+7 (701) 759 90 19
USD 424.99 EUR 504.21
RUB 5.81 CNY 65.66
Jańalyqtar

Halyqty azyq-túlikpen qamtamasyz etý –  óte mańyzdy másele – Jasqaırat Súndetuly, professor

2021 jylǵy 19 maýsym 10:00
Bólisińiz:
Halyqty azyq-túlikpen qamtamasyz etý –  óte mańyzdy másele – Jasqaırat Súndetuly, professor

NUR-SULTAN. QazAqparat – Halyqty azyq-túlikpen qamtamasyz etý – óte mańyzdy másele. Bilikti ǵalym, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Respýblıkasy Aýyl sharýashylyǵy ǵylym akademııasynyń akademıgi Jasqaırat Súndetuly Qazaqparat tilshisine arnaıy suhbat berip, agrarlyq salanyń kókeıkesti máseleleri, búgini men keleshegi týraly aıtyp berdi.

Uqsas jańalyqtar
Elimizdiń batysyndaǵy eki oblystyń HQO-lary bes kúndik jumys aptasyna kóshedi «Qaıyrymdy ister marafony»: Elordalyqtarǵa 10 myńnan astam azyq-túlik sebeti taratylǵan Batys Qazaqstanda beıádep is-sharany uıymdastyrǵan kásipkerge 650 myń teńge aıyppul salynýy múmkin

Jasqaırat Súndetuly, siz zerttep kele jatqan sala – aýyl sharýashylyǵyn ekonomıkalyq turǵyda damytý. Atalǵan salanyń búgingi jaı-kúıi qandaı deńgeıde dep oılaısyz?

– Aýyl sharýashylyǵy – mańyzdy sala. Halyqty azyq-túlikpen qamtamasyz etý qashanda óz mánin joımaıtyn másele ekeni anyq. Búgingi tańda damyǵan elderdiń qaı-qaısysy da azyq-túlik qaýipsizdigine erekshe mán berýde. Agrarlyq sala qarqyndy damysa, onyń yrysy da mol bolmaq, beretin paıdasy da óte kóp. Aýyl sharýashylyǵy órkendese, eldiń ekonomıkasy ósedi. Al ekonomıkalyq jaǵdaıymyz kóterilse, halyqtyń tabysy artady, eńbekkerlerdiń jalaqysy kóbeıedi, óndiris kólemi de ulǵaıady.

Aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa elimizde birneshe qadam jasalýda. 2026 jylǵa deıingi kezeńdi qamtıtyn ulttyq joba qolǵa alyndy. Onda aýyl sharýashylyǵynyń qandaı salasyna basa mán beriletini jáne negizgi baǵyttary aıqyndalǵan.

2019 jylmen salystyrǵanda, ótken jyly ónim kólemi 5-6 paıyzǵa kóterildi. Biraq aýyl sharýashylyǵynyń úlesi elimizdegi ózge óndiris salasynyń ónimimen salystyrǵanda 4-5 paıyzdan aspaı otyr. Kóp jyldan beri osylaı bolyp tur. ıAǵnı, agrarlyq sala talapqa saı damı almaı otyr. Endi qarjy bólýde de ózgerister bolady. Aýyl sharýashylyǵyna bólingen qarjy burynǵydaı jalpy salaǵa ortaq bólinbeıdi. Endi qarjy shyǵystary árbir joba boıynsha baǵyttalady. Ulttyq joba negizinde baǵyttalǵan salalarǵa naqty josparlar boıynsha aqsha bólinedi. Bul qarajatty tıimdi jumsaý úshin jasalyp otyr. Esep bergen kezde de aqshanyń qalaı jumsalǵany kórinip turady. Óte durys sheshim dep oılaımyn.

Aýyl sharýashylyǵy salasynyń áli kúnge deıin sheshilmeı kele jatqan máseleleri bar. Qazaqstan agrarlyq salaǵa beıimdelgen el sanalady. Degenmen aýyl sharýashylyǵy resýrstaryn durys paıdalanýdy jolǵa qoıa almaı kelemiz. Birinshiden, jerdi tıimdi ıgerý. Jer – aýyl sharýashylyǵynyń negizi. Bizde egistik jerler bar, sýarmaly jáne jaıylymdyq jerler bar. Jerdi durys paıdalana bilsek, eldiń áleýeti de arta túsedi, halyqtyń da jaǵdaıy jaqsarady. Sońǵy bir-eki jyl ishinde jer máselesi ózekti bola tústi. Qoǵamda úlken pikirtalastar týyndady. Bıyl QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń qoldaýymen qoldanystaǵy zańdarǵa ózgerister engizildi jáne zań retinde qabyldandy. Soǵan oraı QR Jer kodeksiniń 24-baby 1-tarmaǵynyń úshinshi bóligine: «Sheteldikter, azamattyǵy joq adamdar, sheteldik zańdy tulǵalar, sheteldik qatysýy bar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵalary, halyqaralyq uıymdar, halyqaralyq qatysýy bar ǵylymı ortalyqtar, sondaı-aq qandastar aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jer ýchaskelerin jeke menshik nemese jer paıdalaný quqyǵymen ıelene almaıdy» degen norma engizildi. Bul, árıne, oryndy sheshim. Halyqtyń jıi kótergen máselesi edi.

Buryn Jer kodeksi boıynsha óz azamattarymyz jerdi jalǵa alýyna nemese satyp alý múmkindigi bolǵan edi. Endi jalǵa alý sharty naqtylanyp otyr. Jýyrda Parlament Májilisinde qaraldy. Áli de pysyqtalý ústinde. Al endi aýyl sharýashylyǵy jerlerin óz azamattarymyzǵa da satý toqtatyldy. 2026 jylǵa deıin moratorıı jarııalandy. Oǵan deıin zańdarǵa birqatar ózgerister engiziletini anyq. Bul da durys sheshim dep oılaımyz. Mysaly, bir kásipker óz óndirisin durys júrgize almaı otyrǵan kezde jer ýchaskesin satyp alamyn dep qanshama qarajatyn jumsaıdy, al keıin ony ıgere almaǵandyqtan, odan aıyrylyp qalyp, áýre-sarsańǵa túsýi múmkin. Tıimsiz paıdalanýshy retinde kináli sanalýy yqtımal. Endi jer Qazaqstannyń jeke azamattaryna da satylmaıdy. Óz halqyna jerdi satý da ábestik sııaqty. Eń durysy, 49 jylǵa deıin jalǵa alyp, jumysyn júrgize bilgeni jón. 49 jyldan keıin de urpaǵy jalǵa alý merzimin uzarta alady. Bul jerde eshqandaı qorqynysh joq.

Mal sharýashylyǵynda qandaı ózekti máseleler bar?

– Sońǵy jyldary tórt túlik maldyń sany artyp keledi. Mal basy ósken soń, jem-shóp te kóbirek qajet bolady. Osy tusta aýyldyq jerlerde jaıylymdyq jer máselesi de oılandyryp tur. Aýyl turǵyndary maldaryn kóbeıtkenmen, ony baǵatyn jer joq. Burynǵy jaıylym paıdadan shyǵyp qalýda. Maldyń tuıaǵy jerdi azdyrmaı qoımaıdy. Al sońǵy jyldardaǵy qurǵaqshylyqqa baılanysty jaǵdaı tipten qıyndap ketti. Bıyl baspasózde jaıylymdaǵy shóptiń jetispeýinen maldyń qyrylyp ólip jatqany týraly kóp aıtyldy, beınejazbalar da tarady. Aıtalyq, Mańǵystaý oblysynda jylqylar qyryldy. Aral óńirinde de maldyń ábden aryqtap, ashtan ólip jatqany belgili boldy. Mundaı jaǵdaı bizdiń elde kópten beri múldem bolmaǵan edi. Biz «kıikterdi qorǵaý kerek» dep júrgen bolsaq, al shyn máninde úı janýarlary ólip jatqany ókinishti-aq. Buǵan Úkimettik deńgeıde mán berilýi kerek dep esepteımin. Endigi jerde maldy azyq-túlikpen qamtýdyń tıimdi jáne naqty joldaryn anyqtaǵanymyz oryndy bolar edi. Mysaly, analyq maldar aýyl tóńireginde arnaıy baǵylǵany jón. Al basqalaryn, týmaıtyn erkek maldardy alys jaıylymdyq jerlerge kóshirgen durys. Qazaq baıaǵyda-aq alys jaılaýlarǵa kóshetini tekten tek emes qoı. Alystaǵy jaılaýda malǵa qajetti qora salyp berý kerek. Al malshynyń laıyqty turǵyn úıi bolýy tıis. Sýmen, elektr jaryǵymen qamtamasyz etý kerek. Búginde kúnnen, jelden qýat alatyn qondyrǵylar bar ǵoı. Sony ornatyp, elektr energııasyn alýǵa bolady. Muny Úkimet pen kásipkerlik sala birlese otyryp sheshýi tıis. ıAǵnı, malshynyń úıi de, mal qamaıtyn qorasy da zamanaýı bolǵany abzal.

Kelesi másele – aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteri. Ony retteıtin birneshe zań qabyldandy. Oń ózgerister bolyp, aýyldyq jerlerde kooperatıvter kóbeıip jatyr edi. Keıin osy úrdis báseńdep qaldy. Negizi kooperatıvter óte qajet. Ásirese, maldy bordaqylaýda, satýda, soıýǵa daıyndaýda kóp azamattar kooperatıvke birlesip istese, mal ónimin óńdep satý isi jolǵa qoıylar edi. Bizdegi basty problema jınalǵan nemese alynǵan ónimderdiń 80 paıyzy óńdelmeıdi. ıAǵnı, árbir ónim jaıylymnan dastarhanǵa jetkenge deıin sapaly óńdelýi kerek. Álemniń damyǵan elderi osyndaı qaǵıda ustanady. Qaıta óńdeý salasy shaǵyn kásiporyndardy, ásirese, úı sharýasyndaǵy adamdardy jumysqa tartýǵa kóp múmkindik beredi.

Mysaly, maldan alǵan ónimdi et jáne sút túrinde satyp júrmiz. Al olardy saýda oryndaryna, dúkenderge tikeleı túsetin daıyn ónim jasap, satqan bolsaq, eldiń ekonomıkasyn damytýǵa yqpaly tıer edi. Osyǵan durys kóńil bólinbeı keledi. Qaıta óńdeýmen aınalysatyn kósiporyndar jetispeıdi. Mysaly, Qazaqstan bıdaıdan mol ónim alady. Al Ózbekstan, Qyrǵyz Respýblıkasy bizden bıdaıdy satyp alyp, ózderinde óńdep, daıyn taýarlardy shetelge shyǵaryp otyr.

Qaıta óńdep, sapaly azyq-túlik ónimin shyǵarsaq, óz elimizdi qamtýmen qatar eksport kólemi artady. Eksport kólemi ulǵaısa, odan túsetin tabys eselenedi. Sodan kelip, ekonomıka da, aýyl sharýashylyǵy da órkendeıdi. Osy máseleni retke keltirsek, utarymyz kóp. Ónimniń sapasy artady jáne halyqty jumyspen qamtýǵa da oń yqpal etetini sózsiz.

Sizdi taǵy qandaı oılar mazalap júr?

– Kelesi másele – shekaradaǵy aýyldar. Mysaly, Qytaı jaǵynyń shekaraǵa jaqyn úlken qalalar, yqshamaýdandar salyp jatqany aıtylyp júr. Al bizdiń shekaradaǵy turǵyndar qolaıly jaǵdaı bolmaǵandyqtan, kóship jatqany bárimizdi de oılandyrýy kerek. Shekaradaǵy turǵyndardyń turaqtalýy úshin jaǵdaı jasalýy tıis. Shekaralyq eldi mekenderge arnaıy mártebe berilýi qajet sııaqty. Sonda turǵyndarǵa áleýmettik jeńildikter qarastyrylady. Óıtkeni shekarany tek sarbazdar kúzetedi dep qarap otyrmaýymyz kerek.

Jastardy turaqtandyrýdyń jolyn tabý qajet. Shekaradaǵy aýyldardy taza aýyz sýmen, gazben, sapaly jolmen qamtý máselesi tolyq sheshilgeni jón. Turǵyndarǵa jaıly úı salynýy kerek. Sondaı alys aýyldar mańynda jaıylymdyq jerler de kóp. Mal baǵatyn pýnktter ashý kerek shyǵar.

Sońǵy ýaqytta aýa raıynyń ózgerip, jerdiń jylynyp bara jatqany týraly álem ǵalymdary dabyl qaǵýda. Osy oraıda, ishki kóshi-qondy retteý arqyly biraz isti tyndyrýǵa bolmas pa eken?

– Iıa, apat aımaǵy Aralda, sol sııaqty jem-shóp óte tapshy Mańǵystaý óńirinde qolaısyz jaǵdaıda ómir súrgennen góri azamattarymyz jeri shuraıly, turǵyndary jaıly soltústik óńirge qonys aýdarsa, ol da bir oń bastama bolar edi. Qazir Úkimettiń qolǵa alýymen ońtústiktegi adamdar soltústikke kóship jatyr. Alaıda, kósh qarqyny baıaý. Mysaly, soltústikte jer óte qunarly. Baqqan malyń tez semiredi. Ári tóli de jyldam kóbeıedi. Bir-eki jylda bir malyń beseý bolady. Adamnyń ómir súrýi úshin aýa raıy da jaqsy. Shyǵys jáne Soltústik Qazaqstan, Pavlodar oblystarynda shetelge kóship ketip jatqandar az emes. Kóp aýyldar bosap qalýda. Aıtalyq, 300 balaǵa arnalǵan mektepterde 40-50 oqýshy qalǵan. Bala jetispegendikten, mektepter jabylyp jatyr. Al bilim uıasy jabylsa, barsha turǵyn údere kóship ketetini sózsiz. Úkimet qaýlysyna sáıkes kóship barǵan keıbir mamandarǵa durys jaǵdaı jasalmaı, keri ketip jatqandary da kezdesedi. Arnap salǵan úıleriniń sapasy tómen bolyp shyǵýda, sýmen, gazben qamtylmaǵan. Arqanyń arqyraǵan aıazynda kóship barǵandar tońyp otyrmaýy kerek qoı. Bul máseleni keshendi túrde qarap, aıtylǵan syndar eskerilip, oń nátıje shyǵarylýy kerek. Ekologııalyq apatqa ushyraǵan aýyl turǵyndaryn soltústikke ne ortalyqqa kóshirgen jón. Bári de qazaqtyń jeri, atamekenim dep uǵynýy kerek. Buǵan memlekettik deńgeıde mán berilýi tıis.

Sonymen qatar eskeretin bir jaıt bar. Halqymyz «Elge el qosylsa – qut» degen. Jergilikti turǵyndar ultqa, jikke, jerge bólinbeı, kóship barǵan adamdardy jyly shyraımen qarsy alǵany jón. Olarǵa oń qabaq tanytýy kerek. Keıin ýaqyt óte kele, ózara dostasyp, qudalasyp, aǵaıyn-týystarsha aralasyp ketetin bolady.

Sondaı-aq sońǵy jyldary shetelden kóship keletin qandastarymyzdyń da sany azaıyp barady. Bastapqy kezeńde jylyna 15 myńdaı adam keletin bolsa, qazir bir-eki myńnan aspaıdy. Sheteldegi qazaqtardy atajurtyna qaıtarý – mańyzdy másele. Olarǵa arnalyp shaǵyn aýdandar salynǵany jón. Jalpy, aýyldar men aýyl sharýashylyǵyn damytýdy oılaǵanda osy máseleni de birge qarastyrý kerek.

Ǵalymnyń qysqasha ómirbaıany:

Jasqaırat Súndetuly 1941 jyly 20 maýsymda Batys Qazaqstan oblysy, Jańaqala aýdany, Qońyrqudyq aýylynda dúnıege keldi.

1963 jyly Tselıograd aýyl sharýashylyǵy ıstıtýtynyń (qazirgi S. Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıteti) alǵashqy túlekteriniń biri boldy. Mamandyǵy – ǵalym agronom.

Jalpy eńbek ótilimi – 54 jyl, onyń 40 jyly – atalǵan bilim ordasyndaǵy ustazdyq qyzmet. Ekonomıka jáne menedjment kafedrasynyń meńgerýshisi, fakýltet dekany jáne orynbasary, ınstıtýttyń partııa komıtetiniń hatshysy boldy. Keıin Qazaq AÓK ekonomıkasy jáne aýyl aýmaqtaryn ornalastyrý ǴZI Tyń fılıalynyń dırektory qyzmetin atqardy.

200-den astam ǵylymı maqala, onyń ishinde 12 monografııa, 17 oqý quralynyń avtory. 2010 jylǵy QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń memlekettik grantynyń ıegeri, «JOO úzdik oqytýshysy». Qazir Nur-Sultan qalasynda turady.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Eljan Eraly

Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER

MURAǴAT