+7 (701) 759 90 19
USD 388.81 EUR 429.01
RUB 6.08 CNY 55.49
Jańalyqtar

Harbınde týrkompanııasy bar qandasymyz Almatyda týrıstik baza ashýdy armandaıdy

2019 jylǵy 15 qazan 08:19
Bólisińiz:
Harbınde týrkompanııasy bar qandasymyz Almatyda týrıstik baza ashýdy armandaıdy

NUR-SULTAN. QazAqparat – Rysbek Masǵutuly – kásipkerlikke beldi bekem býǵan jigit. Baı-Ólkede týǵan qandasymyz – Qytaıdyń Harbın qalasyndaǵy týrıstik kompanııanyń dırektory. Bala kezden saıahattaýdy, el kórip, jer tanýdy unatatyn Rysbek Harbınde oqyp júrip, dostarynyń basyn biriktirip, «Ayam tour» kompanııasynyń negizin qalaǵan. «Maqsatym – álem týrısterine qazaqtyń baıyrǵy saltyn, saıatshylyǵyn tanytý» deıdi ol.

Uqsas jańalyqtar
Týroperatorlar  Taraz, Shymkent, Túrkistan, Aqtaýdyń týrıstik áleýetin baǵalady Ombyda etnıkalyq qazaqtardyń basyn qosqan bıznes-forým ótti Ombyda Býrabaı men Zerendige reseılik týrısterdi tartý jaıy talqylandy

Týrısterdiń nazaryn Qazaq eline aýdarǵym keledi...

«Osydan eki jarym jyl buryn týrızm salasynda bıznes bastaǵan edik. Menimen birge jumys isteıtin bir frantsýz, bir káris jigit bar. Bárimiz Harbınde tanystyq. Áý basta kompanııaǵa «Kazakh Nomad» degen at bergenmin. Alaıda tek bir baǵytta emes, jan-jaqty jumys júrgizý úshin kompanııanyń atyn ózgertken jón dep sheshtim», - deıdi ol.

Rysbek alǵashqyda kompanııa arqyly týrısterdi Baı-Ólkege baǵyttaýdy maqsat tutypty. Ol bir jaǵynan erte kezdegi kóshpeli ómirdi, saıatshylyqty eń berik saqtap qalǵan sondaǵy qazaqtar degen senimge de negizdelgen eken. Aıtýynsha, sondaǵy qazaqtardyń arqasynda Mońǵolııa qazir shetel týrısteriniń nazaryn ózine aýdaryp otyr.


«Baı-Ólkede ózimizdiń tizginshimiz, kóligimiz, aýdarmashy mamandarymyz bar. Onda sáýir aıynan qazanǵa deıin týrıst úzilmeıdi. Jeltoqsannan sáýirge deıin kún sýyq bolatyndyqtan, kelýshiler sırep ketedi. Ondaǵy qazaqtardyń eń úlken toıy – «Golden Eagle festival», ıaǵnı búrkitshiler festıvali. Shetel týrısteri de dál osy festıvaldi asyǵa kútedi. Men osy joly Qazaqstanǵa kelerden birneshe kún buryn sol festıval Baı-Ólkede bolyp ótti», - deıdi ol.

Áıtse de, Rysbek Mońǵolııa qazaqtarynyń salt-dástúriniń jyldan jylǵa joǵalyp bara jatqanynan qaýiptenedi. Sózine qulaq assaq, ol jaqqa naryq ta, jahandaný da kirip ketken.

«Qyrdaǵy kisiler balasyn oqýǵa jiberedi. Oqý oqyp kelgen bala qaıta mal baǵýǵa kelmeıdi. Onyń áke-sheshesi qartaıyp baqıǵa ketse, bir áýlet qyrdan joǵalady degen sóz. Mońǵolııada qazir naǵyz búrkitshilerden 60-70 adam bar. Keleshegi qalaı bolaryn, qudaı biledi. Dese de, týrısterdiń arqasynda búrkitke qyzyǵýshylar da artyp keledi», - deıdi ol.

Kárister Mońǵolııaǵa JULDYZ kórý úshin keledi

Osydan keıin Rysbek Masǵutulymen áńgimemiz týrızm jaıynda órbidi. Paıym-pikirine qulaq asa otyryp, onyń bul salada ábden mamandanyp qalǵanyn ańǵardyq.

«Álem boıynsha ekonomıkalyq ósimi eń joǵary ári áleýetti sala – týrızm. Bul istiń kózin tapsa, ol qaı elge bolmasyn zor tabys ákeledi. Mysaly, HH ǵasyrda álemdik týrısterdiń sany 50-100 mln adamnyń shamasynda edi. Qazir álemde turaqty týrısterdiń sany 1 mlrd 200 mln adamnan asyp ketti. Týrıst bop kelgen adam barǵan jerine aqsha tastap ketedi. Sondyqtan, týrızmniń áseri qaı elge de mol», - deıdi ol.

Kompanııasynyń tabysy jaıly suraǵymyzdy uıym dırektory sypaıylyqpen aınalyp ótti. «Buıyrǵany bar. Bastysy keleshegi zor» dep esepteımiz deıdi. Sheteldik kompanııalarmen qarym-qatynas ustap otyratyn myqty menedjeriniń, aǵylshyn, frantsýz, qytaı jáne káris tilderin biletin tórt maman men veb-dızaınerdiń arqasynda jas kompanııanyń tasy órge domalap tur. Jeti adam turaqty jumys júrgizse, jer-jerdegi tizginshileriniń jumysy maýsym boıynsha, kóbinese jaz aılarynda bastalady eken. Al kompanııanyń ózinde jumys qysta da, jazda da qyzý. Sebebi, 6 mıllıonǵa jýyq halqy bar (qala shetindegi halyqpen qosqanda 10 mıllıonnan asyp ketedi) Harbın naryǵynda týrıstik agenttik óshpeı, órkendeý úshin qarqyndy jumys júrgizý kerek.

«158 memleketti biriktiretin BUU júıesiniń úkimettik mamandandyrylǵan mekemesi – Dúnıejúzilik týrıstik uıymy (World Tourism Organization – UNWTO) jyl saıyn álemde týrıstik statıstıkalyq esepti júrgizedi. Ol uıym týrıstik maqsatta aqsha jumsaıtyn álem halyqtarynyń ondyǵyn – reıtıngin shyǵarady. Máselen, qytaı halqy shetelde nemese óz elinde demalý úshin jylyna 250 mlrd dollar jumsaıdy eken. Odan keıingi orynda - AQSh. Artynsha, reıtıngti Frantsııa, Ońtústik Koreıa elderi jalǵastyryp kete beredi. Bizdiń maqsatymyz – osy týrıstik baǵytqa shyǵyp jatqan qarajatty bizdiń elimizge tartý, qazaqtyń ejelgi salt-dástúrin solarǵa nasıhattaý», - deıdi Rysbek Masǵutuly.

- AQSh Prezıdenti Donald Tramptyń uly ótkende Baı-Ólkege saıahattap qaıtqanyn estidik. Gavaı araldarynda kúnge qyzdyrynyp jatýdan buryn tanymal ári dáýletti týrıstterdiń Mońǵolııany tańdaýynyń sebebi nede? Olardy qyzyqtyratyny - kóshpeli ómirdiń sońǵy sarqynshaǵy ma?

- Saıahatshylar ártúrli maqsatta saparǵa shyǵady. Eýropa, Qytaı, Japonııa, Koreıa elderiniń týrısterin jeke-jeke zerttep kórdik. Máselen, eýropalyq jáne amerıkalyq týrıster salt-dástúrdi, mádenıetter ereksheligin, tabıǵatyn kórgisi, rýhanı azyq alǵysy keledi. Olar ótkenge boılap, tarıhty tanyǵysy keledi. Osydan 200 jyl buryn Eýropada da ómir basqasha boldy ǵoı. Olar tek Mońǵolııada emes, álemdegi eski ómir salty saqtalǵan barlyq jerge qumar. Biraq, Mońǵolııaǵa týrıster qaptap kelip jatyr desek, ol taǵy ótirik. Qazaqstanmen salystyrǵanda az.

- Qazaqstanmen salystyrǵanda Mońǵolııaǵa keletin týrısterdiń sany az deısiz be?

- Týrısterdiń sany jaǵyn salystyrsaq, Qazaqstannan sál de bolsyn az. Biraq ol jaqta týrızm salasynda qyzmet kórsetý jaqsy damyǵan.

- Mysaly?

- Máselen, qarapaıym daıashylyǵy. Sol jaǵynan Mońǵolııanyń artyqshylyǵy bar. Sol jerde jumys istep jatqan kompanııalardy Qazaqstandaǵylarmen salystyrsańyz, tájirıbesiniń kóp ekenin baıqaısyz. Biraq, kelýshilerdiń sany belgili sebeptermen az.

Mońǵolııaǵa sol sekildi basqa sebeptermen keletinder de bar. Mysaly, káristerdiń jeri kishkene, qalalary bir-birine jaqyn ornalasqan. Koreıa aspanynda juldyz kórinbeıdi. Káris balalary juldyzdardy kórmeı ósedi dep uqsańyz bolady. Mine, sondyqtan, olar mońǵoldyń jerine kelse, juldyz ataýlyny tunyq kórýge bolatynyn ábden biledi.

Qazaqstannyń týrızmi: Syrttan kózqaras

- Qazaqstanǵa jıi kelip turasyz ba?

- Sońǵy ret osydan tórt jyl buryn kelgenmin. Ol kezde EKSPO ǵımarattary salynyp jatqan edi. EKSPO ǵımarattarynan bólek, astananyń barlyq jerin kórdim. Sondyqtan, bul joly EKSPO-ny kórýge arnaıy kelip otyrmyn.

- Tańǵaldyryp jatyr ma?

- Iá. Ózgerister bolyp jatyr eken. Meniń oıymsha, Qazaqstan órkendeý jolynda jaqsy jumys júrgizip jatyr. Álemdik aqparat kózderinen de Qazaqstannyń eńbegin baǵalap, jazyp jatqandar barshylyq.

- Álemdik týrısterdi tarta alatyndaı Qazaqstannyń qandaı artyqshylyǵy bar dep oılaısyz? Qazaqstannyń týrıstik áleýetine qalaı baǵa berer edińiz?


- Álem elderin aralap júrmin. Saıahattap júrseń, aldymen «qaıdan keldiń?» dep suraıdy. Mońǵolııadan kelgenimizdi, áńgime qyzsa, qazaq ekenimizdi aıtamyz. «Qazaqpyn» degen kezde kóp adamnyń qaı ult dep tanymaı jatatyny bar. Sol úshin qazaq ekenimizdi, Qazaqstan degen el baryn tanytqymyz keledi. Sol kezde keıbir adamdardyń Qazaqstan týraly kózqarasy, uǵymy bólekshe seziledi. Mysaly, «stan» degen sózdi estigennen-aq olar Qazaqstandy Aýǵanstan qatarly memleket dep oılaıdy. ıAǵnı, belgili bir deńgeıde «óı, bular qaýipti memleket» degen oı qalyptasyp qalǵan. Barynsha túsindirip baǵamyz. Kezinde biz Qazaqstannyń atyn Qazaq eli dep ózgertkeli jatqanyn estigenbiz. Qazaq eli atansa, bálkim, bul týrızm salasyna kóp áserin berýi múmkin. Sebebi, týrıster eń aldymen, qaýipsizdikke qatty mán beredi. Bir jerge barǵan kezde olar eń aldymen «sol jerde qaýipsiz júre alam ba?» dep oılaıdy.

Ekinshiden, Qazaqstan óz táýelsizdigin alǵanyna kóp bolmaǵan memleket. Endi-endi tanylyp kele jatyr. Múmkin, kishkene shetelge jarnama jasaý kerek shyǵar. Olaı etse, Qazaqstannyń tabıǵaty keremet dep oılaımyn. Mańǵystaý jeri, Almaty, Shyǵys Qazaqstanda qanshama ádemi jerler bar eken. Baryp kórmesem de, ınternetten baıqap otyrmyz. Jospar quryp, ol jerlerdi baryp kórý de kerek eken.


Qazaqstanda bir qıyny jabaıy tabıǵatqa shyqsańyz – qonyp, demalatyn jer joq. Al Mońǵolııada qyrdaǵy qazaq kóp. Kez kelgeniniń úıine baryp, qona beresiz. Al Qazaqstanda 100-150 shaqyrymǵa deıin qonatyn oryn tappaı qalýyńyz múmkin.

- Harbınde qalýdy oılap júrsiz be?


- Jahandanýǵa baılanysty qazir adamdar álemniń túkpir-túkpirinde jumys isteı alatyn dárejege jetti. Qazir jastar qaı jerde qandaı múmkindik bar – sol jerde jumys istegisi keledi. Men bul isti bastaýymnyń sebebi – ózimniń de saıahatty jaqsy kórýimde. Óz isime yntalymyn. Mine, sol sebepti meniń isimnen túbi jaqsy nátıje shyǵaryna senemin! Ekinshiden, týrızm salasynyń ósimi jyldan jylǵa artyp keledi. Bul bıznestiń keleshegi óte joǵary. Osy uǵymǵa súıendim. Biraq, keleshekte Qytaıda qalam-aý degen oı joq. Sol jaqta shamam jetse bilimimdi shyńdap alǵym keledi. Qazaqtyń bári Qazaqstanǵa kelgisi keledi. Kele almaı júrgenderine belgili bir sebepter bar shyǵar. Áıtse de, keleshekte Qazaqstanǵa kóshemiz degen oı bar. Aldymen, óz basym Harbınde bıznes jaıy qalaı bolaryna jiti bilip alsam deımin.

- Qazaqstannyń týrkompanııalarymen baılanystaryńyz bar ma?

- Iá, bir kompanııaǵa habarlasyp otyrmyz. Sebebi, Qazaqstanǵa da týrıst jibersek degen yntamyz bar. Biraq, ol kisiler Qazaqstan týraly málimetterdi aǵylshyn tilinde áli usynǵan joq. Bizge jaqynda jiberip qalýy kerek. Birlesken jumysymyz endi bastalady.

Qazaqstanda bir joba bastasam...


«Mońǵolııada 100 myńnan astam qazaq bar. Sonyń 70 myńnan astamy qyrda ómir súredi. Jylyna 4-6 ret kóship, mal baǵady. Qalǵany qalada. Qyrda júrgen qazaqtyń bári Qazaqstanǵa kóshkisi kelgenimen, úırengen ortasyndaı dál osynda jumys isteı ala ma? Mine, sol suraq. Bálkim, Qazaqstan qandaı da bir jer bólip, kóshpeli ómirdegi 60-70 myń qandasyn kóshirip alsa qalaı bolar edi? Jaǵdaıy bolsa, bálkim, sol qandastaryńyz kóshpeli ómirimen kelip, aýyl sharýashylyǵyńyzdy órge súırep, týrızmdi de damytyp berýge qaýqarly. Mońǵolııaǵa kelgen týrıster ondaǵy qazaqty qazaq dep bilmeıdi. Mońǵol dep oılaıdy. Meni keıde osy másele de qynjyltady», - dep bir másele kóterip otyr Rysbek Masǵutuly.

Onyń aıtýynsha, bir ǵana búrkitshi qyz Aısholpannyń saıatshylyǵy Mońǵolııanyń ekonomıkasyna da, ımıdjine de oń sıpatta áser etken.

«Áriptesterime Almaty óńiriniń tabıǵatyn kórsetip, sonda týrıstik baza ashý týraly joba bastaýdy usynǵanmyn. Biraq, Qazaqstannyń zańy qalaı? Qalaı jumys bastap ketýge bolady? Sony jaqsy túsinbeı jatqandyqtan, jobany áli zerdeleýdemiz. Osy joly Qazaqstanǵa kelýimniń sebebiniń biri de osy máseleler boıynsha bilimmen qarýlanyp qaıtý. Eger biz uǵysatyn bolsaq, Almaty óńirinde qazaq saltynyń úlgisimen týrıstik baza asha alamyz. Ol jerde kıiz úıi, búrkiti bar baza ashsaq deımiz. Búrkit túlkini qalaı ustaıtynyn kórsetsek, kóshpendilerdiń turmys-tirshiligin tanytsaq, týrısterdi kóptep tartýǵa bolady degen oıdamyn. Mońǵolııada bar nárse nelikten Qazaqstanda bola almaıdy?! Naǵyz tabıǵı, jasandylyqtan tys ómir saltyn alyp kelsek... Osy jaǵynan jumys júrgizse, týrıster Qazaqstanǵa kóptep kelerine senimdimin», - deıdi Rysbek Masǵutuly.

- Bárekeldi. Іsińiz ilgeri bassyn.

- Kóp rahmet!

***

P.S. Rysbek Mońǵolııanyń densaýlyq saqtaý ǵylymdary ýnıversıtetiniń qoǵamdyq densaýlyq saqtaý mamandyǵy boıynsha bilim alǵan. Qytaıdaǵy Soltústik-Shyǵys orman sharýashylyǵy ýnıversıtetiniń halyqaralyq saýda boıynsha magıstratýrasyn bitirgen. Qazaq, aǵylshyn, koreı, mońǵol, qytaı tilderinde erkin sóıleıdi.

Rysbek Masǵutulymen qaýyshtyryp, suhbat alýǵa muryndyq bolǵan Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵyna alǵys bildiremiz.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıan Bekenuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT