+7 (701) 759 90 19
USD 414.46 EUR 451.35
RUB 5.77 CNY 58.12
Jańalyqtar

Hakim Abaı indetpen qalaı kúresti

2020 jylǵy 3 sáýir 17:03
Bólisińiz:
Hakim Abaı indetpen qalaı kúresti

NUR-SULTAN. QazAqparat - Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» romanynyń «Tún-túnekte» taraýynda Abaı zamanynda taraǵan indet jaıly aıtylady. Egemen Qazaqstan gazetinde jarııalanǵan osy indet týraly maqalany nazarlaryńyzǵa usynamyz.

– Bu qalaǵa jaman naýqas kepti.
– Qudaı urǵan ish aýrýy.
– Ar jaq-ber jaqtan kúnde áldeneshe adam ólip jatyr.
– Málik kelgendeı. Shybyndaı qyrylyp jatyr.
– Aty ne deıdi? Adam estimegen qý naýqas bir. Jurt qashyp jatyr qaladan...
Bul – M.Áýezovtiń «Abaı joly» romanynan úzindi. Dáliregi, romannyń «Tún-túnekte» taraýynda Abaı zamanynda taraǵan indet jaıly aıtylady.

Abaı Qunanbaıuly Semeıge kelgen bir saparynda shaharda juqpaly indettiń tarap jatqany jaıynda jaısyz habar estıdi. Dertten qart kisiler men jas balalar jáne áljýaz adamdar kóz jumǵan eken. Obanyń belgileri: Kózderi shúńireıip, ıek-murny shoshaıa beredi. Kóziniń aınalasyna kókshil noqta túsedi. Demi sýynyp ketedi. Qol-aıaq múlde tastaı bolyp qalady. Sóılegen úni kórden shyqqandaı qatty buzylyp ketedi. Aldy-artynda tynym joq, aǵyl-tegil aqtaryla beredi.

Semeıde Abaıdyń Fedor Ivanovıch Pavlov degen dosy bolǵan. Pavlovtyń áıeli Aleksandra dáriger edi. Abaı elde tarap jatqan derttiń mán-jaıyn suramaq bolyp dosymen kezdesedi. Dosy Pavlov: «Ózi asa qaýipti, juq­paly aýrý – el tańdamaıdy. Bar jurtqa ortaq apat. Buryn da, qazir de eń áýeli Úndistannan shyǵypty. Sodan Reseıdi, Eýropany, Anglııany, Qytaı­dy, Japonııany, tipti Sol­tústik Amerıkany da aralap ótken eken. Qazir Reseıde elý-alpys gýbernııaǵa jaıylypty degen sybys bar», – dep Abaı atamyzǵa juqpaly derttiń qaýiptiligi jóninde aıtady.

Juqpaly derttiń taralýyna jurt aýyzsý retinde tutynatyn ózen sýy negiz bolǵan desedi. Pavlov Abaıǵa «Asty onsha ashyqpaı turyp ishińiz. Bul aýrýda asharshylyq qandaı jaman bolsa, úlken meshkeılik te jaman. Ár tamaqty shaq qana, dál ǵana jeý kerek...», dep aýrýdyń aldyn alatyn keńestermen bólisken.

Halqymyz kisi qaıtys bolǵanda tóbe kórsetýdi óziniń mindeti sanaıdy. Tipti janazaǵa kelip topyraq salmaǵan adammen qarym-qatynasty úzýge daıyn. Abaı zamanynda paıda bolǵan obanyń ári qaraı taralýy­na sebep bolǵan jaǵdaıdyń biri – jana­zaǵa kisiniń kóp jınalýy, sadaqa astaryna qatysýy jáne bir emes, birneshe ret jınalýy (qonaq asy, sadaqa asy, quran hatym, jetisi, qyryq kúndik asy, t.b.).

Bul indettiń qaýiptiligin halyqqa qaı jerde, kim arqyly, qalaı aıtý kerek? Birinshi kezekte, Abaı halyqqa janaza rásimderin ótkizýge qatysty birqatar ózgeris jasaýdy túsindirý keregin uqty. Mine, osy tusta Abaı Qunanbaıuly ózi biletin Sarmolla esimdi moldany shaqyryp, oǵan halyq juqpaly aýrýdan saqtaný úshin janaza, hatym, astardy az adammen ótkizýdi jurtqa túsindirý keregin jetkizedi. «Kisini kóp jınamaı, marqumdy tez jerlep, halyq saqtanýy qajet. Tym qurysa, meshitke namazǵa jyǵylatyn adamdarǵa, tipti bolmasa juma kúni hutpa sońynan mahalla halqyna ósıet aıtyńyz. Shákirtterińizge, ásirese kóp uǵyndyryńyz. Ata-analaryna, kórshilerine sizdiń ósıetińizdi taratsyn!», dedi.

Sarmolla juma namazyna jınal­ǵan jurtshylyqtyń aldyna shyǵyp, Abaıdyń aıtqandaryn jetkizdi: «Qaza bolǵan adam úıine, janazaǵa múmkin qadarynsha halyq az jınalsyn. Máıit shyqqan úıge kóp adam kelip-ketý bolmasyn. Ol úıde as ishý, halyqqa taǵam tarattyrý, jetisin, qyrqyn jasaý ýaqytsha toqtalsyn! Kóp molda, shákirt, mázin, qarıler budan bylaı osy mahallada barlyq aýyryp ólgen adamdardyń úılerine qaptap baryp, basqa úılerge jáne qaptap júrýlerin toqtatsyn». Alaıda, janazany jańasha tártippen ótkizýdi keıbireýler qabyldaı almaıdy. Biraq obadan qaıtys bolǵan kisiniń janazasyna qatysqan Juman molda, Sahıp halfe, Amantaı shákirt syndy birqatar din ustazdary da obadan qaza bolǵanyn Sarmolla eske salǵanda el eleń ete qalady. Jón sóz dep quptaǵandar tabyldy.

Osy oqıǵanyń erteńinde Jaqyp degen aýqatty bir baı dúkenshiniń ákesi obadan qaıtys bolady. Baı burynǵy úırenshikti ádetke saı joral­ǵymen jóneltpek nıette. Jaqyptyń keń úıine tegis dastarqan jaıylyp, qazan-qazan et asylyp, kóp kisini kútýge ázirlik jasalady. Biraq keshegi Sarmollanyń úndeýinen keıin Jaqyp baıdyń ákesi Jumadil qarttyń janazasyna kisi kóp barmaı qalady. Osylaısha halyq janaza rásimin barynsha az adammen ótkizýge úırene bastaıdy. Alaıda, obaǵa shaldyqqandar sany azaıýdyń oryna kerisinshe, kúnnen kúnge adam ólimi kóbeıip barady.

Buǵan alańdaǵan Abaı dosy Pavlov­tyń dáriger áıelinen munyń sebebin suraǵanda ol: «Siz alǵash kelgen kezde bul qalaǵa aýrý jańa ǵana aralasqan-dy. Ol mynaý ystyq kúnderde osylaı údemeı qoımaıdy. Al janazalar óz isteıtinin istep bolǵan. Sonda aýrý juqtyrǵan jeke-jeke adamdar, endi ózderiniń úılerin dertke ushyratyp, juqtyryp jatyr», dedi. Demek, áli de bolsa halyqqa indettiń qaýiptiligi men saqtaný joldaryn túsindirý kerek dep oı túıedi Abaı Qunanbaıuly.

Hakim Abaı endi halyq arasynda durys tamaqtaný jáne jeke bas tazalyǵyn saqtaý jóninde bazarlardy aralap ózi túsindirýge kiristi. Árdaıym qoldy ystyq sýmen jýýdy, sýyq sý, suıyq asty ishýdi, qarbyz-qaýyn tárizdi baý-baqsha ónimderin tutynýdy jáne qatty qaınaǵan as pen qatty qýyrylǵan tamaq jeńizder dep dáriger Aleksandra ıAkovlevna bergen keńesterdiń birin qaldyrmaı túsinikti tilde, baıyppen jetkizýge tyrysty. Kóp uzamaı halyq indetten aıyǵyp, eńsesin tiktep, baz-baıaǵy qalypqa túse bastady. Mine, osylaısha Abaı atamyz kishigirim karantın sharalaryn qolǵa alyp, bútindeı eldi aman alyp qaldy.

Alaıda, osy túsindirý jolynda bastapqyda eldiń barlyǵy Abaıdyń pikirin qoldaı qoımady. Orystyń satqyny dep aıyptap, dinı rásimderge aralasýy orynsyz dep adamdardy onyń sózine ermeýge shaqyrdy. Biraq Abaıdy tyńdaǵan el aman qaldy. Búgingi kúni indettiń taralýyn toqtatý jolyndaǵy saqtyq sharalaryna keıbireýler qulaq aspaı, onyń astarynan ár nárseni izdep álek. Ózderińiz kýá bolǵandaı, oba aýrýynyń basty taralý joly – adamdardyń top bolyp jınalýy, amandasýy, birge tamaqtanýy, t.b. Demek, indet ataýlynyń taralý joldary bir bolǵany sııaqty, odan saqtanýdyń da joly bireý. Ol – kisi kóp jınalatyn oryndarǵa barmaý, betperde taǵyp, jeke bas gıgıenasyn saqtaý, ımmýnıtetti kóterý, durys tamaqtaný, dárigerlerdiń nusqaý­lyqtaryn oryndaý.

Búgingi tańda elimizdiń birqatar úlken qalasynda karantın jarııalandy. Kóp jerler jumysyn toqtatty. Alaıda osy kúnderi qaıtys bolǵan kisini jóneltý kezinde adamdar áli de bolsa jınalýda. Árıne aǵaıynnan aırylǵan adam mundaıda qol qýsyryp qarap otyra almasy anyq. Kóńil aıtýdy mindeti sanaıdy. Biraq janaza rásimine kisiniń kóp jınalýy joǵarydaǵy oqıǵada baıandalǵandaı indettiń taralýyna jol beredi.

Jalpy, marqumnyń artynda qalǵandardyń mindeti – máıitti arýlap jýý, kebindeý, janazasyn shyǵarý jáne jerleý. Mine, osylar jerleý rásiminiń basty talap-sharttary. Sadaqa dastarqandaryn jaıý – dinimiz qup kórgen qosymsha saýap amaldar.

Amandyq bolsa, qulshylyq­tarymyz ben dinı rásimderimizdi tolyqqandy oryndaıtyn kúnge de jetermiz. Ol úshin úıde bolyńyz, úıden shyqpańyz! Dertti jaratqan jáne onyń emin qosa jaratqan Alla Taǵalaǵa jalbarynyp duǵa tileńiz! Alla elimizdi aýrýdan aıyqtyryp, orazamen qaýyshtyrǵaı!

Tólebı qajy OSPAN,

Aqtóbe oblysynyń bas ımamy


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Qazaqstan tarıhy, Qoǵam, #Abai175,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT