+7 (701) 759 90 19
USD 377.86 EUR 418.74
RUB 6.10 CNY 54.50
Jańalyqtar

Halyqaralyq tyıym salynǵan qarýlar

2016 jylǵy 10 qyrkúıek 10:07
Bólisińiz:
Halyqaralyq tyıym salynǵan qarýlar

ASTANA. QazAqparat - Adamzat damyp, órkendegen saıyn qarýly qaqtyǵystardyń sany arta tústi, oǵan qatysýshylarda qarýlardyń jańa túrleri paıda bola bastady. Adamdar úlken qaýip týdyratyn bolǵandyqtan ózderi oılap tapqan jappaı qyryp-joıatyn qarýlardyń keıbir túrlerinen bas tartty, dep jazady Qaıyrjan Tórejan «Aıqyn» gazetine.

Biraq, kóptegen memleketter qazirge deıin búkil Jer planetasyna qaýip tóndiretin ıadrolyq qarýdy áli qoldarynda ustap otyr. Bul týraly Elbasy: «...atom qýatynyń ashylýy - ǵylymnyń ótken HH ǵasyrdaǵy eń iri, tamasha jetistikteriniń biri boldy. Biraq, ony áskerı maqsattarǵa paıdalaný adamzat tarıhyndaǵy eń uly jáne eń qaýipti adasýshylyqqa aınaldy. ıAdrolyq qarýdyń ­bastaýynda-aq ataqty ǵalymdar, áskerı strategter men saıasatkerler dáleldegendeı, soǵysta atom qarýyn qoldana otyryp, jeńem deý - qııal, ıllıýzııa. Onda barlyǵy da jeńilis tabady. Jáne jappaı jeńilis

quny - álemniń joıylýy bolmaq!» degen bolatyn. Olaı bolsa ıadrolyq qarýǵa nege tolyqtaı tyıym salmasqa? Osy ýaqytqa deıin qarýdyń qanshama túrlerin qoldanystan alý týraly kelisim jasaǵan álemdik kúshter túptiń túbinde ıadrolyq qarýdan bas tartý jóninde bir mámilege keletin shyǵar. Óıtkeni, planeta bárimizge ortaq úı. Endi, qandaı qarýlar qazirgi kezde qoldanystan alynyp tastaldy, qandaı qarýlarǵa tyıym salyndy degen máselege keleıik.

DÝM-DÝM OǴY

null

Qarýdyń belgili bir túrine halyqaralyq tyıym salý týraly eń alǵash 1899 jyly kelisim jasaldy. Bul Kalkýtta qalasynyń túbindegi Dým-dým degen eldi mekende ornalasqan brıtandyq qarý zaýyty shyǵaratyn, tumsyǵy japyrylǵan myltyqtyń oǵy boldy. 1890 jyldan bastap, Dým-dým degen atpen óndiriske shyǵaryla bastaǵan bul oq tıgen jerin opyryp, oıyp túsiretin bolǵan. Adamnyń denesine jantúrshigerlik jara salatyn oqty qoldanystan alyp tastaý týraly beıbit konferentsııa alǵash ret Gaagada ótti. Tyıym salýdyń sebebi - bul qarýdyń adam úshin «tym qatygezdigi» dep kórsetilgen qujattarda. Alaıda, mundaı oqtar qazirge deıin ańshylyq dúkenderde resmı túrde satylady.

HIMIıALYQ QARÝ

null

Qarapaıym hımııalyq qarýlar Ejelgi Gretsııada qoldanylǵan eken. Jappaı qyryp-joıatyn joıqyn qarý soǵysta tıimdi ekendigin sol kezde kórsetti. Birinshi dúnıejúzilik soǵysta hımııalyq qarý túrleri óndiriske shyǵarylyp, ony qarsylastar jappaı qoldana bastady. Sodan keıin, 1928 jyly Jenevada adamdy tunshyqtyratyn, ýly jáne basqa gazdardy áskerı salada qoldanbaý týraly halyqaralyq kelisim jasaldy. Biraq, bul tyıymǵa keıbir elder baǵynǵan joq. Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta Germanııa men Japonııa hımııalyq qarýdy taý-tasqa bekingen partızandarǵa qarsy qoldanǵany týraly derekter bar. Hımııalyq qarý keıinnen de qoldanyldy. 1964-1988 jyldardaǵy Vetnam soǵysynda ony eki jaq ta bir-birine qarsy paıdalandy. Sondaı-aq, 1980-1988 jyldary ıran-ırak soǵysynda da qoldanyldy. Sońǵy ret 1997 jyly hımııalyq qarýdy jasaýǵa, qoldanýǵa tolyqtaı tyıym salý jáne onyń qoryn joıý jónindegi Konventsııa kúshine endi. Hımııalyq qarýdan tolyqtaı tazartý 2017-2019 jyldary aıaqtalady.

NAPALM

null

«Grek oty» dep atalatyn, qatty qyzýy bar jalynnan jasalǵan qarýdyń túri - napalmnyń arǵy tarıhy VII ǵasyrdaǵy vızantııalyqtardan bastalady. Napalmdy alǵash 1942 jyly AQSh óndiriske shyǵaryp, áskerleri Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde, 1950-1953 jyldardaǵy Koreı soǵysynda jáne Vetnamdaǵy soǵysta keńinen paıdalandy. Napalmdy Izraıl, Irak, Argentına sııaqty basqa elder de qoldandy. Napalmnyń zardap tıgizetin aýmaǵyn baqylaýǵa alý múmkin emes, ol naqty bir radıýsty ǵana órtemeıdi, sondyqtan, kóptegen jaǵdaılarda beıbit turǵyndar odan zardap shegedi. Osy jaǵynan alǵanda napalm tyıym salǵan qarýlardyń qataryna jatqyzylady. 1980 jyly BUU «Órteıtin qarýlardy qoldanýǵa tyıym salý nemese shekteý qoıý» jónindegi hattamany qabyldady.

KASSETALYQ BOMBALAR

null

Bul qarýdyń túpki nusqasy ańshy myltyǵynyń bytyrasyna keledi. Aldymen, zeńbirekten atylatyn kartech jasaldy, sodan keıin shrapnel shyqty. Eń alǵashqy kassetalyq bombany 1939 jyly nemister polıaktarǵa qarsy qoldandy. Birneshe usaq bombalar ishine salynǵan bomba sol kezdegi qarýlarǵa qaraǵanda óte tıimdi bolyp shyqty. Tóbeden túsetin usaq bombalardyń árqaısysy jeke-jeke jarylyp, is júzinde jaıaý áskerge qarsy qoldanylatyn mınanyń jumysyn atqardy. Biraq, bul qarýdy paıdalaný da adamzatqa qarsy jasalǵan qatygezdik dep tanyldy. 2008 jyly Dýblınde bul qarýdy óndiristen alý, jınalǵan qorlaryn joıý týraly Konventsııaǵa qol qoıyldy. Biraq, ony barlyǵy qabyldaǵan joq, AQSh, Reseı jáne Qytaı kelisimge qol qoımady.

BAKTERIıALYQ QARÝ

null

Erte zamannyń ózinde qorshaýǵa alynǵan qamaldardyń qabyrǵasynan asyryp oba aýrýynan ólgen adamdardyń denelerin laqtyratyn bolǵan. Tarıhta qalǵan mynandaı bir derek bar - 1346 jyly Qyrymdaǵy genýıa qamalyn alǵanda mońǵol áskerleri osy «qarýdy» qoldanǵan eken. Sol kezderde Eýropa turǵyndarynyń jartysyna deıin osy indetten qyrylǵan. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde japondyqtar bakterııalyq qarýdy paıdalanǵan, biraq, asa nátıjeli bolmaǵan kórinedi. Bul qarýdyń taralý shekarasyn eshkim aldyn ala bile almaıdy, bakterııalar aınalyp óz áskerlerin qyryp salýy múmkin ǵoı. Onyń ústine bakterııalar mýtatsııalanyp, pandemııa qaýpin tóndiretin boldy. Osy jaqtaryn oılaǵan álemdik ǵalymdar bakterııalyq qarýǵa tyıym salý kerek dep tapty. Sóıtip, 1972 jyly Jenevadaǵy basqosýda bakterııalyq qarýlarǵa, toksınderge tyıym salý, óndiristen alý týraly Konventsııaǵa barlyq elder qol qoıdy. Biraq, terrorısterge zań joq, HH ǵasyrda ondaǵan bıoterakt tirkeldi. Olardyń ishindegi eń aýqymdysy 2001 jylǵy kúıdirgi aýrýynyń bakterııalaryn taratý boldy.

KLIMATTYQ QARÝ

null

Bul gıpotetıkalyq qarýdyń joǵaryda aıtylǵan jappaı qyryp-joıatyn qarýlardan aıyrmashylyǵy tym alshaq. Bul qarýdyń kúshimen jeke aýmaqtarǵa ǵana emes, tutastaı qurlyqtyń klımatyna, aýa raıyna áser etedi. Mysaly, amerıkalyqtardyń «Shpınat» operatsııasy barysynda Vetnam soǵysy kezinde maýsymdyq jaýynnyń merzimi uzaryp, ylǵaldylyǵy úsh esege deıin kóbeıgen. Ormandaǵy joldar batpaqqa aınalyp, jaý kommýnıkatsııalary isten shyqqan. Sonyń saldarynan uzaq jyldar boıy tabıǵat balansy ózgerdi, kóptegen janýarlar men ósimdikterdiń túrleri joıylyp ketti. Qanshama qarjy jumsalyp júzege asyrylǵan operatsııa ózin-ózi aqtaǵan joq, naqty jaýyngerlik jetistikter ákelgen joq. Tabıǵatty ózgertý arqyly jasalǵan osy tájirıbeden keıin adamdar onyń qate ekenin túsindi. Bul jerde jaýdy jeńgenmen onyń zardaptaryn búkil adamzat tartatyn boldy. Sóıtip, 1978 jyly tabıǵı ortaǵa áskerı nemese basqadaı zııandy áser etýge tyıym salý jónindegi Konventsııa kúshine endi. Qazirgi kezde birqatar memleketterde tabıǵatqa áser etý jumystary júrgiziledi, biraq, zertteý jumystary tek beıbit maqsatqa ǵana baǵyttalǵan.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT