+7 (701) 759 90 19
USD 421.58 EUR 496.83
RUB 5.53 CNY 62.2
Jańalyqtar

Qara Ertistegi qaýyshý: 100 jasaǵan Shoı ananyń basynan keshkenderi

2020 jylǵy 31 mamyr 16:27
Bólisińiz:
Qara Ertistegi qaýyshý: 100 jasaǵan Shoı ananyń basynan keshkenderi

NUR-SULTAN. QazAqparat - 1930 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Zaısan aýdany Qorǵan aýylynda turǵan Shoı ananyń joldasy atý jazasyna kesiledi. Osy kezde Shoı ana úlken ulyn aýylǵa qaldyryp, kishi ulyn Qytaıǵa alyp qashqan. Mundaǵy maqsaty qandaı jaǵdaı bolsa da urpaǵyn aman alyp qalý. Zaısan aýdanyndaǵy «Qara Ertis» mal sharýa qojalyǵynyń basshysy Jeńisbek Káribaev saıası qýǵynǵa ushyrap, Zaısan túrmesinde atylǵan atasy men artynda qalǵan urpaǵyn aman alyp qalý úshin baryn salǵan ájesiniń basynan keshkenderi týraly QazAqparat tilshisine aıtyp berdi.

«HALYQ JAÝY»

Jeńisbek atanyń aıtýynsha, Káribaı men Shoı ananyń jeti qyzy men Qalıhan, Qalamıtan esimdi eki uly bolǵan. Ókimet jandaıshaptary olardyń 3000 qoı, 1000 jylqy, 800 sıyryn tárkilegen. 1930 jyldyń 29 qazanynda Káribaıǵa «Qytaıǵa qashqandarǵa kómektesti, «qashqyndardy shyǵaryp salǵan qarýly bandıtterge qystaǵynan oryn berdi» degen aıyp taǵylyp, «halyq jaýy» atanǵan. Bir jyl boıy Zaısan túrmesinde jatqan ol jubaıy Shoıǵa:

«Qamady myna Zaısan túrmesine,

Jegizip qandala men búrgesine.

Alady uryp-soǵyp kúnde jaýap,

Kirisip tergeýshiniń mindetine» dep hat jazǵan eken.

«Zaısan túrmesine qamalǵan adam sany kóptigi sondaı, mamyr men qarasha aılarynyń arasynda aıyptalýshylar Zaısan kólinen kemege otyrǵyzylyp, Óskemenge qaraı bet alady. Óskemenge tiri jetkenderi ary qaraı jazasyn óteıtin basqa túrmeler men lagerlerge jol tartady. Káribaı da 1931 jyldyń qońyr kúzinde Qarqaraly túrmesine jiberilgen. Zaısan kóliniń betinde máıitter qalqyp júredi eken. Keme ishinde adam kóp bolǵandyqtan, ólip qalǵan adamdardy sýǵa laqtyra salatyn bolǵan», - deıdi Jeńisbek Káribaev.

Óskemenge jetken «qylmyskerlerdi» Sibirge, Barsakelmes aralyna, basqa da túrmelerge jóneltedi.

«Qarqaraly túrmesine temir-tersek jınaıtyn vagonga otyryp barǵan Káribaı jol boıy adam ómirine jasalǵan qııanattyń «kókesin» kórgen. Keýdesinen jany shyqqan adamdar – «artyq júkter» jol boıyna laqtyrylyp otyrdy. Vagonda otyr degen aty bolmasa, adam sııaqty jaıǵasyp otyrǵan eshkim joq. Bári bir-birimen ıyq tiresip, qaqshıyp turýdan basqa amaldary bolmaıdy eken. Kimde-kim esinen tanyp qulap qalsa, ómiri úzildi deı ber. Káribaıdyń da Qarqaraly túrmesine aman-esen jetti degen aty bolmasa, qur súlderi qalǵan. Syrttaı qaraǵan adamǵa vagonnan keýdesinde jany bar adam emes, quddy adam qańqalary shyǵyp kele jatqandaı áser qaldyrady», - dep eske alady Jeńisbek ata.

SATQYNDYQ

Jeńisbek atanyń aıtýynsha, Qarqaraly túrmesinde jazasyn ótegen Káribaı 1933 jyly elge oralady.

«Oralýyn oralyp, kóp uzamaı qaıtadan túrmege qamalǵan... Ol besatar myltyǵyn mal qoranyń ishindegi shetki dińgektiń ishin oıdyryp ishine jasyryp qoıǵan. Ol kezde kúıeýbalasy Aıapbergen OGPÝ-diń Zaısan aýdandyq orynbasary qyzmetin atqaryp júrgen. «Halyq jaýy» atanǵan qaıyn atasy Káribaı bostandyqta júrgende ózine qyzmettik ósý joq ekenin biletin Aıapbergen qaıyn atasynan qutylý joldaryn oılastyra bastaıdy. Qyzmet laýazymynyń óse túskenin qalaıtyn adam qýlyqtyń túr-túrine, tipti súıip qosylǵan jarynyń ákesin satyp ketýge de barady eken. Bılikke jaǵyp, «ádil» qyzmetker ekenine kóz jetkizgisi kelgen ol qaıyn atasynyń myltyq jasyryp júrgenin aıtyp, satqyndyq jasaǵan. Osylaısha Káribaı ekinshi ret túrmege qamalǵan» - deıdi ol.

Ózin jazyqsyz tutqyndaǵan basqa emes, kúıeý balasy Aıapbergen ekenin kórgen Káribaı ishteı «Mundaı qorlyqty kórsetkenshe, ólgenim artyq!» dep kúıingen.

«Sol kúni kesh qaraıǵansha Káribaıdyń ustalyp ketkeninen aýyl turǵyndary túgeldeı habardar bolyp, týys-juraǵattary bas qosyp, jınalyp, bir sheshimge kelý kerek ekenin talqylapty. Aqyry Aıapbergendi jazalaý kerek degen sheshimge kelip, arada úsh kún ótken soń ony jandaıshaptarymen qosa ustap, Aqjon jaıylymyndaǵy Shoqpyt qumyna alyp barǵan. Ajal kelip alqymynan alsa da, Aıapbergen bolashaq – partııaniki ekenin aıtýdan jalyqpaǵan eken. Káribaıdyń janashyrlary Aıapbergenge óz qolymen tobylǵy jyńǵyl, qaraǵan jınatyp, ózin aǵash túbine baılap, órtep jibergen», - deıdi Jeńisbek ata.

Osy oqıǵadan keıin Káribaıdyń da tiri qalmasy anyq edi. Túrmede otyrǵandarǵa syrttan azyq-túlik keletin. Káribaı da ózine kelgen baýyrsaqty ekige bólip, ishinen shyqqan shıyrshyqtalǵan qaǵazdy kóredi. Onda «Káribaıdyń jigitteri ásire belsendi OGPÝ qyzmetkeri Aıapbergendi óltirip, ózderi shekara asyp Qytaıǵa ketti» degen jazýy bar eken. Ne oqyǵanyn daýystap aıtaıyn dese, qasynda otyrǵandardyń arasynda OGPÝ-diń tyńshylary da bar ekenin biledi, sondyqtan ishten tynyp, kezekti tergeýden keıin bul kameraǵa qaıtyp oralmaıtynyn sezse de, kóz jasyna erik bermeı, ajaldyń betine týra qarap otyra berýden basqa amaly qalmaǵan...

ShOI ANA

Jeńisbek atanyń aıtýynsha, osy oqıǵa bolǵan kezde Qalıhan men Qalamıtan mektep qabyrǵasynda oqyǵan balalar bolǵan.

«Mektep dırektory ekeýin dalaǵa qýyp shyǵyp, halyq jaýynyń balalary úshin mektep esigi jabyq ekenin aıtqan. Sóıtip Shoı ana ekinshi synyp oqıtyn Qalıhandy altyn óndirisinde jumys isteıtin eston ultynyń azamaty – Aıvarǵa tapsyryp, kishi ulyn ózimen birge ertip, Qytaıǵa ketedi. Ondaǵy oıy - atý jazasyna kesilgen joldasynan qalǵan urpaǵynyń biri ólip qalsa, biri tiri qalsyn degen úmit eken», - deıdi Jeńisbek ata.

Shoı ana Katonqaraǵaı, Úlkennaryn, Zyrıan odan ári Alakól arqyly Reseıge ótip, Qytaıǵa jol tartqan. Zaısan shekarasyn boılaı arǵy betke tikeleı barýǵa bolatynyn bilse de, ol jaqta kóp qazaqtyń jazyqsyz oqqa ushyp jatatynynan seskengen. Jolaı kezbe qaraqshylarǵa qolyndaǵy altynyn úlestirip berip, dittegen jerine de jetipti. Sol jaqtan týys-juraǵatyn panalap, bolys-bılerdiń kóılek, shapan, bórikterin tigip, ólmestiń kúnin kóre bastaǵan. Jat jerde Shoı ana bazarda baskıim satyp júrgen kúnderdiń birinde ózara sybyrlasyp turǵan bir top adamnan Káribaıdyń ólimi jaıly estıdi.

«Shoı ana «Ne bolsa da týǵan jerge qaıtyp oralamyn. Ólsem, týǵan jerdiń topyraǵy buıyrsyn» dep sheship, Qalamıtan men kók ógizin jetektep, jolǵa shyǵady», - deıdi Jeńisbek ata.


QAÝYShÝ

Bar-joǵyn kók ógizine artyp, jolǵa shyqqan Shoı ana bireý-mireýdiń kózine túsip qalmas úshin kúndiz taý-tas pen qamys-jyńǵyldyń arasyn panalap, al túnde 13 jasar Qalamıtandy qolyna jetektegen kúıi týǵan jerine qaraı júre bergen. 7-8 kúnde shekaradan asyp, Tarbaǵataı taýynyń etegimen týǵan jerine qaraı qadam basyp, Qara Ertiske de jetedi.

Qara Ertistiń ar jaǵynda Dúzaǵash degen shaǵyn aýyl bar. Aýyldyń tusynda balalar qýalaspaq oınap júr eken. Balalardyń syńǵyrlaǵan kúlkilerin súısine tyńdap otyrǵan Shoı ananyń qulaǵy kenetten «Qalıhan, dogonıaı!» degen daýysty shalyp qalady. «Qalıhan» degen sózge eleń etip, et-júregi eljirep ketken ana Qalamıtanǵa qarap «Men shalys estidim be? Álde meniń estigenimdi sen de estidiń be?» depti kúdik pen úmit aralas únmen. Rasymen, arǵy jaǵada júrgen úlken uly - Qalıhan bolyp shyqqan», - deıdi Jeńisbek ata.

Aǵaly-inili ekeýi aǵyndy sýǵa kúmp berip, bir-birine qaraı maltı jónelgen. Bir-birine jaqyndaǵan saıyn quddy ýaqyt toqtap qalǵandaı, bir-birine maltap jete almaı qalatyndaı, tezirek jetip almasa munyń bári tátti tús qana bolyp qalatyndaı, qas-qaǵym sátte oıanyp ketetindeı sezimde bolǵan olar bir-birine jetýge asyqqan.

TARIHTYŃ JAŃA PARAǴY...

Elge oralǵan Shoı ana ul-qyzdarymen qaýyshyp, jańa ómir bastap ketti. «Ózen jaǵalaǵannyń ózegi talmaıdy». Syldyrap aqqan ózeni, atatyn ań-qusy men jeıtin jemis-jıdegi alysqa barmaı-aq tabylatyn óńir turǵyndarynyń jaǵdaıy birtindep ońala bastady.

«1938 jyly Qalıhan ásker qataryna shaqyrylyp, sol jerden fınderge qarsy soǵysqa qatysty. Qalıhan elge oralýǵa asyǵyp júrgende ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalyp ketti. Bul soǵysqa onyń inisi Qalamıtan da attanyp erlikpen qaza tapqan. Elge oralǵan Qalıhan Shárıpa esimdi arýmen otaý quryp, 2 ul, 7 qyz tárbıeleıdi. Shoı ananyń óshken úmiti oıanyp, baqytqa bólengen. Sol shańyraqtyń tuńǵyshy, soǵystan keıin Qorǵan aýylynda alǵash bolyp ómirge kelgen sábı - menmin», - deıdi Jeńisbek ata.

«KEK ALÝ»

«1993 jyldyń 14 sáýirinde shyqqan Qazaqstan Respýblıkasynyń «Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý» týraly Zańnyń kómegimen jazyqsyz japa shekken Káribaı atam aqtaldy. Ókinishtisi sol, ákem - Qalıhan bul jaqsy jańalyqty estimeı, dúnıeden ozyp ketti. 2000 jyly biz ata-babalarymyzǵa quran baǵyshtap, as berdik. Bul – Táýelsizdik alǵaly aýdan boıynsha ótken eń este qalarlyq, keń kólemde atap ótilgen shara boldy. Aýdan halqy men qonaqtarǵa aq dastarqanymyzdy jaıyp, ulttyq oıyn uıymdastyryp, jeńimpazdarǵa baǵaly syılyqtar tabystadyq. Sol kezde Zaısan aýdanyndaǵy eldi mekenderdiń birine Qalıhan aty berilip, osy Qara Ertis jaǵalaýy «Qalıhan atyndaǵy demalys orny» dep ataldy. Sol kúni men ishimnen: «Káribaı babamnyń 2 ul 7 qyzy bolsa, onyń uly Qalıhannyń da 2 ul, 7 qyzy bar. Bul – jaı ǵana kezdeısoqtyq emes, bul synaqqa tóze bilgenimiz úshin berilgen Allanyń syıy. Ákemiz ul-qyzdarynyń bárine joǵary bilim berip, tárbıeli etip ósirdi. Mine, bul ulan-asyr toı sonyń jemisi» dep oıladym», - deıdi.

Shoı ana Qalıhan ulynan nemere, shóbere súıip, 103 jasynda ómirden ozǵan.

«Bul baıtaq jer – ata-babamyzdan qalǵan amanat. Amanatqa qııanat jasaýǵa bola ma? Men babamnyń konfıskatsııa jasalǵan Aqjon jaıylymdyq jerin satyp alyp, 3000 qoı, 1000 jylqy, 800 sıyryn qalpyna keltirip, baǵyp otyrmyn. Ata-babamdy qorlaǵandardan osylaısha kek aldym! Jer men tórt túlik maldy qalpyna keltirip qana qoımaı, Zaısandaǵy túrmeniń Káribaı babam atý jazasyna kesilgen kamerasyn ózimniń kabınetim etip alǵan kezim bolǵan. Men aldyma maqsat qoısam, aldymnan shyǵatyn kedergilerdi emes, tek qana maqsatty kórip jáne soǵan jetpeı qoımaıtyn adammyn. Sol erik-jigerimniń arqasynda ǵana oıǵa alǵan armanym iske asty. Endigi úlken mindet – mańdaı termen tapqandy joǵaltyp almaý. Urpaǵyma amanat etý», - deıdi ol.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Zarına Qaharman

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT