+7 (701) 759 90 19
USD 376.72 EUR 408.67
RUB 5.76 CNY 53.68
Jańalyqtar

Qazaqı qara sabyn, bilgenge dara sabyn - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

2019 jylǵy 29 maýsym 10:52
Bólisińiz:
Qazaqı qara sabyn, bilgenge dara sabyn - Sheteldegi qazaqtildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» HAA shet elde qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Qumyldyqtar shegirtkeden qorǵanýdyń eshkim oılamaǵan ádisin tapty - Tıanshan net
null

Shynjańnyń Qumyl jaılaýyndaǵy jasandy uıalardan sońǵy kúnderi qyzǵylt qaratorǵaılar ushyp shyǵa bastady.

Jaz shyqqaly san-sanaqsyz qyzǵylt qaratorǵaılar Qumyl aımaǵyna qarasty, soltústik Tıan-Shan jaılaýlarynda shekten tys kóbeıgen shegirtkelerdi qorek etip, sol jerlerde mekendep, shegirtkeniń jaılymdy zııandaýyna tosqaýyl boldy.

Bul týraly osy aptada Qytaılyq ts.cn aqparattyq portaly habarlady.

Atalǵan aqparat kóziniń málimetine júginsek, mundaǵy torǵaılardyń sanyn kóbeıtýdi jergilikti organ qolǵa alǵan eken.

«Sońǵy jyldary Qumyl qalasy jasandy uıa salý arqyly qustardy baýrap, qaratorǵaıdy qorǵaý jáne ósirý bazasyn qurý sııaqty santúrli sharany paıdalana otyryp, qyzǵylt qaratorǵaı úshin tynysh, tamasha jaratylystyq orta ázirlegen. Ár jyly qyrýar qyzǵylt qaratorǵaıdyń osynda kelip mekendeýine múmkindik jasady. Sonyń nátıjesinde jaıylymnyń ekologııalyq ortasyn qorǵady», - dep jazady Qytaılyq BAQ.

Hett patshalyǵynyń astanasy Hattýsha - TRT
null

Ejelgi qala Hattýsha Hett patshalyǵynyń astanasy bolǵan. Hattýsha qalasy ıÝNESKO-nyń Álemdik muralar tizimine engen jáne dúnıejúzi tarıhynda oryn alǵan, dep jazdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

Túrkııa Chorým provıntsııasynyń Bogazkóı aýdany mańynda ornalasqan Hattýsha qalasyn álemge tanytý úshin jumystardy tezdetti.

«Osy maqsatpen aýdanda uıymdastyrylǵan «Hatýýsha beıbitshilik kúnderi» atty is-sharalary mamandardyń basyn qosty. Tarıhı ulttyq parkter dárejesindegi aımaqqa qyzyǵýshylyq artýda. Іs-sharada Túrik áýe qoǵamy tarapynan ushaqtardyń kórsetilimdik ushýlary ótkizildi. Stýdentter sol dáýirdegi kıimderdi kıdi. Hattýsha halqynyń turmystyq ómirin kórsetti», - dep jazady TRT.

Qazaqı qara sabyn, bilgenge dara sabyn - «Aǵajaı-Altaı»
null

Osyndaı taqyryppen aǵymdaǵy aptada Qytaıdyń «Aǵajaı-Altaı» aqparattyq portalynda áleýmettik mańyzǵa ıe maqala jarııalandy.

Qytaı memlekettik qorshaǵan ortany qorǵaý uıymy, QHR-dyń kedeılerdi súıemeldeý qory uıymy jáne jergilikti BAQ ókilderinen uıymdasqan top Shińgil aýdany, Shaǵanǵol aýylynyń Jambytas qystaǵyna baryp, «Altaı taýy qoryq raıonyndaǵy qazaqı qara sabyndy bulǵaý arqyly kiris kirgizý jobasyna» tekserý júrgizdi.

Bul tekserý - suhbat qurý, jumys barysyn kórý jáne aýyl turǵyndarymen pikir almasý formatynda ótti. Suhbat qurý jıynyna Shaǵanǵol aýylynyń basshysy, qystaqta turatyn qyzmet tobynyń músheleri, «Altaı taýy eki ózen qaınary» qoryq raıonyn basqarý mekemesiniń qyzmetkerleri, qystaq turǵyndary komıtetiniń músheleri jáne qara sabyn bulǵaý tobynyń jaýaptylaryn qamtyǵan 50-ge jýyq adam qatysty.

Aýyl basshysy Shaǵanǵol aýyly men Jambytas qystaǵynyń negizgi jaǵdaıyn tanystyrýmen birge, aýyldyq úkimettiń nysandy, Jambytas qystaǵynyń jańa ónimderdi ashý jáne damytý jobasyn qoldaıtynyn bildirdi. Sondaıـaq ol qara sabyn bulǵaý ornyn ashý, sıyr, qoı qatarly maldyń maıyn kádege jaratý, mal basyn azaıtyp, ekologııalyq ortaǵa túsetin qysymdy báseńdetý, qystaq turǵyndarynyń kirisin arttyrý syndy jumystardy atqarýdyń qajettiligin túsindirdi.

«Altaı taýy memleket ıeligindegi ormandy basqarý» mekemesiniń bas ınjeneri, qystaqta turatyn qyzmet tobynyń bastyǵy Iyn Chıńjııań taza tabıǵı ónim - qara sabyndy bulǵaýǵa qajetti ósimdik baılyǵynyń jergilikti orynda mol ekenin aıtty. ıAǵnı 1 myńnan astam túrli dárilik shópten ónim óndirýge, sondaıـaq ulttyń dástúrli mádenıetine muragerlik etip, ony qorǵaý men damytýdy ushtastyra otyryp, qystaq turǵyndarynyń kirisin arttyrýǵa bolatynyn atap ótti.

Suhbattasý jıynynda ortalyqtan arnaıy kelgen maman nysandy ashý barysyn tanystyrsa, ǵalym Jaý Shýshııan nysandy aldaǵy kúnde damytý boıynsha oıymen bólisti. Qara sabyndy bulǵaýmen aınalysatyn Montaı men Qamıla qara sabyndy bulǵaý jónindegi áńgimelerin baıandap, osy kásip arqyly áleýmettik jaǵdaılary jaqsara túskenin aıtty.

«Tabıǵı ónim - qara sabyndy halqymyz sonaý ertede oılap tapqan. Bul - jasaýǵa ońaı, emdik qasıeti bar, urpaqtanـurpaqqa jalǵasqan mádenı muramyzdyń biri. Qystaǵymyzdaǵy qara sabyn bulǵaý tobynda 60-tan astam adam bar. Olar Jambytas jáne Egindibulaq grýppasy bolyp ekige bólinedi. Qystaǵymyzǵa arnaıy memlekettik mekemeniń qoldapـqýattaýynyń arqasynda uzaq ýaqyttan beri armandaǵan jobamyz iske asty. Az da bolsa aqsha taýyp, mal sanyn yqshamdap, ekologııalyq ortany qorǵaýǵa shamamyz kelgenshe úles qosyp jatyrmyz. Al qara sabynnyń basty shıkizaty - saqardy tamyz aıynda alabotanyń uryǵy túskennen keıin oryp alamyz. Sosyn ony keptirip, órtep, kúlge aınaldyramyz. Sýyǵan soń sý quıylǵan qazanǵa salyp qaınatamyz. Jaraqsyz kúl astyna shógip, tunbaǵa aınalǵanda qazandy ottan túsirip, sýytyp alamyz. Bul - saqar delinedi. Alynǵan osy saqardy maımen aralastyryp, qara sabyn bulǵaımyz. Sondaıـaq qara sabynnyń bógde ıisin joǵaltý úshin arsha, qalampyr jáne jalbyzdyń sýyn qosamyz. Keıin arnaıy jasalǵan qalypqa quıyp, qorabynyń syrtyna «Úshbulaq qara sabyny» degen marka jabystyramyz. Aldaǵy kúnde qara sabyndy úlken qala bazaryna shyǵarsaq degen oıymyz bar. Bizge qol ushyn bergen memlekettik organdar men jeke adamdarǵa shynaıy alǵysymyzdy aıtamyz», ـ dedi Qamıla Batyrqanqyzy.

Al Rıza Tasqynqyzy qystaqtaǵy áıelder qaýymy qara sabyn bulǵaýǵa qalaısha oıysqanyn egjeı-tegjeı baıandap berdi.

«Qara sabynǵa qatysty bul áńgime Jambytas qystaǵyndaǵy Montaı degen apamyzdyń bir tal qara sabynynan bastalypty. Men qazir «Shynjań Taý ـ sý ortasyn qorǵaý jáne baıandy damytý ortalyǵynd»a sáıkestirýshi bolyp jumys isteımin. Bul ortalyqtyń bas keńsesi Úrimjide ornalasqan. Jaýapty ókili ıAń Shýhuı degen muǵalim. Jambytas Altaıdyń taýly raıonyndaǵy eldimeken bolǵandyqtan, álginde aıtqan ıAń Shýhuı muǵalim Jambytasqa baryp júrip Montaı apamyzben tanysqan. Bul ortalyqtyń túp maqsaty ekologııalyq ortany qorǵap, baıandy damýdy iske asyrý. Jambytas qystaǵy mal sharýashylyǵyn negiz etedi, basty kirisi mal baǵýdan keledi. Jambytas qystaǵynyń negizgi jaılaýy - Úshkól. Qazirgi ýaqytta bul óńirdiń basty problemasy mal basynyń artýymen jaılymnyń tuıaq kesti bolýy. Sonymen, bul ortalyq qaıtkende ekologııalyq ortany qorǵaýǵa bolady degen máselege bas qatyra bastaǵan. Solaı, «qystaq turǵyndarynyń kirisi mal baǵýdan kelse, olardy bir ıýan bolsa da, basqalaı kásippen aqsha taba alatyn múmkindikke ıe etsek, bir bas bolsa da maldy az baǵar edi» degen oımen umytylyp bara jatqan qara sabyn bulǵaý kásibin qaıta damytyp, aýyldaǵy áıelder qaýymyn uıymdastyra bastaǵan. Keıin kele, qara sabyn bulǵaýǵa kóptegen apalar men táteler aralasqandyqtan, bul sabyndy jeke bir adamǵa táýeldeýge bolmaıtyny sheshildi. Burynnan qalǵan ata muramyz dep, kópshilik aqyldasa kele «Úshbulaq qara sabyny› degen at qoıdy. Mundaǵy «úsh» Úshkól degendegi - úsh, al «bulaq» - taza, kirshiksiz degen maǵynany beredi. Osylaısha, bulǵanǵan qara sabyndy bazarǵa salyp, az da bolsa aqsha taýyp otyr», ـ dep túıindeıdi Rıza Tasqynqyzy.

Ózbekstanda dollar baǵamynyń kóterilýi 5 aptadan beri jalǵasyp keledi - «ÓzA» aqparattyq agenttigi
null

Ózbekstan Respýblıkasy Ortalyq banki 2019 jyldyń 25 maýsymynan bastap valıýtalyq operatsııalar boıynsha shetel valıýtalarynyń sýmǵa baılanysty sońǵy baǵasyn jarııa etti. Bul týraly osy aptada Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparat agenttigi habarlady.

«Oǵan baılanysty 1 AQSh dollary ótken aptaǵa qaraǵanda 26,60 sýmǵa qymbattap, 8562,34 sýmǵa jetken. 1 eýro 165,96 sýmǵa qymbattap, 9731,96 sým bolyp bekitilgen. Reseıdiń 1 rýbli 2,77 sýmǵa artyp, 135,34 sým dep baǵalanǵan. Valıýtalar qunyn baǵamdaý kezinde Ózbekstan Respýblıkasy Ortalyq banki, atalǵan valıýtalardy osy baǵada satý nemese satyp alý shartyn óz mindetine almaıdy», - dep jazady uza.uz/kz.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: BAQ, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Beısen Sultan

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT