+7 (701) 759 90 19
USD 427.93 EUR 506.71
RUB 5.55 CNY 64.29
Jańalyqtar

Qazaqstanda apta ishinde bolǵan jańa kadrlyq taǵaıyndaýlar

2020 jylǵy 4 qazan 17:05
Bólisińiz:
Qazaqstanda apta ishinde bolǵan jańa kadrlyq taǵaıyndaýlar

NUR-SULTAN. QazAqparat – Osy aptada QR Prezıdenti ákimshiliginen bastap, birneshe elshilikte jáne óńirdegi ákimdikterde kadrlyq aýys-túıister boldy. «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi Qazaqstanda 28 qyrkúıek pen 4 qazan aralyǵynda bolǵan kadrlyq taǵaıyndaýlar sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar
Qazaqstanda apta ishinde bolǵan kadrlyq taǵaıyndaýlar Aıjan Esmaǵambetova Sanıtarlyq-epıdemıologııalyq baqylaý komıtetiniń tóraıymy bolyp taǵaıyndaldy Elordanyń Saryarqa aýdanyna jańa ákim taǵaıyndaldy

Bul aptada Qaırat Jaqypbaev Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń Memlekettik quqyq bóliminiń meńgerýshisi qyzmetine taǵaıyndaldy.

Qaırat Tólegenuly Jaqypbaev ár jyldary QR ІІM Áskerı-tergeý departamentiniń basshysy, zań shyǵarý qyzmeti jáne monıtorıng ortalyǵynyń dırektory, QR Parlamenti Májilisi Apparatynyń Zańnama bóliminiń meńgerýshisi, QR Qarjy mınıstrligi Qarjylyq baqylaý jáne Memlekettik satyp alý komıteti tóraǵasynyń orynbasary, QR Parlamenti Májilisi Tóraǵasynyń keńesshisi, «KEGOC» AQ Quqyqtyq qamtamasyz etý jáne qaýipsizdik jónindegi basqarýshy dırektory, «KEGOC» AQ quqyqtyq súıemeldeý jáne táýekelder jónindegi basqarýshy dırektory laýazymdaryn atqarǵan.

Al Asqar Shoqybaev QR Syrtqy ister mınıstrligi Investıtsııa komıtetiniń tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy.

Asqar Jeńisuly Shoqybaev 1974 jyly dúnıege kelgen. 1996 jyly «Shyǵystaný» mamandyǵy boıynsha ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin támamdaǵan. Eńbek jolyn 1997 jyly QR Syrtqy ister mınıstrliginde bastady. Ár jyldary «Qazaqoıl», «Qazaqtelekom», «QazTransGaz» ulttyq kompanııalarynda, sondaı-aq QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Syrtqy saıasat ortalyǵynda túrli laýazymdarda qyzmet atqardy. 2008-2012 jyldar aralyǵynda Qazaqstannyń Stambýldaǵy Bas konsýly, al 2012-2014 jyldary - Qazaqstannyń Dýbaıdaǵy bas konsýly boldy. QR Syrtqy ister mınıstrligi Investıtsııa komıtetiniń tóraǵasy laýazymyna taǵaıyndalǵanǵa deıin 2014 jyldan bastap Qazaqstannyń Katar Memleketindegi Elshisi qyzmetin atqardy. Ekinshi synypty Tótenshe jáne Ókiletti Ýákil dıplomattyq dárejesine ıe. Arab jáne aǵylshyn tilderin meńgergen.


Sondaı-aq, Qazaqstannyń Avstrııadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi qyzmetine Qaırat Omarov taǵaıyndaldy.

Qaırat Ermekuly Omarov 1963 jylǵy 12 qańtarda Fergana qalasynda týǵan (Ózbekstan). 1985 jyly Almaty pedagogıkalyq shet tilder ınstıtýtyn aǵylshyn jáne frantsýz tilderin muǵalimi mamandyǵy boıynsha bitirdi. Eńbek jolyn 1987 jyly Almaty pedagogıkalyq shet tilder ınstıtýtynda oqytýshy retinde bastaǵan. Qazaqstan Ǵylym akademııasy Tarıh, etnografııa jáne arheologııa ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, QR Jazýshylar odaǵy janyndaǵy kórkem aýdarma jónindegi bas redkollegııanyń aǵylshyn tilinen aýdarmalarynyń bas redaktory bolǵan.

Dıplomatııalyq qyzmetin 1992 jyly QR SІM Pasport-vıza bóliminiń ekinshi hatshysy qyzmetinen bastady. Sodan keıin Eýropa jáne Amerıka elderi basqarmasynyń birinshi hatshysy, sondaı-aq Amerıka basqarmasy Eýropa jáne Amerıka bóliminiń meńgerýshisi boldy. 1994 jyly Qazaqstannyń AQSh-taǵy Elshiligine birinshi hatshy retinde jiberilip, onda keńesshige deıin kóterildi. 1996-1998 jyldary Basqarma basshysy, keıin Eýropa departamenti dırektorynyń orynbasary boldy. 1998-2003 jyldary Qazaqstannyń AQSh-taǵy elshiligine keńesshi-ýákil retinde qaıta jiberildi.

2004 jyly QR SІM Erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi qyzmetin atqarǵan. 2004 jylǵy sáýir-tamyz aralyǵynda Prezıdent Ákimshiligi Syrtqy saıasat ortalyǵynyń bas ınspektory boldy. 2004-2009 jyldary Qazaqstannyń Úndistandaǵy jáne Shrı-Lankadaǵy qosa atqarýshy Elshisi boldy. 2009-2013 jyldary Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary qyzmetin atqarǵan. 2013 jyldan 2017 jylǵa deıin - Qazaqstannyń AQSh-taǵy Elshisi. Qazaqstannyń Aýstrııadaǵy Elshisi bolyp taǵaıyndalǵanǵa deıin 2017 jyldan bastap Qazaqstannyń BUU janyndaǵy Turaqty ókili retinde jumys istedi. Tótenshe jáne Ókiletti Elshi dıplomatııalyq dárejesine ıe. Aǵylshyn jáne frantsýz tilderin meńgergen.


Al Asqar Jumaǵalıev Qazaqstannyń Nıderland Koroldigindegi Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi bolyp taǵaıyndaldy.

Asqar Qýanyshuly Jumaǵalıev 1972 jyly 2 tamyzda Orynbor oblysynda dúnıege kelgen. Sverdlovtaǵy Sývorov ýchılıesin, Harkov raketa áskerleriniń joǵary komandalyq-ınjenerlik ýchılıesin, Q.Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtetin, Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin bitirgen. Lozannadaǵy Shveıtsarııa Federaldy tehnologııa ınstıtýtynyń elektrondy basqarý boıynsha sheber dárejesi bar (Ecole Polytechnique Federale de Lausanne - EPFL).

QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginde Baılanys salasyndaǵy memlekettik qadaǵalaý basqarmasynyń bastyǵy, Baılanys jáne aqparattandyrý komıtetiniń tóraǵasy bolyp qyzmet atqardy. QR Aqparattandyrý jáne baılanys agenttigi qurylǵan sátten bastap tóraǵa orynbasary, 2004 jyldyń qyrkúıegi men 2005 jyldyń qańtary aralyǵynda tóraǵa mindetin atqardy. 2005 jyldyń mamyrynan QR Aqparattandyrý jáne baılanys agenttigi tóraǵasynyń birinshi orynbasary. 2006 jyldyń 27 qańtarynda QR Aqparattandyrý jáne baılanys agenttiginiń tóraǵasy laýazymyna taǵaıyndaldy. 2006 jyldyń 11 qazannan 2010 jyldyń naýryzyna deıin «Qazaqtelekom» AQ Basqarmasynyń tóraǵasy. 2010 jylǵy 12 naýryzdan 2012 jylǵy 20 qańtarǵa deıin QR Baılanys jáne aqparat mınıstri qyzmetin atqardy. 2012 jylǵy 20 qańtarda QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri bolyp taǵaıyndaldy. 2014 jyldyń naýryzynan QR Aqparat jáne baılanys agenttiginiń tóraǵasy bolǵan. «Qazatomónerkásip» UAK» AQ basqarma tóraǵasy (2015-2017); QR Premer-Mınıstriniń orynbasary (2017-2018); QR Premer-Mınıstriniń orynbasary – tsıfrlyq damý, qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri (2019); QR tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri (2019-2020) bolǵan.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Birikken Ulttar Uıymy janyndaǵy Turaqty ókili qyzmetine Maǵjan Іlııasov taǵaıyndaldy.

Ol Qazaqstan Respýblıkasynyń Nıderland Koroldigindegi Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi qyzmetinen, Hımııalyq qarýǵa tyıym salý jónindegi uıym janyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Turaqty ókili qyzmetin qosa atqarýdan bosatyldy.

Maǵjan Janbotauly Іlııasov 1974 jylǵy 26 tamyzda Almaty qalasynda týǵan. Qazaq memlekettik álem tilderi ýnıversıtetiniń Halyqaralyq qatynastar fakýltetin úzdik bitirgen jáne Dj. Kennedı atyndaǵy Garvard ýnıversıtetiniń Memlekettik basqarý mektebiniń magıstratýrasyn aıaqtaǵan.

Dıplomatııalyq mansabyn 1996 jyly QR SІM Halyqaralyq uıymdar men halyqaralyq ekonomıkalyq qatynastar basqarmasynyń referenti, keıinnen Attashesi laýazymdarynan bastady. 1998-1999 jyldary BUU Basqarmasy jáne halyqaralyq ekonomıkalyq uıymdar basqarmasynyń úshinshi, ekinshi hatshysy qyzmetterin atqarǵan. 1999 jyldan 2003 jylǵa deıin QR Prezıdenti Ákimshiliginiń protokol qyzmetiniń konsýltanty bolyp jumys istedi. Odan keıin 2003-2005 jyldary - QR Prezıdenti Keńsesiniń Uıymdastyrý jáne qujattamalyq qamtamasyz etý tobynyń bas sarapshysy. 2005-2012 jyldary QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Syrtqy saıasat ortalyǵynda jumys istedi, onda bas sarapshydan Ortalyq meńgerýshisi laýazymyna deıin jetti. 2013-2016 jyldary QR Prezıdentiniń Keńesshisi - QR Prezıdenti Ákimshiligi Syrtqy saıasat ortalyǵynyń meńgerýshisi boldy. Qazaqstannyń BUU janyndaǵy Turaqty ókili bolyp taǵaıyndalǵanǵa deıin 2016 jyldan bastap Qazaqstannyń Nıderlandtaǵy Elshisi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń Hımııalyq qarýǵa tyıym salý uıymyndaǵy turaqty ókili boldy. І synypty Tótenshe jáne Ókiletti Ýákil dıplomatııalyq dárejesine ıe. Aǵylshyn jáne nemis tilderin meńgergen.


Sonymen birge, bul aptada Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi tóraǵasynyń orynbasarlary taǵaıyndaldy.

Árken Hamıtuly Ótenov Qazaqstan Respýblıkasynyń Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi tóraǵasynyń orynbasary qyzmetine taǵaıyndaldy, ol Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrliginiń jaýapty hatshysy qyzmetinen bosatyldy.

Jasulan Hasenuly Mádıev Qazaqstan Respýblıkasynyń Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi tóraǵasynyń orynbasary qyzmetine taǵaıyndaldy.


QR Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mıınstrliginiń Aeroǵarysh komıteti «RǴBO» AQ Basqarmasynyń tóraǵasy bolyp Málik Júıriktaev taǵaıyndaldy.

Málik Qýanyshbekuly Júıriktaev 1973 jyly dúnıege kelgen. Eńbek jolyn 1995 jyly Almaty oblystyq Telekommýnıkatsııalar dırektsııasynan bastady. Óziniń eńbek jolyn qatardaǵy ınjenerden bastap, Qazaqstannyń jetekshi baılanys kásiporyndarynyń óńirlik bólimsheleriniń basshysyna deıin kóterildi. «RǴBO» AQ-nyń Basqarma tóraǵasy laýazymyna taǵaıyndalǵanǵa deıin «Qazaqtelekom» AQ-nyń «Vostoktelekom» JShS Bas dırektorynyń orynbasary qyzmetin atqardy. M.Q. Júıriktaevtyń jumys ótili 25 jyl, onyń 17 jyly baılanys salasynda. «Úzdik baılanysshy» qurmetti ataǵymen marapattalǵan.

QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasy men qaýipsizdigin baqylaý komıtetiniń «Dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardy saraptaý ulttyq ortalyǵy» ShJQ RMK Bas dırektorynyń medıtsınalyq buıymdar jónindegi orynbasary – Basqarma múshesi laýazymyna Muratjan Qajǵalıev taǵaıyndaldy.

Muratjan Amangeldiuly Qajǵalıev 1985 jyly týǵan, bilimi joǵary, 2007 jyly L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin bıotehnologııa bakalavry biliktiligi boıynsha, 2009 jyly L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin bıologııa magıstri biliktiligi boıynsha, 2015 jyly Qazaq ekonomıka, qarjy jáne halyqaralyq saýda ýnıversıtetin «Menedjment» mamandyǵy, 2015 jyly Batys Qazaqstannyń ınnovatsııalyq-tehnologııalyq ýnıversıtetin «Ekonomıka» mamandyǵy boıynsha bitirgen.

Óz eńbek qyzmetin 2007 jyldyń shilde aıynda «Ulttyq ǵylymı ana men bala densaýlyǵy ortalyǵy» AQ MLTI tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne jáne jóndeý bóliminiń LT tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne jóndeý boıynsha ınjener laýazymynan bastaǵan. 2007 jylǵy qarashadan bastap 2008 jyldyń qazan aıyna deıin «Medıko-Innovatsııalyq tehnologııa» JShS jobalardy úılestirýshi bolyp jumys istegen. 2009 jylǵy aqpan aıynan bastap 2010 jyldyń naýryz aıyna deıin «Diamond Cardio med» JShS medıtsınalyq tehnıka jáne logıstıka bóliminiń bastyǵy laýazymynda jumys istegen. 2009-2015 jyldar aralyǵynda QR PІB «Qazirgi zamanǵy medıtsınalyq tehnologııalardy engizý ortalyǵy» RMK medıtsınalyq jabdyq boıynsha ınjeneri, medıtsınalyq tehnıka boıynsha qyzmet kórsetý bóliminiń bastyǵy, «№ 1 Qalalyq aýrýhanasy» ShJQ MKK medıtsınalyq jabdyq boıynsha bólimniń bastyǵy, «Astana qalasynyń densaýlyq saqtaý basqarmasy» MM emdeý profılaktıkalyq bóliminiń ınspektory, «Astana qalasynyń qurylys basqarmasy» MM esepke alý boıynsha tehnıgi bolyp jumys istegen.

Sonymen qatar 2015 jyldyń naýryzy men 2017 jyldyń tamyz aıynda «Innovation Medical Engineering Center» JShS dırektory, «QazMedTeh» AQ tehnıkalyq saraptama departamentiniń dırektory, Tehnıkalyq saraptama jáne monıtorıng departametiniń dırektory, Saraptama jáne lızıng alýshylarmen jumys departamentiniń dırektory sııaqty basshylyq laýazymdardynda jumys atqarǵan. QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasy men qaýipsizdigin baqylaý komıtetiniń «Dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardy saraptaý ulttyq ortalyǵy» ShJQ RMK 2018 jylǵy 19 naýryzdan bastap Medıtsına tehnıkasyn monıtorıngileý ortalyǵynyń basshysy laýazymynan bastady. 2020 jyldyń 22 sáýirinen bastap qazirgi ýaqytqa deıin QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasy men qaýipsizdigin baqylaý komıtetiniń «Dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardy saraptaý ulttyq ortalyǵy» ShJQ RMK MB baǵalaý bóliminiń І sanattaǵy mamany retinde jumys istedi.


Apta basynda Qostanaı oblysy ákiminiń orynbasary laýazymyna Baqyt Esimova taǵaıyndaldy.

Baqyt Amangeldiqyzy Esimova 1984 jyly 29 qańtarda Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdany Maıqaıyń aýylynda dúnıege kelgen. Sankt-Peterbýrg memlekettik ınjenerlik-ekonomıkalyq ýnıversıtetin jáne Kalıfornııa ýnıversıtetin (AQSh) bitirgen. Buryn QR Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik ınspektory qyzmetin atqarǵan.

Baqyt Esimova ishki saıasat, memlekettik til saıasaty, etnosaralyq sala, bilim berý mekemeleri, bastaýysh jáne orta kásiptik bilim berý oqý oryndarynda bilim berý qyzmetterin usyný, mádenıet, din, demografııa, jastar saıasaty, jetekshilik etetin baǵyttar boıynsha shekara mańy yntymaqtastyǵy máselelerine jetekshilik etetin bolady. Oblystyq jáne respýblıkalyq baǵdarlamalardyń oryndalýyn, áleýmettik sala, kámeletke tolmaǵandar arasyndaǵy quqyq buzýshylyqtyń aldyn alý jónindegi oblystyq komıssııalardyń, keńesterdiń jumysyn uıymdastyrady.

Al Qaraǵandy qalasy ákiminiń orynbasary qyzmetine Halel Ákimjanov taǵaıyndaldy.


Halel Ákimjanov 1991 jyly Qaraǵandy oblysynda dúnıege kelgen. Ulty qazaq, bilimi joǵary. M. V. Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetin úzdik bitirgen. 2015 jyldan bastap 2020 jylǵa deıin «Astana» ÁKK» AQ qyzmet atqardy. Onda Aktıvterdi basqarý departamentiniń jetekshi menedjeri, basqarýshy dırektor-basqarma múshesi qyzmetterin atqardy. Sońǵy taǵaıyndaýǵa deıin «Saryarqa «ÁKK» AQ basqarma tóraǵasy qyzmetin atqardy. Qazaq, orys, aǵylshyn jáne cheh tilderin erkin meńgergen. Halel Ákimjanov jańa qyzmette ekonomıka, qarjy, ónerkásip, kásipkerlik jáne ınvestıtsııa tartý máselelerine jetekshilik etetin bolady

Almaty oblysy ákiminiń baspasóz hatshysy bolǵan Ǵalymurat Júkel oblysy ákiminiń keńesshisi qyzmetine taǵaıyndaldy.

Ǵalymurat Júkel 1987 jyly 4 jeltoqanda Monǵolııa halyq respýblıkasynyń astanasy Ulanbatyr qalasynda dúnıege kelgen. Úılengen. Eki balanyń ákesi. Sonymen birge ol ár jyldary «Taldyqorǵan», «Jetisý» gazetterinde tilshi, 2014 jyly Taldyqorǵan qalasy ákiminiń baspasóz hatshysy qyzmetin atqarǵan.

Almaty oblysy ákimdigi Tsıfrlyq tehnologııalar basqarmasynyń basshysy bolyp Sanjar Ábdikárimuly taǵaıyndaldy.

Canjar Ábdikárimuly 1990 jyly týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin, Іlııas Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıtetin, RF Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik qyzmet jáne halyq sharýashylyǵy akademııasyn jáne «Turan - Astana» ýnıversıtetiniń magıstratýrasyn bitirgen. Mamandyǵy boıynsha - quqyq, ekonomıka jáne bıznes bakalavry, iskerlik ákimshilik sheberi jáne quqyq magıstri.

Eńbek jolyn «Ulttyq aqparattyq tehnologııalar» AQ quqyqtyq qamtamasyz etý jáne memlekettik satyp alýdy uıymdastyrý bóliminiń zańgeri bolyp bastaǵan. Ár jyldary QR Kólik jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginde maman, «Ulttyq aqparattyq tehnologııalar» AQ «Elektrondy úkimet» normatıvti-quqyqtyq bazany jetildirý basqarmasynyń sarapshysy, Almaty oblysy ákimi apparatynyń zań, memlekettik quqyq bóliminiń jetekshi mamany, uıymdastyrý-ınspektorlyq jumys bóliminiń bas mamany, Almaty oblysy ákiminiń kómekshisi, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiligi Protokolynyń sarapshysy, Almaty qalasy ákiminiń keńesshisi bolyp qyzmet atqardy. 2019 jyldyń qarashasynan osy ýaqytqa deıin Qapshaǵaı qalasy ákiminiń orynbasary boldy.

Aqtóbe qalasy ákiminiń orynbasary qyzmetine Azamat Beket taǵaıyndaldy.

Azamat Beket 1983 jyly týǵan. Joǵary bilimdi. Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin, Ekonomıka jáne quqyq akademııasyn támamdaǵan. Bokstan halyqaralyq dárijedegi sport sheberi. 2004-2013 jyldary Ekonomıkalyq jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttigi, Almaty, Astana qalalary men Batys Qazaqstan jáne Almaty oblystaryndaǵy ekonomıkalyq jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres departamentinde eńbek etti. 2013-2016 jyldary aralyǵynda Batys Qazaqstan oblystyq dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasyn basqardy. 2016 jyldyń kókteminde Atyraý oblystyq dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynynyń basshysy boldy. 2018 jyldan Jylyoı aýdanynyń ákimi qyzmetin atqardy.

Batys Qazaqstan oblysy Eńbek ınspektsııasy boıynsha basqarmasynyń basshysy bolyp Asylulan Dosjanov taǵaıyndaldy.

Asylulan Tursynuly Dosjanov 1983 jyly dúnıege kelgen. Bilimi joǵary. Oral eńbek jáne áleýmettik qatynastar akademııasy men M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetin halyqaralyq deńgeıdegi ekonomıst jáne zańger mamandyqtary boıynsha támamdaǵan. Ár jyldary QR Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń BQO boıynsha basqarmasynyń bas mamany, kadrlarmen qamtamasyz etý bólimniń bastyǵy, tártiptik keńes hatshylyǵynyń meńgerýshisi, tártiptik keńes hatshylyǵynyń meńgerýshisi – basqarma basshysynyń orynbasary, QR Memlekettik qyzmet isteri agenttigi BQO boıynsha departamenti tártiptik keńes hatshylyǵynyń meńgerýshisi – departament basshysynyń orynbasary, Zelenov aýdany ákiminiń orynbasary bolyp jumys jasady. 2017 jyldan Batys Qazaqstan oblysy ákimi apparaty basshysynyń orynbasary qyzmetin atqardy.


BQO Aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy bolyp Jasulan Halıýllın taǵaıyndaldy.

Jasulan JoldybaıulyHalıýllın 1985 jyly dúnıege kelgen. Bilimi joǵary. Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıteti men Batys Qazaqstan ınjenerlik-gýmanıtarlyq ýnıversıtetin esep jáne aýdıt bakalavry, quqyqtaný bakalavry mamandyqtary boıynsha támamdaǵan. Ár jyldary Syrym aýdandyq qazynashylyq bóliminiń jetekshi jáne bas mamany, BQO aýyl sharýashylyǵy departamenti ekonomıkalyq taldaý, josparlaý jáne jıyntyq aqparat bóliminiń bas mamany, BQO aýyl sharýashylyǵy basqarmasynda osy bólimniń basshysy bolyp jumys jasady. 2015 jyldan BQO Aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń orynbasary qyzmetin atqardy.


Qaraǵandy qalasynyń burynǵy ákimi Nurlan Áýbákirov «Saryarqa» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasynda Basqarma tóraǵasy atandy.

Nurlan Áýbákirovtiń eki joǵary bilimi bar. E.A. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin «Qarjy jáne nesıe» mamandyǵy boıynsha bitirgen, D. A. Qonaev atyndaǵy Gýmanıtarlyq ýnıversıtetin «Quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha támamdaǵan.

Eńbek jolyn bıýdjettik banktiń aǵa revızory bolyp bastady. Qaraǵandy oblystyq qazynashylyq basqarmasynda, Qaraǵandy oblysy boıynsha ekonomıka jáne kásipkerlikti damytý Bas basqarmasynda, Qaraǵandy oblysynyń kásipkerlik jáne ónerkásip departamentinde jumys istegen. Qaraǵandy qalasynyń Qazybek bı atyndaǵy aýdan ákimi apparatynyń basshysy, Qaraǵandy qalasynyń TKSh, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary bóliminiń bastyǵy, Qaraǵandy oblysy ákimi apparaty basshysynyń orynbasary boldy. 2009 jyldan 2010 jylǵa deıin Qaraǵandy qalasynyń Qazybek bı atyndaǵy aýdanyn basqardy. Sodan keıin Qaraǵandy ákiminiń orynbasary boldy. 2011 jyldan 2012 jylǵa deıin Qaraǵandy qalasynyń Oktıabr aýdanynyń ákimi, 2012 jyldan 2014 jylǵa deıin Balqash qalasynyń ákimi boldy. 2014 jyldyń maýsym aıynan 2020 jyldyń qyrkúıek aıyna deıin Qaraǵandy qalasynyń ákimi qyzmetin atqardy.

Shymkent qalalyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy laýazymyna Baqytjan Joldasbekuly Pozılovtaǵaıyndaldy.

Baqytjan JoldasbekulyPozılov 1980 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynda týylǵan. Bilimi joǵary, mamandyǵy boıynsha dáriger-travmatolog. Eńbek jolyn Shymkent qalasyndaǵy mamandandyrylǵan emdeý-profılaktıkalyq mekemesiniń aǵa meıirgeri bolyp bastaǵan. Keıin Ońtústik Qazaqstan medıtsına akademııasynda oqytýshy, Shymkent qalalyq jedel járdem stantsııasynyń jedel járdem dárigeri, «Dáriger Orynbaev» medıtsınalyq ortalyǵynda bólim meńgerýshisi, dırektordyń emdeý isi jónindegi orynbasary, bas dárigeri bolyp eńbek etken. 2018 jyldyń naýryz aıynan búgingi kúnge deıin «Medıker ıÝK» medıtsınalyq ortalyǵynyń bas dırektory qyzmetin atqaryp kelgen.


Pavlodar oblysy Ekonomıkalyq tergeý departamentiniń basshysy bolyp Arman Júnisov taǵaıyndaldy.

Arman Orazuly Júnisov 1977 jyly týǵan. Mamandyǵy - ekonomıst-zańger. Joǵarǵy sot janyndaǵy Quqyq qorǵaý akademııasyn aıaqtaǵan. Eńbek jolyn 1999 jyly QR Sot saraptamasy ortalyǵynyń ShQO jáne Nur-Sultan qalasyndaǵy óńirlik mekemelerinde bastady. 2007-2019 jyldary Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń elordalyq departamentinde birqatar qyzmette jumys istep, basqarma basshysy boldy. Osy laýazymǵa deıin QR Qarjy mınıstrligi Qarjy monıtorıng komıteti tergeý departamenti basshysynyń qyzmetin atqardy.

Sondaı-aq Pavlodar oblysy boıynsha Qylmystyq atqarý júıesi departamentiniń bastyǵy qyzmetine Ádilet Mustafınov keldi.

Ádilet Qajetuly Mustafınov 1971 jyly týǵan. Mamandyǵy – zańger. 1995 jyly Іshki ister mınıstrliginde jumysyn bastaǵan. 2000-2006 jyldary Pavlodar oblysynyń salyq polıtsııasynda qyzmet atqardy. 2010-2016 jyldary qylmystyq atqarý júıesi organdarynda qyzmet etti. 2016 jyldan osy taǵaıyndaýǵa deıin Soltústik Qazaqstan oblysy jáne Nur-Sultan qalasy boıynsha qylmystyq atqarý júıesi departamenti bastyǵynyń orynbasary boldy.

Qyzylorda oblystyq jer qatynastary basqarmasyna jańa basshy retinde Sultan Maqashov taǵaıyndaldy.

Sultan Ysqaquly Maqashov 1961 jyly dúnıege kelgen. Qazaq hımııa-tehnologııalyq ınstıtýtyn «Injener-qurylysshy» jáne Qyzylorda ekonomıka, ekologııa jáne quqyq akademııalyq ýnıversıtetin «Zańger» mamandyqtary boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn 1978 jyly Jańaqazaly kommýnaldyq kásiporyndar kombınatynyń slesari bolyp bastaǵan. 1984-1994 jyldary №1604 jyljymaly mehanıkalandyrylǵan kolonnada montajnık, № 86 jyljymaly mehanıkalandyrylǵan kolonnada brıgadır, sheber, aǵa prorab jáne 2 azamattyq qurylys mekemesiniń bas ınjeneri, bólim bastyǵy boldy. Al 1995-1996 jyldary Qazaly aýdany ákiminiń apparaty uıymdastyrý-ınspektorlyq bóliminiń bas ınspektory, Qazaly aýdanynyń bas sáýletshisi, 1996-2012 jyldary «Qyzylorda oblysy boıynsha jyljymaıtyn múlik ortalyǵy» RMQK Qazaly fılıalynyń dırektory qyzmetterin atqardy. 2012 - 2019 jyldary Qazaly aýdany ákiminiń orynbasary, Qarmaqshy aýdanynyń ákimi bolsa, 2019-2020 jyldary Jańaqorǵan aýdanynyń ákimi qyzmetin atqardy.


Soltústik Qazaqstan oblysynda Petropavl, Qyzyljar, Taıynsha, Maǵjan Jumabaev jáne Mamlıýt aýdandarynyń prokýrorlary taǵaıyndaldy.

QR Bas Prokýrorynyń buıryǵymen Petropavl qalasynyń prokýrory bolyp Arman Nurtazın taǵaıyndaldy. Arman Qaıyrbolatuly Nurtazın 1980 jyly týǵan. Prokýratýra organdaryndaǵy qyzmetin 2002 jyly bastaǵan. Ár jyldary SQO prokýratýrasynyń bólim basshysy, basqarma basshysy jáne orynbasary qyzmetterin atqarǵan. Osy ýaqytqa deıin Maǵjan Jumabaev aýdanynyń prokýrory qyzmetin atqardy. Synyptyq sheni - ádilet keńesshisi.

Qyzyljar aýdanynyń prokýrory bolyp Qaırat Ermekbaı taǵaıyndaldy. Qaırat Ermekbaıuly Ermekbaı 1978 jyly týǵan. Prokýratýra organdaryndaǵy qyzmetin 2000 jyly bastaǵan. Ár jyldary Petropavl qalasy prokýrorynyń orynbasary jáne Ǵabıt Músirepov atyndaǵy aýdannyń prokýrory qyzmetterin atqarǵan. Osy ýaqytqa deıin Mamlıýt aýdanynyń prokýrory boldy. Synyptyq sheni - ádilet keńesshisi.

Taıynsha aýdanynyń prokýrory bolyp Ǵalymjan Áýbákirov taǵaıyndaldy. Ǵalymjan Saıranuly Áýbákirov 1976 jyly týǵan. Prokýratýra organdaryndaǵy qyzmetin 2002 jyly bastaǵan. Ár jyldary SQO prokýratýrasynyń Ýálıhanov, Esil aýdandarynyń prokýrory qyzmetterin atqarǵan. Osy ýaqytqa deıin Qyzyljar aýdanynyń prokýrory bolyp eńbek etti. Synyptyq sheni - ádilet keńesshisi.

Maǵjan Jumabaev aýdanynyń prokýrory bolyp Altynbek Tanqybaev taǵaıyndaldy. Altynbek Ibadýllauly Tanqybaev 1976 jyly týǵan. Prokýratýra organdaryndaǵy qyzmetin 1997 jyly bastaǵan. Aqqaıyń, Ýálıhanov aýdandarynyń prokýrory qyzmetin atqarǵan. Buǵan deıin Taıynsha aýdanynyń prokýrory boldy. Synyptyq sheni - aǵa ádilet keńesshisi. Mamlıýt aýdanynyń prokýrory bolyp Samat Tólegenov taǵaıyndaldy. Tólegenov Samat Ersaıynuly 1985 jyly týǵan. Prokýratýra organdaryndaǵy qyzmetin 2008 jyly bastaǵan. Ár jyldary oblys prokýrorynyń orynbasary jáne basqarma basshysy laýazymdaryn atqarǵan. Osy ýaqytqa deıin SQO prokýratýrasynyń qylmystyq qýdalaý basqarmasynyń basshysy qyzmetinde boldy. Synyptyq sheni - kishi ádilet keńesshisi.










Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıjan Serikjanqyzy

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT