Qazaq halqy ejelden dóńgelek tárizdi pishinge asa mán bergen – qolónershi
2022 jylǵy 26 maýsym 16:37

Qazaq halqy ejelden dóńgelek tárizdi pishinge asa mán bergen – qolónershi

KÓKShETAÝ. QazAqparat - Jasy 80-ge taıaǵan ıne men jipti janyna serik etken kókshetaýlyq zeınetker Úkijan Ementaevanyń kıiz ben mataǵa qıyp jasaǵan kesteli buıymdary eriksiz kózdiń jaýyn alyp, tańdaı qaqtyrady. Osy rette, QazAqparat tilshisi on saýsaǵynan óner tamǵan qólónerdiń has sheberimen suhbattasqan bolatyn.

–Úkijan apa, qolónermen aınalysqanyńyzǵa qansha ýaqyt boldy?

– Men ózim Soltústik Qazaqstan oblysy Aıyrtaý aýdanynyń týmasymyn. Qolónershi bolýdy bala kezden armandadym. Jastaıymnan qarandash pen qaǵazdy janyma serik ettim. Tipti, jumysyman sharshap kelgenimde sýret salyp, boıyma kúsh qýat alatyn edim. Bul ónerdiń kıesi. Zeınetke shyqqanymda ulym ermek qylsyn dep maıly boıaý men kenep satyp áperdi. Bertin kele keste tige bastadym.

– Qolónermen aınalysa bilý de bıik talǵampazdyq pen talantty talap etetin degdar óner. Ózińiz aıtyp ótkendeı, qolónermen bala kezden aınalysypsyz. Oǵan ne túrtki boldy?

– Negizinen bul óner maǵan anamnan darydy. Qylyshynan qan tamǵan keńestik dáýirde ulttyq ónerge óris bolmady. Alaıda, anam qazaqtyń dástúrin berik ustanǵan adam edi. Ústine oıýly qamzolyn kıip, basyna aq sháıi oramalyn taǵyp júretin. Toqsanǵa kelgenshe qolynan ıne-jibi túspedi. Qyz bala mindetti túrde is tige bilýi kerek. Búginde zaman kún saıyn jańaryp alǵa ozýda. Ne ishemin, ne kıemin deıtin zaman emes. Desek te, balańa qolǵap toqyp berseń, ıá bolmasa, qyzyńa arnap kóılek piship bergen qandaı ǵanıbet! Aqshany ysyrap ete bermeı, kilemshe toqyp, qalǵan qıqym matadan quraq kórpe tigip ala alsań qandaı jaqsy.

– Sizdiń ár kesteńizdi alyp qarasaq ta, úlken fılosofııalyq mán jatyr. Tipti, ulttyq oıý-órnekterińizdiń astaryna úńilsek oımaqtaı oı jatqandyǵy shyndyq. Onyń syry nede?

– Iá, durys aıtasyz. Ár kestemniń ózinde alýan túrli maǵyna bar. Ony kórgen adam birden uǵynady. Salt-dástúrdi berik ustanǵan adam retinde, óz oıymdy oıýmen jetkizgim keledi. Máselen, «Shımaı» dep atalatyn oıý-órnegimde qyzyl men kók túster, tynymsyz ýaqyt pen tolassyz tirshilikti beıneleıdi. Qazaq halqy ejelden dóńgelek tárizdi pishinge asa mán bergen. Máselen, kıiz úıi de, shańyraǵy da, dastarhany da sheńber tárizdes. ıAǵnı, bir-birimen ózara baılanysqan, úndesken, jalǵasa júretin ǵumyr tárizdi. «Anama hat», «Uzatylǵan qyz», «Altyn adam...» tárizdi qolóner týyndylarymnyń ataýynda da biraz syr jatyr. Ár týyndymda ózindik qoltańbam bar. Taqyryp ózegi de ómirdiń naq ózinen alynǵan.

– Qazirgi tańda qazaqtyń qolóneri úlken suranysqa ıe kásipterdiń biri. Osy rette, kıiz ben mataǵa qıyp jasaǵan kesteli buıymdardy qaıda ótkizesiz?

– Qoshqar, syńar múıiz, qaztaban, qus qanaty taǵy basqa oıý órnek túrleri aıshyqtalǵan ádemi kórpeshelerge halyqtyń suranysy jyl ótken saıyn artyp keledi. Naýryz meıramy sııaqty ulttyq merekeler men túrli kórmelerde usynamyn. Men qolónerdi tabystyń kózi emes, atadan qalǵan mura dep sanaımyn.

– Áńgimeńizge rahmet!


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT