+7 (701) 759 90 19
USD 377.75 EUR 421.27
RUB 6.13 CNY 54.91
Jańalyqtar

Ǵalymqaıyr Mutanov: QR Prezıdentiniń Semeı polıgonyn jabý sheshimi jyldar ótken saıyn qundy bola túsedi

2016 jylǵy 30 tamyz 16:05
Bólisińiz:
Ǵalymqaıyr Mutanov: QR Prezıdentiniń Semeı polıgonyn jabý sheshimi jyldar ótken saıyn qundy bola túsedi

ASTANA. QazAqparat - Osydan shırek ǵasyr buryn tarıhı oqıǵa oryn alyp, 40 jyl boıy radıatsııalyq ýyn taratyp kelgen Semeı ıadrolyq polıgony jabyldy.

Árıne, búgingi kúni polıgondy jabý týraly sheshimniń qabyldanýy ońaıǵa soqpaǵany barshaǵa aıan. QazAqparatqa suhbat bergen Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, tehnıka ǵylymynyń doktory, akademık Ǵalymqaıyr Mutanov ta muny «ıadrolyq qarýsyzdandyń álemdik tarıhyndaǵy birinshi ári aıryqsha» oqıǵasy retinde baǵalaýda.

- Ǵalymqaıyr Mutanuly, ıadrolyq polıgonnyń jabylýynyń qundylyǵy men tarıhı máni nede dep oılaısyz?

- «Semeı ıadrolyq synaq polıgonyn jabý týraly sheshim» 1991 jyly el Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń danalyǵy men kóregendiliginiń arqasynda qabyldanǵan bolatyn. Bul teńdessiz saıası qadam áskerı ıadrolyq salanyń turaqtaný protsessine baǵa jetpes úles qosty. AQSh, Frantsııa, Ulybrıtanııa, Reseı jáne Qytaı syndy derjavalar ıadrolyq synaqtarǵa moratorıı jarııalady. Bul bir jaǵynan ıAdrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý týraly shartyń paıda bolýyna túrtki bolyp, qaýipsizdiktiń óńirlik júıesin qurý protsessin jedeldetti. Qazaqstan ıadrolyq qarýdy taratpaý jáne qarýsyzdan salasynyń iz ashary retinde kóptegen elder úshin úlgi bolyp, úlken ózgeristerdiń bastamashysy retinde kórindi.

ıAdrolyq polıgonnyń jabylý datasy tarıh qoınaýyna qaraı syrǵı túsken saıyn Memleket basshysy sheshiminiń tarıhı qundylyǵy men máni jáne «Nevada-Semeı» halyqaralyq antııadrolyq qozǵalysynyń zor róli barynsha jarqyrap, dáledi bola túsedi. Bul shyn máninde qoǵamdyq tanym-túsinik pen álemniń saıası kartasyndaǵy kúshter konfıgýratsııasyn túbegeıli ózgeriske ushyratqan ǵalamsharlyq aýqymdaǵy oqıǵa bolǵany sózsiz.

Búginde, ondaǵan jyl ótkennen keıin Memleket basshysynyń Jarlyǵy búgingi kúnniń ózekti syn-qaterleri aıasynda jańasha reńkke ıe bolyp otyr. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaevtyń BUU-nyń bıik minberinen HHІ ǵasyrdaǵy adamzattyń negizgi maqsaty ıadrolyq qarýsyz álem qurýǵa shaqyrǵan bastamasy álemdik qoǵamdastyq tarabynan jandy ún qatý men qoldaýǵa ıe boldy. ıAdrolyq qarýdan azat álem qurý týraly jalpyǵa ortaq deklaratsııanyń qabyldanýy - bul atalǵan maqsattardy júzege asyrý isindegi jańa mańyzdy qadam.

- Qazaqstan syrtqy saıasatta beıbitshil ustanymdardy ilgeriletýde. Osy rette siz qandaı antııadrolyq bastamalardy aıryqsha atap óter edińiz? Olardyń mańyzdylyǵy nede?

- Eń birinshiden bul baǵyttaǵy Qazaqstan is-qımylynyń dáıektiligin atap ótkim keledi. Máselen, álemdik qoǵamdastyqtyń ıAdrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý týraly sharttyń kúshine enýine qoldaýyn qamtamasyz etý maqsatynda Qazaqstan Prezıdenti 2012 jyldyń 29 tamyzynda «ATOM» halyqaralyq jobasyna bastamashylyq etti. Bul jahandyq naýqan ıadrolyq qarý synaqtaryna qarsy kúreste álemdi biriktirip, beıbit suhbattyń jandanýyna jáne barlyq radıoaktıvti materıaldardyń qorǵalýyn qamtamasyz etýge negizdelgen. Joba álemdik qoǵamdastyq tarapynan zor qoldaýǵa ıe boldy. Kóptegen elderdiń kórnekti saıasatkerleri, qoǵam qaıratkerleri, ǵalymdary jáne qarapaıym adamdary oǵan belsendi qatysyp jatyr.

Qazaqstan aýmaǵynda MAGATE-niń qamqorlyǵymen atom energetıkasyn damytýdy josparlap otyrǵan memleketterge arnalǵan tómen baıytylǵan ıadrolyq otyn banki quryldy. Bul elder arasyndaǵy senimdi bekitý, turaqty álemdi nyǵaıtýdaǵy júıeli saıasatty jalǵastyrý jáne jahandyq ıadrolyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýdegi mańyzdy qadam sanalady. Sonymen qatar BUU Bas Assambleıasy Qazaqstan bastamashy bolǵan ıAdrolyq qarýdan azamat álem qurý týraly jalpyǵa ortaq deklaratsııany bekitti.

Qazaqstan ıadrolyq qarýsyz álem qurý jolynan aınymaıtyndyǵyn pash ete otyryp, ıadrolyq ǵylym basymdyǵyn ilgeriletýdegi álemdik kóshbasshylarynyń biri ekendigin de kórsete alady. Osylaısha, ıadrolyq arsenaldy taratpaýdaǵy Prezıdenttiń jahandyq bastamalary men Qazaqstannyń tájirıbesi shyn máninde barsha adamzattyń ıgiligi úshin qyzmet etedi deýge bolady.

Ózara senimsizdiktiń, halyqaralyq shıelenisterdiń jáne geosaıası keýdemsoqtyqtyń órshı túsip, al ajal ýyn sebetin ıadrolyq qarýdy taratpaý týraly sharttyń óz mindettemesin oryndaı almaı otyrǵandyǵyn qaperge alǵan Nursultan Nazarbaev jalpyǵa ortaq «HHІ ǵasyr: Soǵyssyz álem» baǵdarlamasyn usyndy. Bul bitimgershilik qujat halyqaralyq qarym-qatynastardy turaqtandyrýǵa baǵyttalǵan mańyzdy jahandyq bastamalardy qamtıdy.

Meniń paıymymsha, Memleket basshysynyń manıfesi ıadrolyq synaqtyń zulmat saldaryn bastan keshken Qazaqstan halqynyń ustanymyn bildiredi. Bul mańyzdy qujat Memleket basshysynyń qazirgi jáne bolashaq urpaqtyń erteńgi kúni úshin alańdaýynan týyndaǵan.

Manıfest kóshbasshylardy, saıasatkerlerdi jáne álemdik qoǵamdastyqty barlyq adamzat balasyn shıelenister men janjaldardan aryltý úshin ýaqyt kúttirmes áli tıimdi sharalar qabyldaýǵa shaqyrady. Ult kóshbasshysy barlyq elderdiń basshylary men olardyń azamattaryn jańa soǵys otynyń tutanýyna jol bermeýge, jantalasa qarýlaný men terrorızmge birlese otyryp tyıym salýǵa úndeıdi.

Qazaqstan Prezıdenti usynǵan beıbit bastamalardy álemdik kóshbasshylar syrtqy saıasat tájirıbelerinde qoldanar bolsa, onda halyqaralyq uıymdar qyzmetindegi daǵdarys kórinisterin sózsiz eńsere alatyndyǵyna senimim mol. Buǵan qosa, ózara tıimdi yntymaqtastyq damyp, qazirgi ýaqytta jumys istep turǵan halyqaralyq ınstıtýttarǵa degen senim qaıta oralar edi.

Qazaqstan ıadrolyq synaqtardyń barlyq jantúrshigerlik áserin óz basynan keshirdi. Semeı polıgonynyń aýmaǵy áli kúnge deıin ekologııalyq turǵyda eń jaısyz aımaqtardyń biri bolyp qalýda. Sol dáýirdiń adamı qundylyqtardan ada saıasatkerleriniń jańǵyryǵy áli de talaı jyl boıy ózin eske salyp otyrady. Jaralystyń saldary ıadrolyq qarýǵa ıe bolý úshin janyn salǵandardyń tutqynyna aınalǵan myńdaǵan otbasynyń taǵdyryna áser etti. Meniń de ákem sol bir beımaza ýaqyttyń kýágeri. Kóptegen jyl ótkennen keıin ol «Nevada-Semeı» halyqaralyq antııadrolyq qozǵalysynyń belsenbi músheleriniń biri, O.Súleımenovtiń jaqtasy bolyp, óz ómirin antııadrolyq kúreske, ıadrolyq synaqtan zardap shekkenderdiń problemasyna qoǵam nazaryn aýdarýǵa arnady.

Týǵan jeriniń bolashaǵyna kúızelisi men alańdaýyn ákem «Kórgenderim» dep atalatyn kitabynda keńinen baıandap beredi. Azamattyq belsendi ustanymy men qoǵamdyq qyzmetteri úshin ol el Prezıdentiniń qolynan «Qurmet» ordenin aldy.

- Siz Memleket basshysynyń bastamalaryn júzege asyrýǵa belsendi qatysatyn elimizdegi birneshe myńdaǵan ujymy bar jetekshi joǵary oqý ornyn basqarasyz. Búginde qandaı nátıjelerge qol jetkizip, qandaı jobalardy júzege asyrdyńyzdar?

- ıAdrosyz álemge qaraı ilgerileý ǵalymdardyń, oı-pikiri ortaq adamdardyń kúsh-jigerinsiz, bizdiń jalpy qatysýymyzsyz múmkin emes. Bul oraıda akademııalyq qaýymdastyq pen ǵylymı qoǵamdastyqtyń róli jaıynda aıtqym keledi. QazUÝ BUU-ny jahandyq hab, al Turaqty damý jónindegi ıÝNESKO-ny Ortalyq Azııa haby retinde beıbit jáne turaqty damýdyń mańyzdy qundylyqtaryn ilgeriletýge baǵyttalǵan birqatar iri sharaǵa bastamashylyq etti. Jahandyq hab alańyn, bedeldi halyqaralyq uıymdarmen, qozǵalystarmen baılanystardy kádege jarata otyryp, QazUÝ Prezıdentimizdiń beıbitshilikti saqtaý jáne nyǵaıtý baǵytyndaǵy bastamalaryn belsendi ilgeriletýde.

Radıoekologııalyq zertteýlerdiń ekologııalyq jáne áleýmettiń mánin tereń túsingen QazUÝ-dyń hımık ǵalymdary burynǵy Semeı polıgonynyń radıoekologııalyq ahýalyn zerdeleýge baǵyttalǵan eki iri halyqaralyq jobany uıymdastyryp júzege asyrdy. Osy halyqaralyq jobalardy júzege asyrýdyń nátıjesinde ýnıversıtetimizde Marııa Skladovskaıa-Kıýrı atyndaǵy «Radıatsııalyq ekologııa» zerthanasynyń qurylýy - asa mańyzdy jaıt. Ol sońǵy býynnyń zamanaýı aspaptarymen jabdyqtalǵan. Bul ázirshe elimiz úshin barynsha ózekti radıohımııa, radıobıologııa, radıatsııalyq qaýipsizdik jáne radıatsııalyq ekologııamen baılanysty salalardaǵy mamandardy daıyndaıtyn Qazaqstannyń joǵary bilim berý júıesindegi jalǵyz ǵylymı-bilim berý zerthanasy desek bolady.

Elimizde atom energetıkasyn damytý baǵdarlamasyn júzege asyrylýy ıadrolyq ǵylymnyń basym baǵyttary boıynsha ozyq irgeli jáne qoldanbaly zertteýlerdiń júrgizilýine septigin tıgizedi. Osy baǵdarlamanyń aıasynda AQSh, Reseı, Japonııa jáne basqa da memleketterdiń ǵalymdarymen birlesip, ıadrolyq qaldyqtady óńdeý, radıoaktıvti topyraqty zalalsyzdandyrý tehnologııasyn, jańa býynnyń bolashaǵy zor qaýipsiz reaktorlaryn jasaý josparlanýda. Máselen, qazirgi ýaqytta Qazaqstannyń Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy men Japonııanyń Atom energetıkasy agenttigi arasynda QazUÝ-dyń qatysýymen tórtinshi býynnyń joǵary temperatýraly gazben salqyndatylatyn reaktoryn birlesip ázirleý kelissózderi aıaqtalýda.

Bul tapsyrmalardyń júzege asyrylýy ıadrolyq beıindegi biliktiligi joǵary mamandardyń daıyndyq múmkinshilikterimen baılanysty ekendigi túsinikti. Sondyqtan da búgingi kúni QazUÝ Ulttyq ıadrolyq ortalyqtyń ıAdrolyq fızıka ınstıtýtymen, Japonııanyń Atom energetıkasy agenttigimen jáne Hokkaıda ýnıversıtetimen yntymaqtasa otyryp, teorııalyq jáne eksperımenttik ıadrolyq fızıka, ıadrolyq energetıka jáne ıadrolyq tehnologııalar boıynsha mamandar daıyndaýda. Stýdentter, magıstranttar, PhD-doktorlar jáne jas mamandar Japonııa, Frantsııa, Italııa jáne ózge de damyǵan elderde taǵylymdamadan ótip, álemniń joǵary oqý oryndarynyń qosarlanǵan dıplomyn alady.

Qazirgi zamanǵy ýnıversıtetterdiń mıssııasy tek kásibı kadrlardy daıyndaýmen ǵana shektelmeıtindigin aıryqsha basa aıtqym keledi. JOO-lar álem azamattaryn qalyptastyrýda da zor jaýapkershilikke ıe. Uly ál-Farabı aıtqandaı, «Adamǵa eń áýeli bilim emes, tárbıe berilýi kerek. Onsyz berilgen bilim - adamzattyń qas jaýy».

Sondyqtan ásirese, jastardyń arasynda ıadrolyq qarýlaný jolyndaǵy baqtalastyqty toqtatý, barlyq synaq polıgondaryn jabý túsiniginiń qalyptasýy zor mánge ıe. Bizdiń stýdentterimiz jobalarǵa, aǵartýshylyq sharalarǵa, aktsııalarǵa qatysý arqyly Prezıdenttiń «HHІ ǵasyr: Soǵyssyz álem», «ATOM», «Jasyl kópir», jahandyó energoekologııalyq strategııasy, «G-Global» syndy jahandyq bastamalaryn qoldaý qozǵalystaryna tartylady.

Prezıdentimiz atap ótkendeı, ıadrosyz álemge qaraı ilgerileý - bul konstrýktıvti koppolıarlyqqa aparatyn jol. Osynaý qaıyrymdy ári mańyzdy iste JOO-lardyń birlesken jáne maqsatty qyzmeti álemdik akademııalyq qoǵamdastyqty shoǵyrlandyrýǵa múmkindik beredi, ıadrolyq qaterge, qaýipsizdiktiń jańa syn-tegeýirinine qarsy turýdaǵy onyń rólin arttyrady, beıbit jáne turaqty damýdyń mańyzdy qundylyqtaryn ilgeriletý úshin qajetti jaǵdaı jasaıdy.

Memleket basshysynyń ıadrolyq qarýdy taratpaý salasyndaǵy kúsh-jigeri búkilálemdik qoldaýǵa jáne joǵary halyqaralyq qurmetke ıe boldy. Qazaqstan bedeliniń ósýi men álemdik qoǵamdastyqtyń múltiksiz senimine elimizdiń 2017-2018 jyldary BUU Qaýipsizdik keńesiniń turaqty emes músheliginiń saılanýy-aq dálel bola alady. Prezıdent manıfestinde aıtylǵan «Jahandyq strategııalyq bastamalar - 2045» jospary jahandyq qaýipsizdik pen turaqty álemdi qamtamasyz etýdegi naqty model bola alaryna senimdimin.

- Suhbatyńyzǵa rahmet!

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Marlan Jıembaı

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT