+7 (701) 759 90 19
USD 384.97 EUR 427.12
RUB 6.04 CNY 54.75
Jańalyqtar

Izraıldik ǵalym: Anam qazaq halqynyń qamqorlyǵymen aman qalǵan

2019 jylǵy 2 qarasha 10:08
Bólisińiz:
Izraıldik ǵalym: Anam qazaq halqynyń qamqorlyǵymen aman qalǵan

NUR-SULTAN. QazAqparat – Izraıldik ǵalym Ioram Harpazdyń naǵashy atasy myńdaǵan evreılermen birge kontslagerde qaza tapqan. Naǵashy ájesi eki qyzynyń janyn aýyrtpaıyn dep, olardyń kózine kórinbeıtin jerge baryp kóz jumǵan. Onyń naǵashy aǵasy Sibirdegi GÝLAG-ta úsip ólip, 3 aı boıy jerlenbeı jatqan. Al anasyna qazaq halqy qamqor bolyp, basyna pana bolǵan. Bir úzim nandy bólip jep, kezi kelgende tarıhı otanyna qaıtarǵan. Qazaqstanǵa issaparmen kelgen ǵalym qazaq halqymen baılanysty anasynyń basynan ótken erekshe oqıǵany áńgimelep berdi.

Naǵashy atam kontslagerde qaza tapty


1939 jyldyń 1 qyrkúıegi Varshavada turatyn evreı otbasylary úshin jaıma-shýaq ómir bir-aq sátte tozaqqa aınalyp sala bergen. Nemis áskeri Polshaǵa basyp kirdi. Varshava qırap, evreılerdiń ol jaqta ómir súrýi múmkin bolmaı qalǵan. Ol kezde naǵashy atam men ájemniń 16 jastaǵy uly, 9 jáne 6 jastaǵy eki qyzy bolǵan. Arada úsh aı ótken soń olar jan saýǵalap, Reseıge qaraı qashýǵa májbúr bolady. Qashý barysynda atam ustalyp, myńdaǵan evreımen birge kontslagerde qaza tapqan.

GÝLAG. NAǴAShY AǴAM. AJAL


Ájem úsh balasymen birge ary qaraı jol júredi. Jolda jaıaý da, atpen de, poıyzben de júrip, Reseıge jetedi. Olardy Reseıdegi GÝLAG-qa (Lagerler men qamaý oryndarynyń bas basqarmasy) jiberedi. Osylaısha naǵashy ájem otbasymen birge ormanda aǵash kesýshi bolyp jumys isteıdi. Aıazdy kezde de, qar jaýǵan kezde de, kúni túni aǵash kesedi. Azap shegip, toryqqan naǵashy aǵam aıazdy kúnderdiń birinde kóz jumady. Qar qalyń bolǵandyqtan, jerdi qazý múmkin bolmaıdy. Sóıtip aǵam qar erip, jerdiń beti jibigenshe úsh aı boıy jerlenbegen kúıde jatqan. Bul – sózben aıtyp jetkizý múmkin emes qasiret.

MÁIІTTERDІ QARAP ShYQ, BІREÝІ – ANAŃ ShYǴAR...


Úsh aı boıy qar erigenin kútip, ulyn jer qoınyna tapsyrǵan ájem eki qyzymen birge Qazaqstanǵa jer aýdarylady. Anamnyń aıtýynsha, olar qazaqtardan buryn-sońdy kórmegen jaqsylyqty, meıirimdi kóredi. «Qazaqtar eshkimdi ultqa, násilge, dinge bólmeıdi eken. Bizge janashyrlyqpen qarady. Evreı bolǵanymyz úshin jek kórý, bólekteý degen olarda múldem bolǵan joq. Ol qıyn zaman edi, soǵan qaramastan bizdi tamaqtandyryp, pana boldy. Bul jaqsylyqty eshqashan umytpaımyn» dep otyratyn anam. Olar 1-2 jylda jergilikti halyqpen til tabysyp, aralasa bastaıdy. Kúnderdiń bir kúninde Almatyǵa kóship, naǵashy ájem medbıke bolyp jumysqa ornalasady. Birde ol eki qyzyna biraz syrqattanyp júrgenin aıtady. Ómirden ótken sátin qyzdary kórip, júrekteri aýyryp qalmasyn degen oımen ol úıden shyǵyp ketip, qaıtyp oralmapty. Onyń sol kezde 12 jasqa jetken qyzy sińlisin shaıhanalardyń birine qaldyryp, ózi Almatydaǵy aýrýhanalar men máıithanalardy aralap, anasyn izdegen eken. Máıithanalardyń birinde oǵan «Myna máıitterdi qarap shyq, múmkin arasynda seniń anań bar shyǵar» deıdi. Qyzy máıitterdiń betindegi jamylǵylardy ashyp, shetinen qarap shyǵady. Sonyń biri shynymen anasy bolyp shyǵady. Sol jerde oǵan anasynyń qaıtys bolǵany týraly anyqtama berip, qoıa beredi. Sol 12 jasar qyz – meniń anam...

JETІMDER ÚIІ. TÝǴAN JERGE ORALÝ


Tul jetim bolyp qalǵan anam máıithanadan shyqqanda kún qarańǵy bolyp ketipti. Jany aýyryp, ne isterin bilmeı, jol boıynda jylap otyrǵan kúıi uıyqtap qalǵan. Bul – 1942-1943 jyldar shamasynda bolǵan oqıǵa. Túnde qazaq soldattary bar júk kóligi toqtap, ony oıatyp, «Mundaı sýyqta qalaı uıyqtaýǵa bolady?» dep, qandaı kómek kerek ekenin suraıdy. Ol sińlisi shaıhanada qalǵanyn, joǵalyp ketken anasyn izdeımin dep adasyp qalǵanyn aıtady. Soldattar onyń jyly jamylǵymen orap, sińlisi otyrǵan shaıhanaǵa aparady. Sóıtip olardy jetimder úıine ótkizedi. Apaly-sińlili qyzdar úsh jetim úıinde bolǵan. Úsheýinde de olarǵa jaqsy qaraǵan. «Tamaq, kıim bolmaı qalǵan kúnderdi de bastan ótkerdik. Biraq jetimder úıindegi mamandardyń bizge degen meıirimi erekshe boldy» dep aıtyp otyratyn anam. Bul jaqtaǵy adamdardyń janashyrlyǵy unaǵany sondaı, ol osynda qalamyz degen sheshimge keledi. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtalǵan soń oǵan týǵan-týystaryn tabý úshin Polshaǵa oralý týraly usynys aıtylady. Ol týystaryn izdep tabýdy jón sanap, sińlisimen birge jolǵa shyǵady.

BІRІ DE TІRІ EMES... IZRAILЬGE SAPAR


Polshaǵa barǵan apaly-sińliler birde-bir týysyn, dosyn, tanysyn, kórshisin taba almaıdy, sebebi ol jaqta qalǵan evreılerdiń bárin óltirip tastaǵan edi... Sol kezde Izraıldegi evreıler Polshadaǵy qandastaryn izdep kelipti. Sodan anam men sińlisi olarǵa erip, Izraılge ketedi. Ol jaqta anam men sińlisi kórgen qıyndyqtary men qaıǵylaryn tezirek umytyp, jańa ómir bastap ketsin degen nıetpen olardy eki kıbýtske ornalastyrady. Kıbýts – Izraıldegi aýylsharýashylyq qoǵamdastyq. Ol jerde múlik te, eńbek te – ortaq, onda turatyn adamdardyń áleýmettik jaǵdaıy da teń bolady. Anam ózi ornalasqan kıbýtsten bolashaq jaryn, ıaǵnı meniń ákemdi kezdestiredi. Ákem Polshadaǵy iri qalalardyń biri – Lodz qalasynyń turǵyny bolǵan. Ol bes aǵaıyndynyń biri edi. Soǵys bastalǵan kezde aǵaıyndylar ishinde sol ǵana Polshadan Ýkranınaǵa qashyp kete alǵan. Ol Ýkraınadaǵy zaýytta jumys istep, soǵys aıaqtalǵannan keıin Lodz qalasyna qaıtyp barǵan. Odan keıin Izraılden kelgen evreıler ony alyp ketip, anam ornalasqan kıbýtske ornalasqan.

ESІŃ DURYS PA?! SENEN BALA TAPPAIMYN!


Ioram Harpazdyń ata-anasy jáne úsh uly

Ákem anama bir kórgennen ǵashyq bolǵan. Tanysqannan keıin bir-aq saǵat ótkende ol anamdy jaqsy kóretinin aıtyp, otbasy qurýǵa usynys jasaıdy, Adal jar bolyp, ortaq balalardyń ata-anasy bolǵysy keletinin aıtady. Sonda anam «Esiń durys pa? Saǵan nege turmysqa shyǵýym kerek?! Bala tabý týraly tipti oılamaımyn» degen kórinedi. Ákem ony qalaı kóndirgenin bilmeımin, áıteýir olar otbasyn quryp, ómirge úsh ul bala alyp kelgen. Qazirgi ýaqytta úsh uldyń birinshisi – fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, ekinshisi – psıhologııa ǵylymdarynyń doktory jáne úshinshisi – men bilim salasyndaǵy ǵylym doktorymyn.

Anamnyń sińlisi de ózi turyp jatqan kıbýtste ómirlik jaryn kezdestirip, turmysqa shyqty. Olar Nıý-Iorkke kóship, ómir boıy sol jaqta turdy. Jarty jyl buryn ol 85 jasqa qaraǵan shaǵynda kóz jumdy. Men Nıý-Iorkke jıi baryp, onyń qalyn surap, sol jaqtaǵy týystarymmen kezdesip turatynmyn. Al anam bizben birge turdy. Ol 89 jasynda dúnıeden ozdy.

ÁIELІM – PSIHOANALITIK. ÚIІMІZGE ShIZOFRENIKTER JIІ KELEDІ


Ioram Harpaz ata-anasy jáne áıelimen birge

Meniń áıelim psıhoanalıtık. Ol úıde shızofrenııa dertine shaldyqqan adamdarmen jumys isteıdi. Ol psıhoanalıtıka arqyly shızofrenııany tolyq emdeı almaıtynyn biledi, biraq aıtarlyqtaı kómektesýge bolatynyn túsinedi. Áıelim el qatarly adamdarmen jumys istegennen góri shızofrenıktermen jumys istegendi jaqsy kóredi, sebebi olar dertti bolsa da parasatty, zerek, aqyldy, erekshe qabiletke ıe jandar. Áıelime olarmen jumys istegen qyzyq, sol sebepti shızofrenııa dertine shaldyqqan jandar kúndelikti úıimizge kelip, kirip-shyǵyp, áńgimelesip júre beredi. Bizdiń qyzymyz bar. Ol – 31 jasta.

ANAMNYŃ RÝHY QÝANSYN...


Ioram Harpazdyń anasy jáne qyzy

Men qazaq halqyna erekshe alǵys aıtqym keledi. Olardyń boıynda meıirim, qaıyrym, janashyrlyq, qıyn kezde qol ushyn sozý, ultqa, násilge, dinge bólmeý sııaqty adamzattyń asyl qasıetteri kóp. Sol qasıetterińizden aıyrylyp qalmaýlaryńyzdy tileımin, suraımyn, sebebi qazaq halqy sonymen erekshe. Ózgermeńizdershi, anamnyń rýhy qýanyp qalsyn...


R.S. Bilim salasynda ǵylym doktory, Izraıldegi Beıt Berl kolledjiniń aǵa oqytýshysy Ioram Harpaz elordada ótken «Mektep álemin ózgertetin – ustazdar» halyqaralyq konferentsııasyna qatysyp, álemdegi barlyq pedagogtardy tolǵandyratyn máseleler týraly oı qozǵap, lektsııa oqyǵan bolatyn.

Fotosýretter: Ioram Harpazdyń otbasylyq muraǵatynan jáne ashyq derekkózden alyndy

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qazaqstan tarıhy, Qoǵam,
Bólisińiz:

Avtor:

Zarına Qaharman

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT