǵaly quqyqtyq, zaıyrly memleket retinde demokratııalyq qundylyqtardy barynsha damytyp keledi. Osy bir syn saǵatta, táýelsizdigimizdiń týy jelbirep azat elge aınalǵan shaǵymyzda, tarıhı súrleý negizinde jáne jalpyadamzattyq qundylyqtar qorymen saıası modeldi barynsha damytyp, halqymyzdyń arasynda tózimdilikke bastaıtyn rýhanı aǵartýshylyq, quqyqtyq saýattylyq pen azamattyq qoǵam suranystaryna saı mádenı ólshemderdi damytý – óte ózekti mindet. Osy baǵytta Elbasymyz mańyzdy bastamalardy tek elimizdiń sheńberinde ǵana emes, álemdik deńgeıde kóterip keledi. Sonymen qatar, álemdik qaýymdastyqtar men memleketter Qazaqstannyń birlikke, tatýlyqqa negizdelgen memlekettik modelin, saıası baǵdaryn oń baǵalaýda.

Máselen, Álemdik jáne dástúrli dinderdiń sezi, Qazaqstan halqy assambleıasy, EQYU-na tóraǵalyq etýimen, Islam konferentsııasy uıymynyń jetekshiligin qolǵa alýy jáne

osy jumystar barysynda dinı ekstremızm, terrorızm, ıslamofobııa, esirtki saýdasy, adam quqyǵy, ıadrolyq qarýsyzdaný, dinder men mádenıetter arasyndaǵy dıalog sekildi ǵalamdyq máni bar problemalardy talqyǵa salýy men olardyń sheshiminiń tabylýyna usynystar aıta bilýi der edik.

Qazaqstan qashanda toleranttyq qaǵıdattaryn ustanýǵa umtylǵan. Mysal retinde alǵash ret 2003 jyldan beri Tuńǵysh Prezıdenttiń bastamasymen ótkizilip kele jatqan Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezin atap kórsetken jón.

Qazaqstan halqynyń tarıhı tájirıbesine, sandaǵan ǵasyrlar boıy beıbit qatar ómir súrý tájirıbesine qaıyrylýdan artyq aqyldy sheshim bola qoımas.

Dinı bilim berý máselesin jolǵa qoıýdy biz hanafı baǵytyndaǵy Islam jolymen, ıAsaýı babamyzdyń hál ilimimen astastyrǵanda ǵana qoǵamdyq turaqty damýdy qamtamasyz ete alamyz. Mádenı tutastyq pen dinder aralyq kelisim qazaq topyraǵynda jersingen dástúrli qundylyqtar negizinde órilip, quqyqtyq, saıası turǵydan memleket qoldaýyna ıe bolǵanda ǵana «toleranttylyq» máselesi fenomenologııalyq aqıqatqa aınalary sózsiz.

Daýren Darııabek, QR BǴM Ǵylym komıteti Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, Phd doktory

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Gúlmıra Ǵosmanálı

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT