Kámpeske qurbandaryn aqtaý qazirgideı kezeńde óte mańyzdy – Jantas Safýllın
2022 jylǵy 18 maýsym 13:13

Kámpeske qurbandaryn aqtaý qazirgideı kezeńde óte mańyzdy – Jantas Safýllın

ORAL. QazAqparat – HH ǵasyrdyń 20-30 jyldaryndaǵy kámpeske – adamzat tarıhyndaǵy asa aýyr qylmystardyń biri. Osy oraıda BQO boıynsha saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi jumys tobynyń múshesi, «DANA» ortalyǵynyń basshysy Jantas Safýllın QazAqparat tilshisine suhbat berdi.

- Jantas Nabıollauly, kámpeskeniń halqymyzǵa zardaby asa aýyr tıgen saıası naýqan bolǵany anyq. Aldymen osyǵan toqtalsańyz?

-Iá, kámpeskeniń aqylǵa syıymsyzdyǵy, adam quqyǵynyń aıaqqa taptalýy, qurbandarynyń sany, saldarynyń aýyrlyǵy jaǵynan ózge de qýdalaý naýqandary, soǵystarmen (sonyń ishinde, tipti, dúnıejúzilik soǵystarmen) salystyrýǵa bolady. Sovettik kámpeske – halyqtyń belgili bir bóliginiń mal-múlkin tárkileý ǵana emes, osy tárkileýge deıin, qatar jáne keıin júrgen ózge de zańsyz sharalarmen ushtasqan birtutas sharalar kesheni. Taratyp aıtsaq, kámpeske nysanasy bolǵandar tárkilenýmen qatar, túrli alym-salyq, azamattyq quqyqtarynyń shektelýi (sonyń ishinde saılaý/saılaný quqyǵynan aırylýy, el ishinde erkin júrip-turýynyń shektelýi), jer aýdarylý, túrli jumystarǵa májbúrli jegilý, jaqyn-jýyq, bala-shaǵasyn qýǵyndaý, bas bostandyǵynan aıyrý syndy túrli zańsyz jazalarǵa tartyldy. Sondyqtan, kámpeske máselesi – tek tárkileý dep qabyldanbaı, keń aýqymda jáne keshendi túrde qarastyrylýy, zerttelýi, baǵalanýy tıis.

-Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi óńirlik komıssııa Batys Qazaqstan oblysynda da óz jumysyn atqaryp jatqany belgili. Bul rette tyń derekterge kezikken bolarsyzdar?

-Oblys boıynsha kýlaktar, baılar, jartylaı feodaldar men sharýalardyń aqtalmaǵan qýǵyn-súrgin qurbandaryn zertteý jumystary Almaty qalasyndaǵy Ortalyq memlekettik arhıvinde, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdent arhıvinde, Batys Qazaqstan, Aqtóbe oblystarynyń memlekettik arhıvterinde, BQO polıtsııa departamentiniń aqparattyq-saraptamalyq ortalyǵynyń arnaıy memlekettik arhıvinde júrgizildi.

Kámpeske resmı túrde Qazaq Sovettik Sotsıalıstik Avtonomııalyq Respýblıkasy Ortalyq Atqarý Komıteti men Halyq Komıssarlar Keńesiniń «Baı sharýashylyqtaryn kámpeskeleý týraly» qaýlysyn (dekretin) 1928 jyly 27 tamyzda jarııalaýdan bastaý alǵan. 30 tamyzda osy qaýlyny qoldaný boıynsha arnaıy nusqaýlyq shyqqan. 1928 jyly ár okrýg boıynsha kámpeskelenetin baılardyń sany kórsetildi:

Okrýg Sany 1 top 2 top

1. Semeı 88 baı 77 11

2. Pavlodar 45 baı 39 6

3. Qarqaraly 58 baı 50 8

4. Aqmola 62 baı 57

5. Petropavl 44 baı 39 5

6. Qostanaı 65 baı 55 10

7. Oral 71 baı 56 15

8. Gýrev 40 baı 35 5

9. Aqtóbe 60 baı 51 9

10. Qyzylorda 40 baı 35 5

11. Syrdarııa 69 baı 60 9

12. Almaty 80 baı 70 10

Buǵan qosa ár óńirden kámpeskelengenderdi ózge okrýgterge jer aýdarýdyń aımaǵy belgilendi:

- Jetisý, Syrdarııa okrýginen - Oral okrýgine,

- Oral okrýginen – Jetisý okrýgine,

- Gýrev okrýginen – Petropavl okrýgine,

- Qarqaraly okrýginen – Qostanaı okrýgine,

- Semeı okrýginen – Syrdarııa okrýgine,

- Pavlodar okrýginen – Aqtóbe okrýgine,

- Qyzylorda okrýginen – Adaı okrýgine

- Petropavl okrýginen – Aqtóbe okrýgine,

- Aqmola okrýginen – Gýrev okrýgine,

- Aqtóbe okrýginen – Qarqaraly okrýgine,

- Qostanaı okrýginen Semeı okrýgine qonys aýdarýlary kerek boldy.

Kámpeskelenip, jer aýdarylatyn baılar men sovet ókimetine qaýipti sanalatyndardyń tizimin astyrtyn anyqtaǵan soń, bılik organdary resmı jarııaly jumysty bastady. Aldymen, ár aýdanǵa arnaıy ókilder jiberip, halyqpen, sonyń ishinde kedeılermen kezdesýler uıymdastyrdy. Jańa naýqannyń maqsatyn túsindirip, belsene at salysýǵa shaqyrdy. Osylaısha, úgit-nasıhat júmystaryn 1928 jyldyń 3-20 qyrkúıegi aralyǵynda júrgizýge tıis boldy. Al mal-múlikti tárkileýdi 1928 jyldyń 21-qyrkúıeginen bastap, sol jyldyń 1 qarashasynda aıaqtaý tapsyryldy.

Naýqanǵa deıin jasalǵan josparǵa saı, 1928 jyldyń 20 qyrkúıeginde «Qyzyl tý» gazetinde Oral okrýgtik atqarý komıtetiniń kámpeskeleý, jer aýdarý týraly qaýlysy jarııalandy.

Munda 1928 jyly Oral okrýgi boıynsha kámpeskelenetin 71 baıdyń aty-jóni kórsetildi. Halyqtyń ashtyqtan qynadaı qyrylýyna basty negiz bolǵan kámpeskeleý naýqany osy kúnnen qarqyn alady. «Qyzyl tý» men «Krasnyı Ýral» gazetterinde qaýlyny qoldaıtyn materıaldar uıymdastyrylyp, halyqtyń arasyna belsendi nasıhatty bastaıdy.

Tizimdi de kórsete ketken artyq bolmas:

Birinshi qatar

1. Dosqalyuly Shamaq Azǵyr aýdany

2. Ótegenuly Baqy -

3. Omaruly Shápen -

4. Mámbetuly Áýbákir -

5. Boldıanuly Bomash -

6. Álǵazyuly Bektileý -

7. Omaruly Látip -

8. Esenbaıuly Maqash -

9. Álǵazyuly Kóptileý -

10. Omaruly Shármen -

11. Ǵabbasuly Imanǵazy -

12. Máshekenuly Halyq -

13. Muqatuly Muqambetıar -

14. Balqashuly Sátı -

15. Maqashuly Óteshǵalı -

16. Dosqalıuly Ǵusman -

17. Ábsátiruly Qajybaı -

18. Baıanasuly Ótepáli -

19. Taǵaıbaıuly Musaǵalı -

20. Shobaıuly Zulqash -

21. Úmbetuly Qabı -

22. Ǵylmanuly Raqym Qaratóbe aýdany

23. Sháýildikuly Óteqoja -

24. Sháýildikuly Qalı -

25. Orynbaıuly Jumaǵalı -

26. Dostanuly Bısáli -

27. Jolamanuly Jalmaǵanbet -

28. Bekbatyruly Janaı -

29. Esenǵululy Topash Jańaqala aýdany

30. Zálıuly Yrysqalı -

31. Sabyruly Ǵumar -

32. Qubyluly Jumajan -

33. Jumáliuly Qarjaý -

34. Sıyquly Maǵaz -

35. Omaruly Salyq Jympıty aýdany

36. Beıimuly Kóbes -

37. Muqambetuly Erjan -

38. Aqmetuly Qabyl -

39. Júsipqalıuly Satybaldy Sylamıqyn (Slamıhın) aýdany

40. Sháńgereıuly Bıjan -

41. Sháńgereıuly Taýsaq -

42. Sháńgereıuly Dúsipqalı -

43. Ospanuly Kóshen -

44. Nuǵymanuly Ǵabdolla -

45. Biráliuly Orazbaı -

46. Orazáliuly Jaras -

47. Júsipuly Shyntaı Orda aýdany

48. Bókeıhanuly Maqambet -

49. Bekesuly Musaǵalı -

50. Ajaqmet kelini Merýert -

51. Ásiráliuly Beken -

52. Aıtymbetuly Eshban Shalqar aýdany

53. Kóbeıuly Ábdolǵazız Talobki (Talovka) aýdany

54. Qýatuly Jumaǵalı Taıpaq aýdany

55. Esen-amanuly Kóbesh Zavralnyı (Zaýralnyı) aýdany

56. Ózbekuly Ótemis Shejin aýdany

Ekinshi qatar

1. Qaıyrlyuly Qojantaı Azǵyr aýdany

2. Shombaluly Qaraǵan Qaratóbe aýdany

3. Ájibaıuly Shuqan -

4. Buǵaıuly Bákir Jańaqala aýdany

5. Qudaıbergenuly Naǵym -

6. Elamanuly Noǵaıbaı Jympıty aýdany

7. Súıinsháliuly Maqmut -

8. Qosdáýletuly Qýanaı -

9. Sánánuly Qaýmet Sylamıqyn (Slamıhın) aýdany

10. Tileýbergenuly Serǵazy Orda aýdany

11. Amanuly Qusaıyn Shalqar aýdany

12. Qarataıuly Aron -

13. Kúsepqalıuly Dáýletsha Taıpaq aýdany

14. Baımuqanuly Qospan -

15. Júnisuly Kenjeǵara Shejin aýdany.

Kámpeskege ilikken baılardyń aldymen mal-múlkin tartyp alǵan. Sodan soń turǵylyqty jerden kóshirýge sheshim shyǵaryp, kámpeskelengen ár baıǵa arnaıy nómerlengen kýálik bergen. Barǵan jerine sol kýáligimen tirkelý kerek bolǵan.

1928 jyly alǵashqylar bolyp kámpeskelengen 71 baıdyń tizimi boıynsha BQO polıtsııa departamentiniń aqparattyq-saraptamalyq ortalyǵynyń arnaıy memlekettik muraǵatynda qylmystyq isterdiń bar-joǵyna suraý salyndy. Muraǵattyq qylmystyq ister arasynda tárkilengen 71 baıdyń 11-ne qatysty qylmystyq is bar ekeni anyqtaldy.

Olar:

1868 j.t. Algazyev Bektleý

1874 j.t. Karatoev Aron

1893 j.t. Kýdaıbergenov Nýrým

1893 j.t. ıÝsýpov Shıntaı

1868 j.t. Omarov Salyh

1863 j.t. Kosdavletov Kýanaı

1891 j.t. Býkeıhanov Mahambet

1884 j.t. Omarov Sokýr-Latyf

1865 j.t. Mýkatov Mýhamedııar,

1873 j.t. Amanov Hýsaın

1871 j.t. Djýnýsov Kenjegara (aty-jónderi sol kúıinde berilip otyr).

Negizi joǵarydan bekitilgen qaýly boıynsha Oral okrýginen kámpeskelengender Jetisý okrýgine jer aýdarylýlary tıis edi. Biraq muraǵat qujatynan OGPÝ alqasy arnaıy jınalysynyń hattamasymen 1929 jyldyń naýryz-sáýir aılarynda Algazyev Bektleý, Amanov Hýsaın, Býkeıhanov Mahambet, Djýnýsov Kenjegara, Mýkatov Mýhamedııar, Omarov Sokýr-Latyf, ıÝsýpov Shıntaıǵa Máskeý, Lenıngrad, Harkov, Kıev, Odessa, Dondaǵy Rostovta, Orta Azııa okrýgtarynda 3 jylǵa deıin turýǵa tyıym salynyp, olardyń Penza qalasyna jer aýdarylǵany belgili boldy.

-Kámpeskege ushyraǵandardyń bári de baılar ma, álde?

-Joq, kámpeskelep jer aýdarýǵa baılardy ǵana emes, sonymen qatar, halyqtyń aldynda bedeli bar, sovet ókimetiniń saıasatyna qarsy ne qoldamaıtyndardy da jatqyzǵan. Qoǵamdaǵy áleýmettik ornyna qaraı, kámpeskelengenderdi jergilikti qazaq baılary, qazaq atqaminerleri, han jáne sultan tuqymdary, alashordashylar men keńestik qurylysqa qarsy ıdeıadaǵylar, din qaıratkerleri, patsha ókimeti tusynda memlekettik laýazymda bolǵandar, saýdagerler dep jiktedik. Sonda 1928 jyly kámpeskelengen 71 adamnyń 35-i baılar sanatyna jatpaıtyny anyqtaldy. Bular – shyqqan tegi, saıası kózqarasy úshin mal-múlki tárkilenip, týǵan jerden qýylǵandar.

Batys Qazaqstan oblysy boıynsha 1928 jyly alǵashqy tárkilengen 71 baıdyń áleýmettik sanatqa jiktelýine nazar salsaq, bulardyń 36-sy – jergilikti qazaq baılary, qazaq atqaminerleri (bireýi – áıel), tórteýi – han jáne sultan tuqymdary, beseýi – alashordashyldar men keńestik qurylysqa qarsy ıdeıadaǵylar, 8-i – din qaıratkerleri, 17-si – patsha úkimeti tusynda memlekettik laýazymda bolǵandar, bireýi – saýdager.

Sol jyly iri baılardan 2 779 jylqy, 17 591 sıyr, 34 043 qoı, 1 459 túıe tárkilengen.

Kámpeske naýqanyn júzege asyrýshylardyń zańdy belden basqany sondaı, tárkileý, jer aýdarý isinde Qylmystyq Kodeks emes, atalǵan qaýly basshylyqqa alyndy. Shyn máninde 1926 jylǵy RSFSR Qylmystyq Kodeksimen baı, kýlak bolý qýdalanbaıdy, ıaǵnı, baı, kýlak bolý – qylmys emes. Sondyqtan adamdardy baı, kýlak bolǵany úshin ǵana qýdalaý sol kezeńniń óziniń zańnamalaryna da qaıshy kelgen.

Taǵy bir atap ótetin jaıt, kámpeskeni osynyń aldynda ótken jáne onymen tyǵyz baılanysty ózge de naýqandarmen birge qarastyrý mańyzdy.

Batys Qazaqstan oblystyq arhıvinde 1922 jyly osy óńirdegi barymtashylardyń esebi júrgizilgen qujattar bar. Sovet úkimeti qalt- qult etip, aıaqqa jańa turyp, sharýasy bastan asyp jatqan shaǵynda, aq gvardııashy emes, alashordashylar emes, saıasatpen sharýasy joq barymtamshylarǵa kóńil bólgeni, bir qaraǵanda, túsiniksiz, tipti ersi kórinedi. Óıtkeni, ústirtin qaraǵanda, barymtashylar – sovet úkimetiniń jaýy emes, nysanalary – negizinen mal-dáýleti barlar bolǵandyqtan, tipti dushpany ortaq odaqtas kórinetindeı. Osy turǵydan oılaǵanda, bolshevıkter ádeıi burmalap, ury (konokrad) dep ataǵan barymtashylarmen sharýasy bolmaý kerek-ti.

-Sonda qalaı bolǵan?

-Qolda bar qujattardy taldaý kámpeske naýqan retinde 1928 jyly bastalǵanymen, oıǵa odan áldeqaıda erte alynǵanyn kórsetti. Bolshevıkterdiń saıasaty satylap júrdi. Áýeli qandaı bir is-tirligine kedergi bolatyn faktor, sanattardy joıdy. Barymtashylarǵa durystap kirisýi de tegin emes. Barymtashylar – halyqtyń eń bir áreketshil, qaıratker toby, qazaq ádilet ınstıtýtynyń bir bóligi. Barymta – ózge eshbir elde joq, tap-taza qazaqy uǵym. Bertinirekte, mán-mazmuny burmalanǵany bolmasa, barymta – urlyq ne tonaý emes, ózine qandaı da bir qııanat jasady degen taraptyń malyn aıdap alyp ketip, ádilet qalpyna kelgenshe, kepildikte ustaý. Barymtaǵa kez kelgen adam qatysa almaıdy, ol – bilegi jýan, júregi túkti azamattardyń isi. Kez kelgen ádiletsizdikke qarsy tura alatyn bul azamattar – sovettik júıeniń qııanatshyl saıasatyna (mysaly, kámpeske, jer aýdarý, t.s.s) tózbeıtini anyq edi. Sondyqtan da, áń áýeli osy áreketshil sanat esepke alynyp, tizimdeldi.

Mysaly, 1922 jyly jasalǵan tizimde barymtashy dep tanylǵan 17 adamnyń aty-jóni kórsetilgen.

Sóıtip, bolshevıkter eń áýeli bas kóterer batyrlardy (barymtashylardy) joıdy. Sosyn «anaý durys emes», «mynaý durys emes» deıtin, deı alatyn moraldyq kedergiler – ar-ojdan ıdeologııasyn, din ınstıtýtyn talqandady. Uıat, obal, saýap degen ustanymdardy berik ustanǵan kontıngent arasynda ujymdastyrýdy júrgizý múmkin emes edi.

Moraldyq ustanymdardyń saqtalýyna úles qosyp otyrǵan molda ataýly buqaradan shettetildi, sóıtip, olardyń rýhanııatqa yqpal-úlesi kemidi. Qazaq dalasyndaǵy bıler bıligi, sondaı-aq, aqsúıek, han-sultandar bıligi de sovet úkimetinen kóp buryn, Reseı ımperııasynyń saıasatymen qojyrap, jurnaqtary ǵana qalǵan-dy. Sondyqtan da, el bıleıtin aqsúıekteri men bıleri joq, qorǵan bolatyn batyrlary (barymtashylary) qurtylǵan; «áı!» deıtin, «qoı!» deıtin moldalary jamaǵatynan ajyraǵan, ıaǵnı qaımaǵy alynǵan qazaq dalasynda sońǵy «dushpan» – baı-baǵlandar tobyrdyń talaýyna tústi. Kedeı-kepshikterdiń eń bir azǵyndaǵan bóliginen quralǵan bul tobyr bolmaǵanda, joǵaryda aıtylǵan kedergi faktorlar aldyn ala joıylmaǵanda, sovet úkimetiniń kámpeske naýqanyn júzege asyrýy ekitalaı edi.

Baı nemese kýlak dep tanylǵan adamdardyń ózge óńirde oqyp jatqan urpaqtary da qýdalanǵany, oqýdan shyǵarylǵany jónindegi arhıv qujattary saqtalǵan.

Jalpy, qýǵyn-súrginge ushyraǵan baı-kýlaktardyń sany 1162 adam ekeni anyqtalyp otyr.

Atap aıtqanda, 1928 jyly 80 adam qylmystyq, ákimshilik tártiptegi qýǵyn-súrgin jáne tárkileý qurbanyna aınalyp, turǵylyqty jerinen jer aýdaryldy.

1929 jyly 55 adamnyń bireýi qylmystyq, ákimshilik tártiptegi qýǵyn-súrgin jáne tárkileý, taǵy bireýi nan daıyndaýdyń qurbany retinde jer aýdarylsa, 53-i ákimshilik turǵyda jazalandy.

1930 jyly 610 adamnyń 8-i sottalyp, 453-i jer aýdarylǵan. Bireýi ákimshilik jaýapkershilikke tartylǵan. Nan daıyndaýdyń qurbanyna aınalǵan ekeýi sottalyp, 144-i jer aýdarylǵan. Ekeýi ákimshilik jaza alǵan.

1931 jyly 367 adam ujymdastyrýdyń zaýalyna ushyrap, 365-i jer aýdarylǵan. Ekeýi ákimshilik turǵyda jazalanǵan.

1932 jyly 51 adam qylmystyq, ákimshilik tártiptegi qýǵyn-súrgin jáne tárkileý qurbany retinde jer aýdarylǵan.

Sonda 1162 adamnyń 594-i qylmystyq, ákimshilik tártiptegi qýǵyn-súrgin jáne tárkileý, 366-sy ujymdastyrý, 202-si nan daıyndaý naýqanynyń qurbanyna aınaldy.

Qoryta aıtqanda, kámpeske qurbandaryn aqtaý – qoǵamdyq sanany saýyqtyrý, taptyq, áleýmettik óshpendilik-qaqtyǵystardyń aldyn alý, sondaı-aq desovetızatsııa, dekommýnızatsııa, dekolonızatsııa turǵysynan da óte-móte mańyzdy. Qazaq tarıhynyń sovettik kezeńiniń eń jantúrshigerlik oqıǵalarynyń biri – kámpeske naýqanyn aıyptamasaq, oǵan ushyraǵandardy aqtamasaq, mundaı sumdyqtyń qaıtalaný qaýpi saqtalyp qalady. Mundaı is-sharalardyń júıeli, saýatty, batyl júrgizilýi bizdiń memleketimizdiń, qoǵamymyzdyń revolıýtsııalyq emes, evolıýtsııalyq jolmen damý múmkindigin arttyrady.

-Áńgimeńizge rahmet. Komıssııa jumysyna sáttilik tileımiz.


Uqsas jańalyqtar

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT