+7 (701) 759 90 19
USD 383.95 EUR 429.26
RUB 6.16 CNY 55.02
Jańalyqtar

Qazaqstan-Úndistan saýda aınalymynyń ósýi úshin barlyq múmkindikter bar - Bolat Sársenbaev

2019 jylǵy 17 shilde 14:45
Bólisińiz:
Qazaqstan-Úndistan saýda aınalymynyń ósýi úshin barlyq múmkindikter bar - Bolat Sársenbaev

NЬıÝ-DELI. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasynyń Úndistan Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi, Qazaqstan Respýblıkasynyń Shrı-Lanka Demokratııalyq Sotsıalıstik Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi qyzmetin qosa atqarýshy Bolat Sársenbaevtyń maqalasyn oqyrman nazaryna usynamyz.

***

Úndistan týraly aıtqan kezde, qazirgi zamanǵy Úndistan – halyq sany 1,3 mlrd. adamnan asatyn eń iri memleketterdiń biri ekenin eskergen jón. Qalyptasqan kóppartııaly júıe men halyqtyń saıası mádenıeti eldiń álemdegi eń iri demokratııalardyń biri retindegi bedelin rastap otyr.

Úndistannyń álemdik ekonomıkadaǵy róli joǵary jáne ol álemdegi eń iri alty ekonomıkanyń qataryna kiredi, onyń JІÓ-si 2,69 trln. dollardy quraıdy.Taldaýshylar 2025 jylǵa qaraı Úndistan Qytaı men AQSh-tan keıin JІÓ kólemi boıynsha álemde úshinshi elge aınalady dep boljap otyr.

Úndistannyń Úkimeti eldiń ekonomıkalyq damýyn yntalandyrýǵa baǵyttalǵan, onyń ishinde memlekettik basqarý men ulttyq zańnamany jetildirý, iskerlik jáne ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartý jónindegi sharalar kesheni men baǵdarlamalardy belsendi iske asyryp jatyr. Olardyń kóbi, «Úndistanda jasa», 100 «aqyldy qala», «Qoljetimdi baspana barshaǵa», «Tsıfrlyq Úndistan» sııaqty jáne basqa da baǵdarlamalar bizde Qazaqstanda júrgizilip jatqan baǵdarlamalarmen úndesedi.

El aýqymdy qarjy resýrstarynyń ortalyǵy, sondaı-aq ınnovatsııalar men ǵylymı-tehnıkalyq ázirlemelerdiń kózi retinde aldyńǵy qatarly pozıtsııalarda ornalasqan, sheteldik taýarlar, onyń ishinde munaı men ýran úshin orasan zor eksporttyq naryq bolyp tabylady, bul rette ozyq tehnologııalardyń, birinshi kezekte IT tehnologııalardyń iri ınvestory men berýshisi mártebesine ıe bolyp otyr.

Úndistan Respýblıkasy - Qazaqstan Respýblıkasynyń óńirdegi negizgi saıası, saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq áriptesteriniń biri.

Halyqtarymyzdyń arasyndaǵy qarym-qatynastar kóne dástúrge ıe ári olardyń túp-tamyry tereńde jatyr – olar saq taıpalary qazirgi zamanǵy Qazaqstan aýmaǵynan Úndistanǵa attanyp, sol jerde qýatty ımperııany qurǵan kezden bastaý alady.

Keıbir derekkózder saqtardyń shyǵý tegin «shakıalardyń (saqtardyń) eń danasy» degendi bildiretin «Shakıamýnı» (Sakıamýnı) tıtýlyna ıe bolǵan rýhanı ustaz ári býddızmniń negizin qalaýshy Býdda Gaýtamanyń atymen baılanystyrady.

Qazaqtyń ortaǵasyrlyq memleket qaıratkeri, ǵalym-tarıhshy Muhammed Haıdar Dýlatıdiń esimi Úndistan tarıhynda mańyzdy oryn alady. 2018 jyly Delıdegi QR Elshiligi Úndistan Arheologııalyq basqarmasynyń belsendi járdemdesýimen onyń Djammý jáne Kashmır shtatynyń Srınagar qalasyndaǵy qabirin rekonstrýktsııalaýdy aıaqtady. Qabirdiń bas jaǵynda ýrdý jáne aǵylshyn tilderinde aqparattyq taqtaısha ornatyldy.

Biz Kashmır ýnıversıtetiniń Orta Azııany zertteý ortalyǵymen birlese otyryp, «Muhammed Haıdar Dýlatı: Úndistan men Qazaqstan arasyndaǵy Altyn kópir» atty halyqaralyq konferentsııa ótkizgenimizdi de aıta ketkim kelip otyr, onda Qazaqstan men Úndistan ǵalymdary tanymal tarıhshynyń ómiri men qyzmeti týraly baıandama jasady. Muhammed Haıdar Dýlatı atyndaǵy Taraz memlekettik ýnıversıtetiniń basshylyǵy men professor-oqytýshylar quramy tarapynan joǵary qyzyǵýshylyq pen kórsetiletin járdemdi jeke atap ótken jón.

XIII ǵasyrdyń basynda Úndistanda qurylǵan Delı sultanatyn biriktirýde Ortalyq Azııadan shyqqan túrki áskerı-feodal aqsúıekteri mańyzdy ról atqardy. 320 jyl bılik qurǵan Delı sultanaty Soltústik Úndistandaǵy eń iri memleket boldy. Onyń alǵashqy negiz qalaýshylarynyń biri mámlúk áýletiniń ókili Kýtb ýd-Dın Aıbek boldy. Derekkózderdiń basym bóligi onyń otany retinde elimiz úshin qasıetti jer – Túrkistandy ataıdy.

Kýtb ýd-Dın Aıbek pen Sultan Beıbarys sııaqty mámlúkterdiń birtýar ókilderi jáne olardyń urpaqtary ózderiniń týǵan jerinen tys alys jerlerde qýatty memleketter qurǵanyn atap ótý mańyzdy.

Búgin Qazaqstan men Úndistan kópetnosty, kópdindi, kóptildi jáne zaıyrly qoǵamdar bolyp tabylady.

Tarıhta halyqtarymyzdyń ózara is-qımyl jasaý izin tilderimizden de baıqaýǵa bolady. Qazir qazaq jáne hındı tilderinde maǵynasy birdeı kóptegen ortaq sózder bar. Úndistannyń Premer-mınıstri Narendra Modıdiń
2015 jyly Qazaqstanǵa jasaǵan saparynyń qorytyndysy boıynsha memleket basshylarynyń eki tilde de shapshań adymdy bildiretin «Tez qadam» atty Birlesken málimdemege qol qoıǵany este qalarlyq.

Úndistan men Qazaqstan arasyndaǵy saıası baılanystar Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń 1992 jylǵy 22 aqpandaǵy sapary barysynda ornatylǵan bolatyn. Osy sapar 1991 jylǵy 16 jeltoqsanda Táýelsizdik jarııalanǵan kezden bastap Qazaqstan Prezıdenti retindegi onyń alǵashqy sheteldik sapary bolǵanyn atap ótý qajet. Barlyǵy joǵary deńgeıde 9 resmı sapar boldy: 5-eýi – Qazaqstanǵa, 4-eýi – Úndistanǵa.

2009 jyly taraptar Qazaqstan men Úndistan arasyndaǵy Strategııalyq áriptestik týraly deklaratsııaǵa qol qoıyp, osy arqyly elderimiz arasyndaǵy yntymaqtastyqty anaǵurlym joǵary – strategııalyq deńgeıge shyǵardy.

Búgin óńirlik jáne jahandyq yntymaqtastyq problemalary boıynsha Nur-Sultan men Delıdiń ustanymdary uqsas. Elder BUU, Shanhaı yntymaqtastyq uıymy (ShYU) (dál osy Qazaqstanda Úndistan ShYU baıqaýshysyna aınalyp, keıinnen osy uıymnyń tolyq quqyly múshesi boldy), Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńes, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi sııaqty jáne basqa da kópjaqty alańdarda tyǵyz ózara is-qımyl jasap keledi.

Qazaqstan men Úndistan yntymaqtastyǵynyń basty jetistigi – bul qandaı da bir saıası problemalardyń bolmaýy. Buǵan qosa, qazirgi tańda ózara senimniń joǵary deńgeıi qalyptasqanyn erekshe atap kórsetkim keledi.

2018 jyly BUU mıssııasynyń (UNIFIL) sheńberinde Úndistan batalonynyń quramynda Lıvanǵa ornalastyrylǵan bizdiń alǵashqy qazaqstandyq bitimgershilik kontıngentimiz sonyń jarqyn mysaly. Shyn máninde, bul oqıǵany Qazaqstan-Úndistan
qarym-qatynastarynyń tarıhı kezeńi dep esepteýge bolady. Alǵash ret qazaqstandyq áskerı qyzmetshiler BUU bitimgershilik mıssııasynyń quramyna kirdi. Bul óz kvotasynyń bir bóligin bergen Úndistannyń izgilik erki arqasynda múmkin boldy.

Ashyq aıtqanda, 2015 jylǵa deıin Úndistan qoǵamy memleketimizdiń ekonomıkalyq múmkindikteri týraly jetkilikti bilmegen edi. Yntymaqtastyq máselesinde basty nazar, negizinen, saıası quramdasqa aýdarylǵan bolatyn. N. Modıdiń 2015 jyly Qazaqstanǵa resmı sapary jáne joǵary deńgeıdegi kelissózder ekonomıkalyq blokty basym pozıtsııalarǵa shyǵardy. Іs júzinde, ekonomıkamyzǵa, saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqty damytýǵa degen shynaıy qyzyǵýshylyqty biz ótken jyly ǵana sezine aldyq.

Úndistan Premer-mınıstriniń 2017 jyly ShYU Sammıtine jáne EKSPO kórmesiniń ashylýyna qatysý úshin QR-ǵa jasaǵan jumys sapary barysynda qosymsha serpin berildi, onyń sheńberinde QR Prezıdenti
N. Nazarbaevpen ekijaqty kezdesýler bolyp ótti. Búgin ekonomıkalyq dıplomatııaǵa, saýda jáne ınvestıtsııalyq ózara is-qımylǵa basa nazar aýdara otyryp, yntymaqtastyq qarqyndy damyp jatyr.

Qazirgi ýaqytta Qazaqstan Úndistannyń Ortalyq Azııadaǵy negizgi saýda áriptesi, eki aradaǵy saýda aınalymy Úndistannyń óńirimizdegi basqa memlekettermen jıyntyq taýar aınalymynan asyp túsedi.

Máselen, elderimiz arasyndaǵy ekijaqty taýar aınalymy 2018 jyly 1,2 mlrd. dollarǵa jetti. Ol turaqty túrde ulǵaıyp keledi. Mynadaı tsıfrlar keltire keteıin. 2017 jyldan beri (945,7 mln. dollar) taýar aınalymy
26,5%-ǵa nemese 254,3 mln. dollarǵa ulǵaıdy, al eger 2015 jylmen salystyratyn bolsaq, onda bul kórsetkish 461,6 mln. dollardan eki eseden artyq ósken.

Aǵymdaǵy jyldyń úsh aıy ishinde ekijaqty saýda 293,1 mln dollardy qurady, bul ótken jyldyń uqsas kezeńine qaraǵanda 35,9%-ǵa artyq.

Ózara saýdanyń odan ári ósýi úshin barlyq múmkindikter bar ekenine senimdimin. Ol úshin elderimiz arasynda júkterdi jetkizýdiń senimdi ári ekonomıkalyq turǵydan paıdaly joldarynyń bolmaýy degen basty máseleni sheship, saýdany ulǵaıtý jolyndaǵy negizgi kedergini joıý qajet. Sondyqtan, Elshilik Qazaqstan-Túrikmenstan-Iran (Bender-Abbas, Chabahar) temirjol baǵyty arqyly jáne odan ári teńiz jolymen Úndistanǵa aparatyn marshrýtty tıimdirek paıdalaný boıynsha barlyq kúsh-jigerdi jumsap otyr. Bul kólik shyǵyndary men ýaqytty edáýir qysqartý esebinen saýda kólemin shamamen eki-úsh ese ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.

QR Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń derekteri boıynsha, Qazaqstanda Úndistan kapıtalynyń qatysýymen 560-qa jýyq zańdy tulǵa men fılıal tirkelgen. Bul rette, 200-den astam úndistandyq kompanııa sońǵy 2-3 jylda tirkelgen eken.

Saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty keńeıtý jónindegi belsendi jumys Qazaqstan-Úndistan Іskerlik keńesimen birlese otyryp júrgiziledi. Pendjab Ulttyq Banki aktsıoneri bolyp tabylatyn Almatydaǵy Tengrı Banktiń qyzmeti Úndistan bıznesi úshin Qazaqstanda jaqsy demeý.

Investıtsııalardy tartý jónindegi mindettiń iske asyrylýyna qatysty aıtatyn bolsaq, QR SІM basqa memlekettik organdarmen birlese otyryp, sheteldik ınvestorlardy tartý boıynsha tik-ıntegratsııalanǵan shemany quryp jatqanyn atap ótemin, ondaǵy jumys «front-ofısten», ıaǵnı sheteldegi elshilikterden bastalady. Elimizdiń basshylyǵy ótken jyldyń aıaǵynda
SІM-ge jáne sheteldegi mekemelerge ekonomıkalyq dıplomatııa rejıminde jumys isteý týraly tapsyrma bergenin esterińizge sala keteıin.

Úndistandaǵy Elshiligimizde ınvestıtsııalar tartý úshin jaýapty arnaıy qyzmetkerler aıqyndaldy, olar sol úshin qajetti, ınvest-forýmdardy uıymdastyrýdan bastap sheteldik bıznesmenderdi Qazaqstanǵa barýǵa yntalandyrýǵa deıingi jumysty júrgizedi. Onyń ústine, taıaýda ǵana biz Delıde «Kazakh Invest» ulttyq kompanııasy» AQ ókildigin saltanatty túrde ashtyq.

Júrgizilip jatqan jumys qazirgi kezdiń ózinde jemisin berip jatyr. Mysaly, Chaudhary Group transulttyq kompanııasy ótken jyldyń sońynda Túrkistan oblysyndaǵy tez daıyndalatyn kespeni óndirý jónindegi zaýyttyń aktıvterin satyp aldy. Qazir olar Qazaqstanda ǵana emes, sondaı-aq Irandy, Ázerbaıjandy jáne t.b. elderdi qosa alǵanda, óńirdegi 10 elde áriptester men dıstrıbıýtorlar izdestirip jatyr.

«Kazakh Invest»-pen birlese otyryp, biz Farm2U kompanııasymen belsendi yntymaqtastyq jasap kelemiz, ol Qazaqstanda qarqyndy baq sharýashylyǵyn damytýǵa múddeli Úndistannyń iri fermerlik kompanııalarynyń biri bolyp tabylady. Úndistandyq Sonalika kompanııasymen qyzyqty joba shyǵýy múmkin, ol qýaty shaǵyn, onyń ishinde fermerlerge arnalǵan traktorlar jınaý boıynsha kelissózder júrgizip jatyr. Traktor jáne aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn óndirý jónindegi Úndistannyń eń iri kompanııasy Mahindra-men kelissózder júrgizilip jatyr. Refex kompanııalar toby jerde sırek kezdesetin metaldardy qaıta óńdeý jáne Drojılovskoe ken ornyn satyp alý boıynsha belsendi kelissózder júrgizip jatyr. NTPC iri energetıkalyq kompanııasy Qazaqstan naryǵyna shyǵyp, balamaly energetıka salasynda qýaty 100 MVt-tan astam jobany iske asyrýǵa daıyn.

Bul qazir jumys istep jatqan jobalarymyzdyń bir bóligi ǵana.

Taǵy bir praktıkalyq mysal, Elshilik Úndistan bıznes delegatsııasy ókilderiniń Nur-Sultandaǵy Astana ekonomıkalyq forýmyna qatysýyna járdem kórsetip, men delegatsııany alyp júrdim. Úndistandyq áriptesterimizdiń qatysýy Qazaqstanda qyzyǵýshylyq týǵyzdy. QR
Premer-Mınıstri Asqar Mamınmen, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý, Tsıfrlyq damý, qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrlerimen, Ulttyq Banktiń, AHQO-nyń, «Báıterek» UBH men «Kazakh Invest» kompanııasynyń birinshi basshylarymen, Almaty, Shymkent qalalarynyń, Túrkistan, Aqmola oblystarynyń ákimderimen jáne olardyń orynbasarlarymen, sondaı-aq QR basqa da memlekettik jáne iskerlik qurylymdarynyń ókilderimen bolyp ótken kezdesýlerdiń deńgeıi sonyń aıǵaǵyndaı.

Áleýetti ınvestorlardyń birqatar naqty jobalar boıynsha jalpy somasy 300 mln. dollardan astam jobalardy qaraýy týraly ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi, eki Memorandýmǵa qol qoıyldy.

Perspektıvasy joǵary ári Elshilik belsendi túrde alǵa jyljytyp jatqan taǵy bir baǵyt – bul qarjy, bank sektory jáne FinTech. Dál osy jerden yntymaqtastyq jasaý úshin eleýli jańa múmkindikterdi kórip otyrmyn. Aǵymdaǵy jylǵy sáýirde Delı jáne Mýmbaı qalalarynda AHQO múmkindikteriniń tanystyrylymy ótkizildi. Qazir biz aǵymdaǵy jyldyń shildesinde Nur-Sultanda ótetin Astana Finance Days is-sharasyna qatysý úshin Úndistannyń iri delegatsııasyn daıyndap jatyrmyz. Qarjy, qaıta saqtandyrý, birlesken kásiporyndardy, mysaly, startaptar zerthanasyn qurý salasynda tyǵyz yntymaqtastyq ornatý boıynsha AHQO basshylyǵymen nysanaly kelissózder ótedi dep senemin.

Qazaqstan men Úndistannyń IT salasyndaǵy yntymaqtastyǵynyń perspektıvasy zor bop kórinedi. Qazirdiń ózinde Astanalyq IT habtyń alańynda Tejas kompanııasynyń telekommýnıkatsııalyq jabdyǵynyń óndirisin ashý máselesi talqylanýda. Úndistandyq Infosys jetekshi IT kompanııasymen yntymaqtasýdyń perspektıvasy orasan zor, onyń ishinde osy sala úshin mamandardy daıarlaý da bar.

Meniń pikirimshe, ǵarysh salasy men áskerı-tehnıkalyq baǵytta ózara is-qımyl jasaý da yntymaqtastyqtyń basymdyqtary bola alar edi.

Osy yntymaqtastyqty keńeıtýde Qazaqstannyń Úndistandaǵy Qurmetti konsýldyqtary eleýli qoldaý kórsetip keledi, olar qazirgi tańda óz qyzmetin Mýmbaı (2015), Chennaı (2017) jáne Gandhınagar (2018) qalalarynda júzege asyrady. Úndistannyń basqa da qalalarynda qosymsha qurmetti konsýldyqtardy ashý josparlanyp otyr.

Sońǵy jyldary ári Qazaqstanǵa keletin Úndistan azamattarynyń, ári týrızm, emdeý, jeke ister jelisi boıynsha, iskerlik jáne oqý maqsatynda Úndistanǵa baratyn qazaqstandyqtardyń sany artyp keledi. Jalpy alǵanda, aptasyna 11 reısti quraıtyn, «Air Astana» kompanııasy júzege asyratyn Almaty men Delı jáne Nur-Sultan men Delı arasyndaǵy turaqty avıaqatynas sońǵy kezge deıin osyǵan yqpal etip kelgen bolatyn. Bizdiń avıatasymaldaýshymyz Úndistan-Pákistan shekarasyndaǵy jaǵdaı ýshyqannan keıin ýaqytsha toqtatyla turǵan ushýdy burynǵy kóleminde qaıta bastaıdy dep úmittenemin. Sonymen qatar, jaqyn arada biz Úndistannyń «Spice Jet» jáne «IndiGo» loýkoster avıatasymaldaýshylarynyń
Delı-Almaty jáne Mýmbaı-Almaty marshrýtattary boıynsha qosymsha reıster ashýyn kútip otyrmyz.

Memlekettik organdardyń jedel ári úılesimdi jumysynyń arqasynda, Nur-Sultan men Almaty qalalary arqyly tranzıtpen jol júretin Úndistan azamattaryna 72 saǵattyq vızasyz rejım múmkindigi ashyldy. 2018 jylǵy naýryzdan bastap Úndistan tarapynyń QR azamattaryna elektrondyq vızalar alý múmkindigin usynǵanyn atap ótken jón. Óz kezeginde, Qazaqstan tarapy 2019 jylǵy qańtarda Úndistan azamattaryna osyǵan uqsas múmkindikti usyndy.

2018 jyly Elshilik Úndistan azamattaryna 25 myńnan astam vıza bergen, bul 2014 jylǵy kórsetkishten (6,7 myń) tórt ese kóp. Osyǵan uqsas jaǵdaı bıyl da saqtalyp otyr.

2019 jylǵy qarasha-jeltoqsanda Prezıdent Q. Toqaevtyń Úndistanǵa sapary josparlanyp otyr, bul bizge saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqty keńeıtý esebinen strategııalyq áriptestikti uzaq merzimdi damý traektorııasyna shyǵarýǵa múmkindik beredi.

Qarym-qatynastarymyzǵa laıyqty serpin berýge tıis mańyzdy ekijaqty qujattarǵa qol qoıý kózdelgen.

Qazaqstan-Úndistan baılanystarynyń damý jaı-kúıi men perspektıvalary yntymaqtastyqty damytýdyń durys baǵytyn tańdaǵanymyzdy kórsetip otyr. Ózara is-qımyldyń qolda bar múmkindikteri orasan zor jáne onyń shegi joq dese de bolady.

Búkil adamzat sanynyń altydan birin quraıtyn halqy bar elde Qazaqstan Respýblıkasynyń atynan ókildik etetin dıplomat retinde men úshin Úndistan Respýblıkasynda elshi bolý úlken qurmet. Shynymdy aıqanda, tarıhı tamyry tereńde jatqan, baı ári sanqyrly mádenıeti bar Úndistanda jumys isteý, eńbekqor, aqkóńil ári aqjúrek Úndistan halqymen qatar ómir súrý, elderimiz arasynda dostyq pen yntymaqtastyqty damytý – osynyń bári kóńilime úlken qanaǵattanýshylyq sezimin uıalatady.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT