Qazaqstan Qytaıǵa eksportty ulǵaıtýda - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý
2022 jylǵy 22 mamyr 13:50

Qazaqstan Qytaıǵa eksportty ulǵaıtýda - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA ádettegideı sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Shyńjańdaǵy jaılaýdyń kórinisi «Halyq» torabynda jarııalandy – «Jenmın jıbao»

Qytaıdyń «Jenmın jıbao» aqparattyq portalynda osyndaı taqyryppen sýretti aqparat jarııalandy. Kózdiń jaýyn alatyn ásem tabıǵat aıasynda jaıylyp júrgen qoraly qoı men úıirli jylqylar sulý tabıǵattyń sánine odan saıyn sán qosyp turǵanyn baıqaýǵa bolady.

Qytaılyq BAQ-tyń málimetinshe, Shyńjańnyń Іle qazaq avtonomııaly oblysy, Kúnes aýdanyndaǵy Jaýyr jaılaýynda kóktemgi jańbyrdan keıin shóp jaqsy kóktegen. Bel-belester «jasyl kilem» jamylyp, kórinisi kóz tartarlyq beınege engen.

«Keshqurym batyp bara jatqan kúnniń araıyna shomylyp ásem saǵym oınaǵan jaılaýda jaıylyp jatqan úıirli jylqy, qoraly qoı aqyndardyń jyryna, sýretkerdiń qalamyna arqaý bolarlyq kórkem kórinis qalyptastyrdy», dep jazdy qytaılyq basylym.

Qazaqstan men Túrkııa BAQ salasynda ózara yntymaqtasady - TRT

Kezdesý barysynda eki el arasyndaǵy aqparat jáne BAQ salasy boıynsha ózara yntymaqtastyq máseleleri talqylandy.

Túrkııa Respýblıkasynyń Ystanbul qalasynda Túrki memleketteri uıymyna múshe elderdiń Aqparat jáne medıa jónindegi mınıstrleri men joǵary laýazymdy tulǵalarynyń 4-shi otyrysy ótti, dep habarlaıdy «Túrkııa Radıo Teledıdar» aqparattyq agenttigi.

Atalǵan basylymynyń dereginshe, halyqaralyq jıynǵa qatysqan Qazaqstan Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Asqar Ýmarov sharanyń negizgi bóliminen keıin Túrkııa Respýblıkasy Prezıdenti apparatynyń Kommýnıkatsııalar basqarmasynyń basshysy, professor Fahrettın Altýnmen kezdesti.

«Júzdesý barysynda eki el arasyndaǵy aqparat jáne BAQ salasy boıynsha ózara yntymaqtastyq máselesi, birlesken telehıkaıalar men fılmder túsirý, qoǵamdyq dıplomatııa salasynda birigip jumys júrgizý, tájirıbe almasý máseleleri talqylandy», dep jazady TRT.

Sondaı-aq mınıstr Ázerbaıjan Prezıdentiniń kómekshisi, ári Syrtqy saıasat jónindegi basqarma basshysy Hıkmet Gadjıevpen de kezdesti.

Kezdesýde eki eldiń medıa salasyndaǵy baılanysyn nyǵaıtý jáne teleónimdermen, onyń ishinde anımatsııalyq fılmder almasý jaıy talqylanǵan.

Tashkentte Qazaqstanda ótetin referendýmǵa baılanysty dóńgelek ústel ótti - «ÓzA»

Bul týraly osy aptada Ózbekstannyń « ÓzA « memlekettik aqparattyq agenttiginde jarııalandy.

Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, 2022 jyldyń 17 mamyry kúni Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstan Respýblıkasyndaǵy Elshiliginiń bastamasymen Tashkent qalasynda «Bilim Karvoni» («Bilim kerýeni») memlekettik emes ǵylymı mekemesiniń uıymdastyrýynda dóńgelek ústel ótti.

Ataýly is-shara osy jyldyń 5 maýsymynda Qazaqstanda ótetin referendýmǵa baılanysty eldiń Konstıtýtsııasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zań jobasyn talqylaýǵa arnaldy. Ǵylymı jıynǵa Elshilik qyzmetkerleri, ǵalymdar, halyqaralyq uıymdardyń sarapshylary jáne BAQ ókilderi qatysty.

Onda Elshi D.Satybaldy dóńgelek ústelge qatysýshylarǵa 2022 jyldyń naýryz aıynda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýynda aıtylǵan aýqymdy saıası ózgerister týraly tolyqtaı aqparat berdi.

«Eldiń «sýperprezıdenttik» basqarý formasynan yqpaldy Parlamenti men esep beretin Úkimeti bar prezıdenttik respýblıkaǵa túpkilikti kóshýdi, barlyq memlekettik modeldi keshendi transformatsııalaýdy, bılik tarmaqtary arasyndaǵy ózara qarym-qatynastyń ońtaıly teńgerimin qalyptastyrýdy, memleket pen qoǵamnyń tıimdi dıalogyn qurýdy bekitýge arnalǵan konstıtýtsııalyq reformanyń erekshelikterin egjeı-tegjeıli túsindirdi», dep jazdy ózbektsandyq BAQ.

Dóńgelek ústelge qatysqan ǵalymdar men sarapshylar Qazaqstannyń demokratııa jolyndaǵy reformalary, el Konstıtýtsııasyna engiziletin ózgerister men tolyqtyrýlarǵa jan-jaqty toqtalǵan.

Sondaı-aq, «Bilim Karvoni» mekemesiniń basshysy F.Tolıpov Qazaqstan men Ózbekstan arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastardyń 30 jyl tolýyna oraı, óz baıandamasynda eki el arasyndaǵy barlyq deńgeıde qarqyndy damyp kele jatqan atap ótti.

Qaraǵandy oblystyq fılormonııasy Baıan-Ólgııde kontsert bere me? - Kaznews

Apta sońynda Kaznews portalynda osyndaı taqyryptaǵy aqparat jardyq kórdi.

Mońǵolııanyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Dorj Baıarhúú Otandastar qorynyń prezıdenti Abzal Saparbekulyn jańa qyzmetimen quttyqtaı kelip, birlese jumys isteýge nıetti ekenin aıtty, dep habarlaıdy Kaznews.

Atalǵan BAQ-tyń málimetine súıensek, taraptar eki eldiń arasyndaǵy mádenı-gýmanıtarlyq baılanysty nyǵaıtý boıynsha pikir almasty. Osy oraıda Qoǵam prezıdenti Abzal Saparbekuly bıyl Qazaqstan men Mońǵolııanyń dıplomatııalyq baılanys ornatqanyna jáne qazaqtardyń uly kóshiniń 30 jyldyǵyna oraı eki el arasyndaǵy yntymaqtastyǵyn bekitetin birlesken kontserttik sharany uıymdastyrý týraly usynys bildirdi.

«Bıyl jazǵy maýsymda Qaraǵandy oblystyq fılormonııasynyń ártisteri Baıan-Ólgıı jerine baryp, kontsent qoıý jóninde oıyn jetkizdi. Elshi óz kezeginde bul usynysty qoldaıtynyn, atalǵan jospardy pysyqtaıtynyn aıtty. Kezdesý nátıjesinde eki tarap ta elder arasyndaǵy dostyq baılanysty nyǵaıtýǵa ýaǵdalasty», dep túıindeıdi Kaznews portaly.

Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Qazaqstannyń Qytaıdaǵy jańadan taǵaıyndalǵan Elshisimen kezdesti – «Halyq gazeti»

2022 jyly 19 mamyr kúni QHR Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Le ıÝıchen Qazaqstannyń Qytaıdaǵy jańadan taǵaıyndalǵan Elshisi Shahrat Nuryshevpen kezdesip, ekijaqty qarym-qatynastar, joǵary deńgeıdegi almasýlar jáne «Bir beldeý, bir joldy» birlesip qurýdaǵy yntymaqtastyq týraly pikir almasty, - dep habarlaıdy « Halyq gazeti «.

Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, Le ıÝıchen Shahrat Nuryshevti Qytaıdaǵy jańa qyzmetimen quttyqtady. Sondaı-aq, Qytaı men Qazaqstan arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornaǵan 30 jyldan beri eki eldiń qarym-qatynasy ýaqyt ótken saıyn nyǵaıyp, úzdiksiz damýǵa qol jetkizgenin, túrli salalardaǵy yntymaqtastyqtyń jemisti nátıjeler bergenin aıtty. Qytaı tarapy eki memleket basshylary qol jetkizgen konsensýsty adal iske asyrý jáne Qytaı men Qazaqstan arasyndaǵy turaqty jan-jaqty strategııalyq áriptestikti jańa deńgeıge kóterý úshin Qazaqstan tarapymen jumys isteýge daıyn ekenin jetkizdi.

Shahrat Nuryshev Qytaıdaǵy elshi qyzmetin qaıta atqarýǵa kelgeninne qýanatynyn aıtyp, Qytaıdyń sońǵy jyldardaǵy damý jetistikteri men túrli salalardaǵy Qazaqstan-Qytaı yntymaqtastyǵynyń jetistikterine joǵary baǵa berdi.

«Ol Qazaqstannyń árqashan Qazaqstan-Qytaı qarym-qatynastaryn dıplomatııanyń basty baǵytynyń biri retinde qarastyratynyn jáne Qytaımen joǵary deńgeıdegi almasýlardy jandandyrý, damý strategııalarynyń sáıkestigin tereńdetý jáne eki jaqtyń ózara tıimdi yntymaqtastyǵynyń jańa nátıjelerge qol jetkizýin ilgeriletý úshin jumys isteýge daıyn ekenin atap ótti», dep jazdy kaz.people.cn.

Chabahar - Qazaqstandaǵy saýda jáne tranzıt úshin biregeı múmkindik - Parstoday

Irannyń ońtústik-shyǵysyndaǵy Sıstan jáne Belýchıstan porttary men teńiz basqarmasynyń basshysy Naser Ravanbahsh sársenbi kúni Qazaqstannyń Aqtaý portynyń basshysy Abaı Túrikpenbaevpen kezdesti. Sol kezdesýde Chabahar portynyń eki el úshin strategııalyq mańyzy zor ekenin aıtyldy.

Bul týraly osy aptada Irannyń Parstoday aqparat agenttigi habarlaǵan bolatyn.

«Chabahar – bul strategııalyq port arqyly ashyq sýlarǵa shyǵý úshin TMD elderiniń, sonyń ishinde Qazaqstannyń saýdasy men tranzıtiniń taptyrmas múmkindigi», deıdi Irannyń ońtústik-shyǵysyndaǵy Sıstan jáne Belýchıstan porttary men teńiz basqarmasynyń basshysy.

Naser Ravanbahshtyń málimetine súıensek, Iran-Qazaqstan saýda almasýyndaǵy Aqtaý jáne Quryq porttarynyń mańyzdylyǵyn jáne Chabahar portynyń strategııalyq jaǵdaıyn eskere otyryp, bul qýatty eki el arasyndaǵy tasymaldaý jáne tranzıttik yntymaqtastyqty damytý úshin ońtaıly paıdalanýǵa bolady.

Aqtaý portynyń basshysy Abaı Túrikpenbaev ta bul kezdesýde Chabahardyń Azııa elderi arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtýǵa áleýeti zor ekenine toqtalǵan. «Soltústik-Ońtústik dálizin belsendirý úshin tranzıtpen baılanysty ártúrli sektorlar arasyndaǵy úılestirýdi arttyrý qajet», deıdi Aqtaý portynyń basshysy.

Atalǵan basqosýǵa qatysqan basqada resmı ókilderdiń aıtýynsha, Chabahardaǵy Shahıd Beheshtı porty muhıttaǵy kemelerdi baılaý múmkindigine ıe jáne Irannyń erkin ekonomıkalyq aımaqtarynyń biri bolyp sanalady eken.

Aıta keteıik, Aqtaý portynyń basshysy Túrikpenbaev bastaǵan Qazaqstannyń port-ekonomıkalyq delegatsııasy Irannyń temirjol jáne kólik salasynyń ókilderimen birge Chabahar portynyń ınfraqurylymyn aralady.

Qazaqstan Qytaıǵa eksportty ulǵaıtýda - «Halyq gazeti»

Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy óńdelgen taýarlardyń taýar aınalymy 2022 jyldyń qańtar-naýryz aılarynda $3,1 mlrd qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 21,9%-ǵa joǵary ($2,5 mlrd).

Bul týraly osy aptada Qytaıdyń «Halyq gazeti» basylymy habarlady.

Qytaılyq BAQ-tyń jarııalaǵan málimetine súıensek, Qazaqstannan Qytaıǵa óńdelgen taýarlar eksporty 17,8%-ǵa ósip, $1 mlrd quraǵan.

Sonymen qatar, mys jáne mystan jasalǵan katodtar, ósimdik maılary, tıtan jáne odan jasalǵan buıymdar, dándi nemese burshaqty daqyldardy qaıta óńdeý qaldyqtary, tsıkldyq kómirsýtekter jáne t. b. taýarlar jetkizilimderi artty.

Qańtar-naýryz aılarynda Qytaıdan Qazaqstanǵa óńdelgen taýarlar ımporty $2,1 mlrd quraǵan.

Aıta keteıik, Qazaqstan QHR-dan aýany baptaýǵa arnalǵan qondyrǵylardy, esepteý mashınalaryn, topyraqty suryptaýǵa jáne maıdalaýǵa arnalǵan jabdyqtardy, kóterýge, jyljytýǵa, tıeýge nemese túsirýge arnalǵan mashınalar men qurylǵylardy, elektr generatorlyq qondyrǵylardy, shınalardy, telefon aparattaryn jáne t. b. ımporttaıdy.

Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, jyldyń alǵashqy úsh aıynda Qytaıdan Qazaqstanǵa aıaq kıim jáne shulyq buıymdary, tósek-oryn, ashana, dárethana jáne as úı jabdyqtary, arnaıy maqsattaǵy mashınalar men mehanıkalyq qurylǵylar, aýa nemese vakýýmdyq sorǵylar, kompressorlar men jeldetkishter jáne t. b. taýarlardyń ımporty tómendedi.

«Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy jalpy taýar aınalymy (shıkizat jáne óńdelgen taýarlar) 2022 jylǵy qańtar-naýryzda $4,7 mlrd qurady, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 35,6%-ǵa joǵary ($3,4 mlrd)», dep málimdeıdi «Halyq gazeti».


Avtor:
Tilshi

Jańalyqtar

MURAǴAT