+7 (701) 759 90 19
USD 428.05 EUR 501.2
RUB 5.47 CNY 63.87
Jańalyqtar

«Halyq únine qulaq asatyn memleket» konsensýs tarmaqtarynyń birine aınaldy - carapshy

2020 jylǵy 10 maýsym 11:41
Bólisińiz:

NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Prezıdentiniń janyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýty dırektorynyń orynbasary Sabına Sadıeva «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn iske asyrýǵa qatysty pikir bildirdi. QazAqparat sarapshynyń pikirin tolyq jarııalaıdy.


***

Ótken jyl ishinde qoǵamda memlekettik basqarýdy modernızatsııalaý máselesine qatysty pikirtalastar únemi oryn alyp jatty. Sonyń ishinde, «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasy memlekettik basqarýdy reformalaý formatyna qatysty jalpy konsensýs tarmaqtarynyń birine aınaldy.

Alǵash ret «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» qaǵıdaty 2025 jylǵa deıingi strategııalyq josparda sıpattalǵan bolatyn (7-reforma. Memlekettik sektor ózgeristiń kóshbasshysy retinde, Bastama 7.10). Osy qujatqa sáıkes, «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» azamattardyń sheshim qabyldaý úrdisi men mańyzdy memlekettik saıasatty ázirleýge qatysýyna múmkindik beredi.

Prezıdent Q. Toqaevtyń joldaýynda «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» túsinigin memleket pen azamattar arasyndaǵy turaqty jáne syndarly dıalogty uıymdastyrýshy retinde keń maǵynasynda túsiný usynalady: «Bılik pen qoǵam arasynda turaqty dıalog ornatý arqyly ǵana qazirgi geosaıası ahýalǵa beıimdelgen úılesimdi memleket qalyptastyrýǵa bolady».

Mundaı dıalogty qurýdyń tásilderi memlekettik sektordaǵy absolıýtti jańalyq emes. «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasy aldyńǵy jyldary júrgizilgen memlekettik basqarýdyń ashyqtyǵyn arttyrý boıynsha barlyq jumystar negizinde júzege asyrylýda.

Birinshiden, buǵan deıin memlekettik basqarýda «qyzmet kórsetý» qaǵıdatyn engizý jáne júzege asyrý sııaqty júıelik betburys boldy. Memlekettik qyzmet kórsetý salasyndaǵy reformany mańyzdy meje dep sanaýǵa bolady. Alǵash ret memlekettik organdar azamattarmen ózara árekettesýde taza ákimshilik tásilden bas tartyp, 2007 jyldan bastap memlekettik ákimshilik fýnktsııalardyń jıyntyǵynan «qyzmetter» bólinip alyndy, olardyń sapa standarttary quryldy jáne qyzmet kórsetý ortasy tolyǵymen qaıta quryldy.

Búgingi kúnde biz «bir tereze» tásiliniń (HQKO júıesi, e-gov), «bir qujat» (qyzmetterdiń eksterrıtorııaldyǵy, memlekettik qyzmetterdi alýdaǵy qosymsha qujattardy talap etýden bas tartý) jáne kedergisiz qyzmet kórsetý ortasyn qurýdyń tikeleı júzege asyrylýyn kórip otyrmyz. Munyń bári óte mańyzdy, óıtkeni azamattardyń memlekettik organdarmen ózara árekettesý tájirıbesine basymdyq beriledi.

Ekinshiden, azamattardyń ótinishteri men shaǵymdary boıynsha kóptegen jumystar atqaryldy. Jeke zań boıynsha memlekettik apparat azamattardyń shaǵymdary men ótinishterin qaraýdyń qatań talaptary men merzimderin engizdi («Jeke jáne zańdy tulǵalardyń ótinishterin qaraý tártibi týraly» 2007 jylǵy 12 qańtardaǵy № 221-III Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy). Osy Zańnyń erejeleri memlekettik organdar ishinde azamattardyń shaǵymdary men ótinishterin qaraý rásimderin jeke baqylaýdyń joldaryn qurýǵa, sondaı-aq birqatar kórsetkishter boıynsha – otyrystardy ótkizý merziminen bastap qaraý sapasyna deıin turaqty monıtorıng júrgizýge múmkindik berdi.

Sonymen qatar, 2007 jyldan bastap jeke jáne zańdy tulǵalardyń ótinishterin tirkeýdi Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas prokýratýrasy júrgizedi. Qazirgi ýaqytta QR BP azamattardyń ótinishter berý, olardy baqylaý jáne shaǵymdar boıynsha suraqtardyń sheshilýi barysyndaǵy tájirıbesin jaqsartý úshin júıeler men protsesterdi qurýda. Adamdardyń tájirıbesin, protsesterge qanaǵattanbaý sebepterine taldaý jasaǵan soń, azamattardyń júginýine arnalǵan biryńǵaı alań retinde «Elektrondyq ótinishter» júıesi quryldy. Azamattar úshin bul ótinishterdi baǵyttaýdyń biryńǵaı núktesi bolyp, protsesterdi jeńildetý tetigine aınalady. Al ýákiletti memlekettik organ monıtorıng júrgizip, azamattardyń júıelik problemalaryn taldap, anyqtaı alady. Text mining (ótinishterdiń mátinderin ıntellektýaldyq taldaý) qoldaný josparlanýda, bul ótinishterdi qaraý ýaqytyn qysqartady, azamattarǵa beriletin jaýaptardyń sapasyn baǵalaýǵa múmkindik ashyp, shaǵymdar men ótinishterdiń barlyq jıyntyǵy negizinde «problemalyq oryndardy» anyqtaýǵa jol ashady.

Azamattardyń resmı shaǵymdary men ótinishterin qarastyrý arnalarynyń memleket úshin mańyzdylyǵy Prezıdent Ákimshiliginde azamattardyń ótinishterin memlekettik organdarmen qaralý sapasyn baqylaý boıynsha arnaıy bólimniń qurylý faktisimen aıqyndalady.

Úshinshiden, «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasynyń júzege asyrylýyna memlekettik basqarýdyń barynsha ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan is-qımyldar negiz bolady. Memlekettik organdardyń qyzmeti týraly aqparat jetkiliksiz bolǵan jaǵdaıda azamattar men memleket arasyndaǵy dıalog múmkin emes. Ashyqtyq saıasatynyń jaqsy quraly retinde memlekettik satyp alý portaly mysal bola alsa, ashyq málimetter men bıýdjettik portaldar áli de bolsa ashyqtyqtyń úzdik mysaly bola almaıdy.

Áleýmettik jelilerdiń damýy jáne memlekettiń áleýmettik jeliler arqyly azamattarmen jumys isteý formalaryn anyqtaýǵa degen umtylysyn jeke faktor retinde atap ketken jón.

Osy protsesterdiń barlyǵy 10 jyldan astam ýaqyt boıynda azamattardyń únine «qulaq asa alatyn», olarmen keri baılanysty udaıy ustap, alǵan aqparatty óńdeı alatyn memlekettiń negizine aınalýda.

Qazirgi ýaqytta azamattar men memlekettiń ózara is-qımylynyń birneshe jetekshi baǵyttaryn ataýǵa bolady:

1. Áleýmettik jelilerdegi ótinishterdi jınaý jáne óńdeý tásilderi damý ústinde. Mysaly, jekelegen ákimdikter áleýmettik jelilerdegi jarııalanymdardy ózderiniń halyqpen ózara árekettesýiniń resmı júıesine biriktiredi, resmı úndeýlermen qatar mundaı jarııalanymdar da nómirlenip, oǵan jaýapty tulǵa taǵaıyndalady jáne oryndalýyn baqylaý júzege asyrylady. Sonymen qatar Baspasóz qyzmeti áleýmettik jelilermen (jarııalanymdar formattary men merzimderi, áleýmettik jelilerdegi monıtorıng, memlekettik qyzmetkerlerdiń áleýmettik jelilerdegi belsendigi) jumysty aıtarlyqtaı ózgertýde.

Buǵan qosa, sarapshylar mundaı beıresmı arnalardy keńinen qoldaný, bir jaǵynan, azamattarǵa ortaq ıdeıalar tóńireginde birigý jáne ujymdyq áreket etý úshin buryn-sońdy bolmaǵan múmkindikter beretinin eskertedi, al ekinshi jaǵynan memlekettik apparatty manıpýlıatsııalyq taktıka men jasandy kommýnıkatsııa daǵdarystaryna táýeldi etedi.

«Tsıfrlyq ohlokratııa» áserin azaıtý úshin memleket halyqpen ózara árekettesýdiń resmı arnalaryna kóbirek qarajat salýy kerek. Máselen, eger qoǵamdastyqta onlaın-petıtsııany qoldanýǵa suranys bolsa, onda bul quraldy partııalardyń, máslıhattardyń nemese qoǵamdyq keńesterdiń jumysyna biriktirýge bolady.

2. Ekinshi mańyzdy úrdis – partısıpatıvti basqarý quraldaryn qoldaný. Elroda men Almaty qalasynda qatysý bıýdjetin synaqtan tabysty ótkizgennen keıin, Prezıdent sheshimimen bul tájirıbeni elimizdiń barlyq aımaqtaryna taratý qolǵa alyndy.

Sondaı-aq, «Jergilikti basqarý jáne ózin-ózi basqarý týraly» Zańdy iske asyrý aıasynda qoldanystaǵy bıýdjet júıesi jańa tıpti – 4 deńgeıli bıýdjetti qosý arqyly reformalandy. Jergilikti atqarýshy organdarǵa tabystyń jańa kózderin (jaldaý kirisi, erikti jarnalar, ákimshilik quqyq buzýshylyq úshin aıyppuldar, syrtqy (kórneki) jarnama úshin tólemder) berýmen qatar, bul reforma bıýdjet shyǵystary týraly sheshim qabyldaý protsesinde azamattardyń tikeleı qatysýyn qamtıdy. Búgingi tańda bul Qazaqstandaǵy barlyq basqarý júıelerinde azamattardyń sheshim qabyldaý protsesine qatysýynyń tikeleı nysany (barlyq 2353 aýyldyq okrýgterdiń bıýdjetteri jergilikti qoǵamdastyqtyń mindetti maquldaýynan keıin qabyldanady). Qarjylyq turǵydan basqa, reforma eldegi kúshterdi teńestirýde mańyzdy ınstıtýtsıonaldyq ózgeristerdi bastaıdy – bul úkimet pen halyq arasyndaǵy qashyqtyqty túbegeıli azaıtady.

3. Memlekettik organdar men azamattar arasyndaǵy ózara is-qımyldyń jańa formattaryn qoldanýdy jeke úrdis dep ataýǵa bolady. Memlekettik organdar jedel habar almasý quraldaryn paıdalanady, chat bottaryn jasaıdy. Jergilikti atqarýshy organdar ótinishterdi qaraý men azamattardy qabyldaýdy bir jerde júrgizgen jaǵdaıda qyzmet kórsetý «kedergisiz orta» qaǵıdattary boıynsha «ashyq qabyldaý» arqyly jumys isteıdi.

Jalpy, meniń oıymsha, «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» saıasatyn odan ári iske asyrýdyń birinshi kezektegi mindeti azamattardyń pikirleri men ótinishterin jınaýdyń barlyq arnalaryn retke keltirý jumysy bolýy tıis. Sandyq tehnologııalardyń damýy aqparattyń odan ári ósýine múmkindik beredi, endi memlekettik apparat bul aǵymdy qalaı basqaratyny týraly oılanýy qajet. Birinshiden, barlyq keri baılanys arnalary úshin qońyraýlardyń biryńǵaı klassıfıkatoryn engizý kerek. Bul azamattardan pikirler jınaýǵa, «problemalyq aımaqtardy» anyqtaýǵa jáne olar arqyly proaktıvti jumys isteýge arnalǵan barlyq arnalar boıynsha kross-taldaý júrgizýge múmkindik beredi.

Biryńǵaı anyqtamalyqtar Prezıdent Ákimshiliginiń mamandandyrylǵan bóliminiń, Bas prokýratýra júıesiniń, memlekettik organdar men partııalardyń qoǵamdyq qabyldaýlarynyń jáne basqalarynyń jumysyn biriktirýi kerek.

Ekinshi basymdyq – azamattardyń barlyq toptarynyń oılary men múddelerin usynýda tepe-teńdikti saqtaý, óıtkeni «qulaq asatyn» memleket úshin bárin, ásirese daýysy jalpy ortaǵa jaqsy estilmeıtinderdi tyńdaý óte mańyzdy. Áleýmettik jelilerden pikir jınaý men taldaýdyń mańyzdylyǵyn eskere otyryp, sonymen qatar, qıyn ómirlik jaǵdaıdaǵy azamattar toptarynyń qajettilikteri men talaptaryn baǵalaý tetikterin ázirleý qajet.

Trıangýlıatsııa qaǵıdaty, ár túrli derekkózderden alynǵan málimetter men dálelderdi salystyra otyryp, «Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasy mynandaı komponentterden turýy múmkin: «pikirler» (áleýmettik jelilerdiń monıtorıngi, saraptamalyq baǵalaý), «málimetter» (memlekettik organdardyń aqparattyq júıeleri men málimetter bazasy), «dáleldemeler» (memlekettik saıasatty qalyptastyrý jáne olardyń nátıjeleri men yqpalyn baǵalaý boıynsha zertteýler nátıjeleri).

Úshinshi basymdyq – memlekettik saıasatty qalyptastyrý úshin keri baılanysty paıdalaný. Sebebi «qulaq asý» mindeti ózdigimen memlekettik apparattyń túpki maqsaty emes.

«Halyqtyń únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn iske asyrýdyń sońǵy núktesi memleketti barynsha tıimdi, neǵurlym ınklıýzıvti basqarý, al barlyq sheshimder maqsatty túrde qabyldanǵan jáne jınalǵan málimetter men dálelderge negizdelgen (Evidence-Based Public Policy) bolýy kerek.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT