Qazaqstan men Qytaıdyń logıstıkalyq  tıimdiligi 75 paıyzǵa ósti- Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý
2022 jylǵy 27 maýsym 10:43

Qazaqstan men Qytaıdyń logıstıkalyq tıimdiligi 75 paıyzǵa ósti- Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

8 mıllıon jyldyq janýar qaldyqtary tabyldy TRT


Túrkııanyń Denızlı provıntsııasynda 8 mıllıon jyl buryn ómir súrgen janýarlardyń qaldyqtary tabyldy. Bastapqy málimetter bul aımaqta 15 túrli janýar túri bar ekenin anyqtaldy, dep habarlaıdy «Túrkııa Radıo Teledıdar» aqparattyq agenttigi.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Tavas aýdanyndaǵy qazba jumystar kezinde pil, múıiztumsyq, kerik, jylqy, bóken, qaraquıryq, jáne qumyrsqa jegish sııaqty janýarlarǵa qaldyqtary tabylǵan.

Aldaǵy ýaqytta zertteý jumystarynyń tolyq qorytyndysy shyqpaq. Qazba qaldyqtarynyń shamamen 8 mıllıon jyldyq ekeni jáne aımaqtaǵy zertteýlerdiń jalǵasyp jatqany belgili boldy.

Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy týrızm salasyn damytý qaraldy - CNR


Apta sońyna qaraı qytaılyq BAQ-ta osyndaı taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.

QHR Mádenıet jáne týrızm mınıstri Hý Hypıń 24 maýsym kúni Beıjińde Qazaqstannyń Qytaıdaǵy Elshisi Nuryshevpen kezdesti. Eki tarap ózara ózara yntymaqtastyqty qurýdy jedeldetý sııaqty taqyryptar boıynsha pikir almasty, dep habarlaıdy Qytaıdyń CNR aqparattyq portaly.

Sh.Nuryshev jaqyn ýaqytta eki el arasyndaǵy turaqty avıareıster qaıta usha bastaıtynyn jáne onymen adamdar baılanysynyń belsendi bola túsetinin aıtqan. Sonymen qatar ekijaqty dıalogty jandandyrýdyń qajettigine nazar aýdarǵan. Qazaqstan elshisi Qazaqstanda jáne Qytaıda ózara mádenı ortalyqtardy qurý bul baǵyttaǵy ekijaqty qatynastyń damýyna serpin beretinin tilge tıek etken.

Qazaqstandyq dıplomat Qytaı mınıstrin Qazaqstannyń týrıstik múmkindikteri jáne QR Úkimetiniń Týrızm salasyn damytýdyń 2025 jylǵa deıingi memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrý boıynsha sharalarymen tanystyrǵan.

«Nuryshev Qazaqstannyń týrızmin damytýdyń «2025 jyldan buryn saıahat kásibin damytýdyń memlekettik jobasyn» atqarý úshin qoldanǵan sharalaryn tanystyrdy. Sondaı-aq ol Qazaqstan Qytaı azamattaryna 14 kúndik vızasyz júrý túzimin atqarýdy josparlap otyr», dep jazady Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» basylymy.

Aıta keteıik, QHR Mádenıet jáne týrızm mınıstri Qazaqstan Úkimetiniń eldiń týrıstik áleýetin damytý boıynsha qabyldap jatqan sharalaryn joǵary baǵalady, sondaı-aq qytaılyq taraptyń mádenıet ortalyqtaryn ózara qurýǵa daıyn ekenin bildirgen bolatyn.

Qazaqtyń ulttyq «Orteke» bıi ıÝNESKO-nyń tizimine engiziledi - «ÓzA»


Qazaqtyń ulttyq bıi - «Orteke» ıÝNESKO-nyń tizimine engiziledi. Bul týraly osy aptada Ózbekstannyń «ÓzA» aqparat agenttigi de «QazAqparatqa» silteme jasap habarlady. Ondaǵy derekke saı, sarapshylar komıssııasy 2019 jyly ulttyq bıdi ıÝNESKO tizimine engizý týraly usynys jasaǵan bolatyn.

Aıta ketý kerek, qandaı da bir murany atalǵan uıymnyń tizimine engizý úshin qatysýshy el birqatar talaptardy oryndaýy kerek. Eń aldymen memleket tanystyrý beınerolıgin aǵylshyn jáne frantsýz tilderinde túsirip ıÝNESKO-nyń bas shtabyna usynys joldaıdy. «Orteke» bıin Úkimetaralyq komıtet qaraýyna 2019 jyly usynylǵan bolatyn. Degenmen ony ıÝNESKO tarapynan ilgeriletý protsessi bıyl ǵana bastalǵan.

QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti bul týraly málimdeme jasaǵan bolatyn.

«Qazaqtyń etnomýzyka jáne etnoteatr salasyndaǵy zertteýlerinde «Orteke» óneri týraly derekter az. Degenmen keıbir ǵalymdardyń eńbekterinde «Ortekeniń» 3 myń jyldan astam ýaqyt buryn paıda bolǵany kórsetilgen. Belgili mýzykatanýshy ǵalym Ahmet Jubanov qazaqtyń qýyrshaq teatry óz bastaýyn osy ónerden alatynyn atap ótken. Sonymen qatar bul týraly ǵalym Álkeı Marǵulannyń, belgili kúıshi jáne zertteýshi Abdýlhamıt Raıymbergenovtiń, Murat Óskembaevtyń jazbalarynda kezdesedi. Budan basqa «Orteke» ejelgi qoldanbaly óner sheberleriniń eńbekterine arqaý bolǵan. Oǵan dálel Tamǵaly, Eshkiólmes, Kúljabasy sııaqty eń kóne eskertkishterde beınelengen petroglıfter. Osylardy eskere kele, atalǵan óner ıÝNESKO-nyń materıaldyq emes murasynyń tizimine engizýe naqty laıyq dep esepteımiz», - dep málim etken bolatyn mınıstrliktiń baspasóz qyzmeti.

Aıta keteıik, vedomstvo 2013 jyldan bastap Qazaqstannyń materıaldyq emes mádenı muralarynyń ulttyq tizimin jasaý, ony ıÝNESKO-ǵa engizý jumystaryn júrgizip keledi. Osy ýaqytqa deıin qazaq halqynyń 11 mádenı murasy uıymnyń tizimine kirdi.

Qytaı-Qazaqstan logıstıkalyq yntymaqtastyq bazasy 3500-den astam Qytaı-Eýropa kezekshi poıyzyn jóneltti «Halyq gazeti»

Qytaı-Qazaqstan (Lıanıýngan) logıstıkalyq yntymaqtastyq bazasy 5 jylda 3500-den astam Qytaı-Eýropa poıyzy qatynaǵan. Lıanıýngan kedeninen habarlaǵanyndaı, Qytaı men Qazaqstan logıstıkalyq yntymaqtastyq bazasy 2017 jyly paıdalanýǵa berilgennen beri turaqtanǵan 6 joǵary sapaly baǵyt ashylyp, Ortalyq Azııanyń bes memleketinen Túrkııa men Germanııa, Reseıge deıin keńeıdi. Ol 104 halyqaralyq júk stansalaryn qamtyp, 3500-den astam Qytaı-Eýropa kezekshi poıyzyn jóneltti.

Bul týraly osy aptada Qytaıdyń «Halyq gazeti» habarlady.

Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, Qytaı-Qazaqstan «Bir beldeý, bir jol» birlesken qurylysynyń negizgi jobasy retinde Qytaı-Qazaqstan logıstıkalyq yntymaqtastyǵy bazasy qurylǵannan bastap, jurttyń qoldaýyna ıe boldy. Sońǵy bes jylda Qytaı men Qazaqstan logıstıkalyq yntymaqtastyǵy bazasynyń jalpy tranzıttik tıimdiligi 75 paıyzǵa artqan.

«Qazirgi ýaqytta Qytaı-Qazaqstan logıstıkalyq yntymaqtastyq bazasy tereń sý porttaryn, muhıt magıstraldyq jelilerin, Qytaı-Eýropa-Ortalyq Azııa kezekshi poıyzdaryn jáne logıstıkalyq stantsııalardy úzdiksiz baılanystyrdy. Ásirese indetten beri áýe tasymaly men keme qatynasy zardap shekti. Qytaı-Eýropa júk poıyzynyń turaqty jáne tıimdi jumysynyń arqasynda Qytaı-Qazaqstan logıstıkalyq yntymaqtastyq bazasyna qurylys mashınalary, óndiris bólshekterinen bastap, shaǵyn turmystyq tehnıka, kúndelikti qajetti zattarǵa deıin kóptegen ónimder jınaldy», dep jazady qytaılyq BAQ.

Baıan-Ólgııde aqyndar aıtysy ótti - Janadauir

1984 jyly týylǵan 2002 jyly Baıan-Ólgıı aımaǵynyń mektep bitirýshi túlekteri mektep bitirgenderine 20 jyl tolǵan mereıtoıǵa oraı 20 túrli qoǵamdyq-áleýmettik jumystar uıymdastyrdy. Sonyń biri – aqyndar aıtysy Qurmanhan Muqamádıuly atyndaǵy mýzykaly drama teatrynda ótti, dep habarlaıdy mońǵolııalyq janadauir aqparattyq portaly.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, Sharanyń negizgi uıymdastyrýshylary – Ólgıı sumyn kishi qurylymynyń jaýapty mamany Aıtýǵan Áleıhanuly, Sagsaı sumyn ákimi Isataı Arynuly, Sagsaı sumyn AÓQ-nyń bastyǵy Baýyrjan Kábeıuly jáne Tsengel sumyndyq AÓQ-nyń tóraǵasy Janbota Aqaıqyzy qatarly 2002 jyly ár ólkeden mektep bitirýshi túlekter.

«Júlde qory - 2000 mln tógróg. Aıtystyń qortyndysy boıynsha Іńkárbek Ádilqanuly birinshi, Serýen Ázimuly ekinshi, Amanjol Qýantqanuly úshinshi oryndardy bólisti», dep jazady janadauir.


Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT