+7 (701) 759 90 19
USD 428.05 EUR 501.2
RUB 5.47 CNY 63.87
Jańalyqtar

Qazaqstanda apta ishinde bolǵan kadrlyq taǵaıyndaýlar

2020 jylǵy 20 qyrkúıek 13:00
Bólisińiz:
Qazaqstanda apta ishinde bolǵan kadrlyq taǵaıyndaýlar

NUR-SULTAN. QazAqparat - Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen Qazaqstanda Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi, sondaı-aq Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi qurylǵan bolatyn. Taıaýda osy vedomstvolardyń eń alǵashqy basshylary taǵaıyndaldy.

Uqsas jańalyqtar
Atyraý oblysynda qujaty joq 12 adam anyqtaldy Qazaqstanda «Jyl volonteri» baıqaýy jarııalandy Qostanaı oblysynda alıment tólemegen 13 ákeniń kóligi tárkilendi

Munan bólek, Ser Sýmma Chakrabartı (Sir Suma Chakrabarti) Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń ekonomıkalyq damý jónindegi shtattan tys keńesshisi bolǵany da belgili. QazAqparat apta ishinde osy jáne ózge de kadrlyq aýys-túıiske sholý usynady.

Sonymen osy ýaqytqa deıin «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń basqarýshysy bolǵan Qaırat Nematuly Kelimbetov Qazaqstan Respýblıkasynyń Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttiginiń tóraǵasy qyzmetine keldi.

Qaırat Kelimbetov 1969 jyly 28 qańtarda Almaty qalasynda dúnıege kelgen. M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetin, Qazaq memlekettik basqarý akademııasy janyndaǵy Naryq ınstıtýtyn, Djordjtaýn ýnıversıtetiniń (AQSh, Vashıngton) arnaýly baǵdarlamasyn bitirgen. 1996-1997 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Joǵary ekonomıkalyq keńes hatshylyǵynyń aǵa sarapshysy, Qazaqstan Respýblıkasy Strategııalyq josparlaý agenttiginiń departament dırektorynyń orynbasary, dırektory. 1997-1998 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Strategııalyq josparlaý jáne reforma agenttiginiń departament dırektorynyń orynbasary. 1998-1999 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń bólim meńgerýshisi. 1999-2001 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Strategııalyq josparlaý agenttiginiń tóraǵasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń birinshi qarjy vıtse-mınıstri. 2001-2002 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasynyń birinshi qarjy vıtse-mınıstri. 2002-2006 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasynyń Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri. 2006-2008 jyldary - «Qazyna» ornyqty damý qory» aktsıonerlik qoǵamynyń basqarma tóraǵasy. 2008 jyly qańtardyń 23-inde Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń basshysy bolyp taǵaıyndaldy. 2008 jylǵy qazannyń 13-inen - «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory» AQ basqarma tóraǵasy. 2011 jylǵy sáýirden - QR Ekonomıka jáne saýda mınıstri. 2012 jylǵy 20 qańtarda Memleket basshysynyń Jarlyǵymen QR Premer-Mınıstriniń orynbasary qyzmetine taǵaıyndaldy. 2013 jyldyń qazanynan QR Ulttyq bankiniń tóraǵasy qyzmetin atqardy. 2015 jylǵy jeltoqsan aıynan «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń basqarýshysy bolyp qyzmet etip keledi. «Qurmet» ordenimen (2005), «Parasat» medalimen (2010) marapattalǵan.

Al Básekelestikti qorǵaý jáne damytý jónindegi agenttik tóraǵasy bolyp Serik Jumanǵarın taǵaıyndaldy.

Serik Jumanǵarın ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri, monopolııaǵa qarsy vedomstvonyń tóraǵasy, óńirlik damý vıtse-mınıstri qyzmetterin atqaryp, monopolııaǵa qarsy komıtettiń óńirlik bólimshelerin basqarǵan. Al 2019 jyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııanyń alqa múshesi bolyp taǵaıyndalǵan edi.

Ernur Rysmaǵambetov «AHQO Ákimshiligi» AQ basqarma tóraǵasy bolyp taǵaıyndaldy.

Ernur Búrkitbaıuly Rysmaǵambetov 1986 jyly 28 sáýirde Jezqazǵan qalasynda dúnıege kelgen. Kalıfornııa tehnologııa ýnıversıteti men London ýnıversıtettik kolledjiniń túlegi, qarjy analıtıgi mamany (CFA Charterholder). 2017-2019 aralyǵynda AHQO Úzdiksiz kásiptik damý bıýrosy (AIFC BCPD) dırektory bolyp jumys istedi. 2019 jyldan bastap «AHQO Ákimshiligi» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary. Buryndary JP Morgan Chase ınvestıtsııalyq banki men Wilshire Associates, Inc ınvestıtsııalyq kompanııasynyń analıtıkalyq bólimderinde eńbek etti.

QR Prezıdentiniń ekonomıkalyq damý jónindegi shtattan tys keńesshisi Sýmma Chakrabartı 1959 jyly Jalpaıgýrıde (Úndistan, Batys Bengalııa shtatynda) dúnıege kelgen. Ol Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankiniń (EQDB) prezıdenti bolǵan. 2016 jylǵy 11 mamyrda ekinshi merzimge qaıta saılandy. Laýazymyn 2020 jyldyń 2 shildesine deıin atqardy. Marapattardyń qatarynda «Ulttyń damýyna qosqan erekshe úlesi úshin» (eń joǵary - rytsarlyq dárejege ıe) el azamattaryna beriletin Brıtan ımperııasynyń ordeni bar. Chakrabartı - Sasseks jáne Shyǵys Anglııa ýnıversıtetteriniń jáne Býharest ekonomıkalyq zertteýler akademııasynyń qurmetti doktory.

QR Úkimetiniń qaýlysymen Erlan Ańsaǵanuly Qııasov QR densaýlyq saqtaý vıtse-mınıstri – QR Bas memlekettik sanıtarııa dárigeri laýazymyna taǵaıyndaldy.

Erlan Qııasov 1973 jyly Almaty qalasynda dúnıege kelgen. Qazaq memlekettik medıtsına ýnıversıtetin, Ortalyq Azııa ýnıversıtetin, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin támamdaǵan. Eńbek jolyn 1990 jyly «Almaty qalasynyń Jedel medıtsınalyq járdem aýrýhanasy» qarqyndy terapııa reanımatsııa bólimshesiniń sanıtary bolyp bastady. 1997-1999 jyldary — Almaty qalasyndaǵy QR Áýe kóligindegi ortalyq sanıtarlyq-epıdemıologııalyq stantsııasynyń sanıtarııa dárigeri, dáriger-epıdemıology. 1999 jyldan bastap 2020 jylǵa deıin QR Prezıdenti Іs Basqarmasynyń Medıtsınalyq ortalyǵynyń qurylymynda — Sanıtarlyq-epıdemıologııalyq stantsııada jalpy gıgıena boıynsha sanıtarlyq dáriger, jedel bólim meńgerýshisi, Sanepıdqadaǵalaý basqarmasynyń epıdemıologııalyq bóliminiń bastyǵy, «Sanıtarlyq-epıdemıologııalyq saraptama ortalyǵy» RMK dırektory, basshynyń orynbasary bolyp jumys istedi.

Májilis depýtaty Asylbek Smaǵulov QR Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi qyzmetine taǵaıyndaldy.

Asylbek Aıjaryquly Smaǵulov 1970 jyly Aqtóbe oblysy Yrǵyz aýdanynda dúnıege kelgen. Zań ǵylymdarynyń doktory, professor. QR ІІM Qaraǵandy joǵary mektebin bitirgen. 2000-2012 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy polıtsııasynyń akademııasynda qylmystyq quqyq jáne krımınologııa kafedrasynyń dotsenti, bastyǵy, akademııa bastyǵynyń ǵylymı-zertteý jumysy jónindegi orynbasary, akademııa bastyǵynyń oqý-ádistemelik jumysyn uıymdastyrý jónindegi orynbasary qyzmetterin atqarǵan. 2012 - 2016 jyldary «Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańnama ınstıtýty» MM dırektory qyzmetinde bolǵan. 2016 jylǵy 24 naýryz aıynan bastap «Nur Otan» partııasynan VI saılanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty bolyp saılandy. Búgingi kúnge deıin Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń múshesi boldy. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń alǵys hatymen, Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń, Qazaqstan Respýblıkasy Ekonomıkalyq qylmysqa jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttiginiń (qarjy polıtsııasy) jáne Ádilet mınıstrliginiń qurmet gramotalarymen, sondaı-aq «Eren eńbegi úshin», «Quqyq tártibin qamtamasyz etýge qosqan úlesi úshin», «Ádilet organdary júıesin damytýǵa qosqan úlesi úshin», «MPA SNG. 25 let», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 25 jyl» medaldarymen marapattalǵan. Ózge de nagradalary bar. Birqatar basylymdarda jarııalanǵan 100-den astam ǵylymı eńbektiń, onyń ishinde 2 oqýlyqtyń (birlesken avtorlyqtaǵy), 10-nan astam oqý quraldary men monografııalardyń avtory.

Vıktor Ionenko Qostanaı oblys ákiminiń orynbasary bolyp taǵaıyndaldy.

Vıktor Nıkolaevıch Ionenko - Qostanaı oblysynyń týmasy. 1970 jyly 31 qazanda Taran aýdany Asenkrıtovka aýylynda dúnıege kelgen. 1992 jyly Qostanaı aýylsharýashylyq ınstıtýtyn «ınjener-mehanık» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Vıktor Ionenko Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty bolyp saılanǵan oblys ákiminiń burynǵy orynbasary Sergeı Karplıýktiń laýazymyna taǵaıyndalady.

Almaty oblysy ákiminiń ókimimen Ǵalıasqar Sarybaev Almaty oblysynyń ishki saıasat basqarmasynyń basshysy bolyp taǵaıyndaldy.

Ǵalıasqar Tólendiuly Tólendiuly 1963 jyly týǵan. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin, Qazaq eńbek jáne áleýmettik qatynastar akademııasyn bitirgen. Mamandyǵy boıynsha mehanık, zańger. Eńbek jolyn Pavlodar zaýytynda ınjener-konstrýktor bolyp bastaǵan. Ár jyldary Kerbulaq aýdandyq komsomol komıtetiniń bólim meńgerýshisi, Gvardııa jáne Kerbulaq aýdandyq komsomol komıtetiniń birinshi hatshysy, Y. Altynsarın atyndaǵy orta mekteptiń dırektory, Kerbulaq aýdandyq jastar isi, týrızm jáne sport basqarmasynyń basshysy, Kerbulaq aýdany ákimi apparatynyń uıymdastyrý jáne kadr jumysy bóliminiń bas mamany, bólim meńgerýshi, «Otan» qoǵamdyq uıymynyń ortalyq keńesi tóraǵasynyń orynbasary, Almaty oblysynyń qoǵamdyq kelisim jáne aqparat basqarmasynyń bólim bastyǵy, ishki saıasat basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, Taldyqorǵan qalasy ákiminiń orynbasary, oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń bastyǵy, Nur Otan partııasy Almaty oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary, Almaty oblysy ákiminiń keńesshisi qyzmetin atqardy. 2020 jyldyń qańtarynan búgingi kúnge deıin Almaty oblysy ákimi apparatynyń ádep jónindegi ýákili boldy.

Shyǵys Qazaqstan oblysy Glýbokoe aýdanynyń ákimi qyzmetine Tamara Rahymjanova taǵaıyndaldy.

Tamara Rahymjanova 1978 jyly 23 naýryzda Óskemen qalasynda dúnıege kelgen. Eńbek jolyn 2001-2004 jyldary «VNIItsvetmet» kásipornynda óndiris oryndaryn tazalaýshy bolyp bastady. 2006 jyly Almaty ekonomıka jáne statıstıka akademııasyn ekonomıst mamandyǵy boıynsha bitirgen. 2006 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Glýbokoe aýdany Ýshanovskoe aýylyndaǵy orta mektepte esepshi bolyp jumys istedi. 2007 jyly «Óskemen-tártip» JShS-da bólim mamany, 2007-2013 jyldary bólim basshysy laýazymyn atqardy. 2014 jyldyń aqpanynan 2016 jyldyń qarashasyna deıin atalǵan JShS-da dırektor bolyp eńbek etti. 2018 jyly Qazaqstan ınnovatsııalyq ýnıversıtetin «quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha bitirgen. 2019 jyldyń aqpanynan osy ýaqytqa deıin Óskemen qalasy ákiminiń orynbasary laýazymyn atqardy.

Mańǵystaý oblysynyń ákimi Serikbaı Trumovtyń ókimimen Tsıfrlyq tehnologııalar basqarmasynyń basshysy laýazymyna Aıdyn Hadıev, sondaı-aq Mańǵystaý oblysy ákimi apparaty basshysynyń orynbasary qyzmetine Farıda Orazova taǵaıyndaldy.

Aıdyn Hadıev Mańǵystaý oblysynda týǵan. Bilimi joǵary. Sh. Esenov atyndaǵy Aqtaý memlekettik ýnıversıtetin ınjener-tehnolog mamandyǵy jáne T.Rysqulov atyndaǵy Qazaq ekonomıkalyq ýnıversıtetin ekonomıka jáne bıznes bakalavry mamandyǵy boıynsha joǵary bilim alǵan. Eńbek jolyn Mańǵystaý oblysynyń kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń saýda jónindegi bas mamanynyń mindetin ýaqytsha atqarýshy bolyp bastaǵan. Sodan keıin, oblystyń kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń saýda jónindegi bas mamany, oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń ónerkásipti keleshekti damytý jónindegi bas mamany, oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń halyqaralyq sapa standarty bóliminiń bastyǵy, «Kaspıı» ÁKK»» UK» AQ ınvestıtsııalyq jobalar departamentiniń jetekshi menedjeri, Mańǵystaý oblysy ákimi apparaty uıymdyq-ınspektorlyq bólimniń bas ınspektory, oblys ákimi apparatynyń aýmaqtyq damý jáne uıymdastyrý jumysy bólimniń bas ınspektory, Aqtaý qalasy ákiminiń apparat basshysy, Mańǵystaý oblysy ákimi apparatynyń terrorızmge jáne ekstremızmge qarsy is-qımyl bóliminiń basshysy, Mańǵystaý oblysynyń tsıfrlyq tehnologııalar basqarmasy basshysynyń mindetin ýaqytsha atqarýshy qyzmetterin atqarǵan.

Farıda Orysbaıqyzy Mańǵystaý oblysynda dúnıege kelgen. Bilimi joǵary. Sh. Esenov atyndaǵy Aqtaý ýnıversıtetin ekonomıka mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. Eńbek jolyn «Qarajanbasmunaı» AQ taýar mamany qyzmetinen bastaǵan. Mańǵystaý oblysynyń memlekettik múlik jáne jekeshelendirý departamentiniń múlikti basqarý bóliminiń bas mamany, oblystyq memlekettik múlik jáne jekeshelendirý departamentiniń baqylaý bóliminiń bas mamany, Aqtaý qalasy ákimi apparatynyń uıymdastyrý jáne kadr jumystary bóliminiń bas mamany, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik qyzmet isteri jónindegi agenttiginiń Mańǵystaý oblysy boıynsha basqarmasynyń konsýltanty, Mańǵystaý oblysy ákimi apparatynyń kadr jumystary bóliminiń bas mamany, Mańǵystaý oblysy ákimi apparatynyń uıymdyq-baqylaý bóliminiń bas mamany, Mańǵystaý oblysy ákimi apparatynyń kadr jumystary bóliminiń meńgerýshisi, oblystyq kásipkerlik jáne ónerkásip basqarmasynyń bólim bastyǵy, Mańǵystaý oblysy ákimi apparatynyń aýmaqtyq damý jáne uıymdastyrý jumysy bóliminiń basshysy qyzmetterin atqarǵan.

Elordada ashylǵan Memlekettik mýzykalyq balalar men jasóspirimder teatryna dırektor bolyp Ashat Maemırov taǵaıyndaldy.

Ashat Maksımuly - elimizge tanymal teatr rejısseri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Ónertaný PhD doktory, professor, «Bolashaq» halyqaralyq stıpendııasynyń túlegi. A.S.Pýshkın atyndaǵy Oral pedagogıkalyq ınstıtýtynyń fılologııa fakýltetin jáne T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasyn «teatr rejısseri» mamandyǵy boıynsha úzdik aıaqtaǵan. 2008 jyly «Bolashaq» halyqaralyq stııpendııasymen Sorbonna ýnıversıtetinde jáne Parıj ulttyq óner konservatorııasynda bilimin jetildirdi. 2010 jyly Reseı teatr óneri akademııasynyń (GITIS) magıstratýrasyn támamdady. 2016 jyly T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń ǵylymı keńesinde «Qazaqstannyń teatr rejıssýrasyndaǵy sabaqtastyq pen jańashyldyq» taqyrybynda doktorlyq dıssertatsııasyn qorǵap, ónertaný boıynsha «Fılosofııa doktory» ǵylymı dárejesine ıe boldy. Eńbek jolyn 1997 jyly Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatrynda qoıýshy-rejısser bolyp bastady. Ár jyldary «Qazaqstannyń rýhanı damý qory» AQ vıtse-prezıdenti, QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń janyndaǵy «Qazaq áýenderi» AQ prezıdenti bolyp qyzmet etti. Elimizde tuńǵysh ret ashylǵan «Astana Musical» memlekettik teatryna kórkemdik jetekshilik jasady. «Qazaqkontsert» memlekettik kontserttik uıymynyń bas dırektory, M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń dırektory qyzmetterin atqardy. A.Maemırov 2018-2019 jyldary T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń rektory boldy. Osy ýaqytqa deıin Q.Qýanyshbaev atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq mýzykalyq drama teatrynyń dırektory bolyp eńbek etti. Ashat Maemırov memlekettik jáne halyqaralyq aýqymdaǵy seksennen astam mádenı is-sharalardyń rejısseri boldy. Qazaqstannyń teatr sahnalarynda jıyrmadan astam qoıylymdardy sahnalap, respýblıkalyq jáne halyqaralyq óner festıvalderiniń birneshe márte laýreaty atandy.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Marlan Jıembaı

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT