+7 (701) 759 90 19
USD 405.77 EUR 457.91
RUB 5.77 CNY 57.42
Jańalyqtar

Etnosaralyq kelisim - el turaqtylyǵynyń kepili

2016 jylǵy 9 qyrkúıek 07:48
Bólisińiz:

ASTANA. QazAqparat - «Kemedeginiń jany bir» demekshi, Qazaqstan basshysy adamzatqa tónip turǵan syn-qaterlerge basa nazar aýdaryp keledi. Soǵan oraı, jalpy adamzatqa «HHІ ǵasyr: soǵyssyz álem» atty keń aýqymdy baǵdarlama qajettigi jáne BUU aıasynda dúnıejúzi halyqtarynyń beıbit ómirin, turaqtylyǵy men qaýipsizdigin bekitetin Jahandyq koalıtsııa qurý jónindegi usynystarymen erekshelendi. , dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti.

Osy mańyzdy másele aıasynda, jahandyq yntymaqtastyqtyń jańa dáýirinde Qazaqstannyń alatyn orny qandaı? Adamzat óz damýynyń sapaly jańa satysyna ótkenmen, onyń rýhanı-mádenı damý áleýeti qandaı? Bizdi tolǵandyratyn osy suraqtar. Teke-tires soǵystar saldarynan jer betinen qanshama mádenıetter men órkenıetter joǵalyp ketti. Adamzat ótkennen sabaq ala aldy ma? Nelikten HHI ǵasyrda órkenıet pen jahandyq soǵys uǵymdary qatar aıtylady?..

Árbir órkenıettiń, dinniń jáne halyqtardyń jer betinde ózindik oryndaıtyn mindetteri bar. Qazaqstannyń Túrki memleketteri, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq, Eýropalyq odaq aıasyndaǵy irgeles eldermen dostyq qarym-qatynas qalyptastyrýy - el tynyshtyǵynyń kepili. Ulttyq tutastyq, ulttyq órkendeý óziniń maǵynalyq qurylymy boıynsha halyqtar arasyndaǵy kelisimge negizdeledi. Osyndaı ózekti máseleler aldynda Qazaqstannyń beti ashyq, júzi jarqyn deýge ábden bolady. Qazaq eliniń taǵdyry taýqymetke toly bolǵanmen, eshqashan ózgeni ózeginen teppegen. Elbasy N.Á.Nazarbaev elimiz táýelsizdikke qol jetkizgen alǵashqy jyldarynan bastap, etnosaralyq tatýlyq pen kelisimdi saqtaýǵa, damytýǵa, olardyń qaýipsizdigi men beıbit turmysyn qorǵaýǵa bar kúsh-jigerin saldy. Etnosaralyq jáne konfessııaaralyq yntymaqtastyq, kelisim men saıası turaqtylyqty saqtaý isine jiti kóńil bólinip keledi. Qazaqstan zaıyrly memleket retinde eń qymbat qazynasy - adam jáne onyń ómiri, quqyqtary men bostandyqtaryna basa mán beredi. Qazaq halqy qaı zamanda da eldikke, sonyń ishinde el berekesiniń turaqty bolýyna úlken nazar aýdarǵan. Sondyqtan da bolar, el aýzynda: «Birlik bar jerde tirlik bar», «Birliksiz el tozady, birlikti el ozady» degen naqyl sózder qaldy. Bul - búgingi táýelsiz Qazaqstannyń basty qaǵıdasyna aınaldy jáne táýelsizdiktiń negizi.

Qazaqstan - ıadrolyq qarý-jaraqtan erikti túrde bas tartqan, álemdegi biregeı memleket. Qazir tehnıka men tehnologııanyń damyǵan zamany. Biraq, osy kúshti keıbir memleketterdiń adamzatty qyryp-joıatyn qarýlar jasaýǵa jumsaýy alańdatady. Aınalada sanany jaýlaǵan dinı ekstremızm, terrorızmniń nasıhattalýy, ishinara onyń enýi - basty qaýipterdiń biri. Endeshe, el shańyraǵyn shaıqaltýǵa baǵyttalǵan osyndaı keleńsizdikter tamyrynyń tereń jaıylmaýy - erteńge degen senimdilikte. Syn-qaterlerge tótep berýdiń negizi ortaq jaýapkershilikte jatyr.

Eń qýatty 30 elmen ıyq tirestirý maqsaty qoıyldy. Munyń nátıjeli bolýy, árıne, halyqtyń birligine baılanysty. Búginde Qazaqstan 130-dan astam etnos ókilinen turatyn 17 mıllıonnan asa halqy bar bedeldi memleketke aınaldy. Qazaq halqymen tarıhı syn saǵattarda etnostar ózara ymyraǵa kelip, tipti ózara kelisim ornata bildi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń táýel­sizdigin qalyptastyrýda eldiń ishki saıasatynyń basty ustanymy boldy, ol - birlik pen kelisim qundylyqtary. Ásirese, Qazaqstannyń ulttyq saıasatyn júzege asyrý birneshe kezeńdi qamtıdy. Alǵashqy kezeńde elimizdegi til saıasatyna qatysty máseleler qarastyryldy. Odan keıin ulttyq-mádenı birlestikter quryla bastady. Nátıjesinde, Qazaqstan halqy Assambleıasy quryldy. 1992 jyly Qazaqstan halqynyń I forýmynda Memleket basshysy alǵash ret respýb­lıka halqyn biriktiretin qoǵamdyq (saıası jáne úkimettik emes) uıym qurý týraly ıdeıasyn jarııalady. Qazaqstan halqynyń kelisim jáne birigý assambleıasyn qurý máselesin talqylaýǵa usyndy.

1995 jyly naýryz aıynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy keńesshi organ retinde, ultaralyq qatynastar boıynsha aýqymdy quqyqtyq mártebege ıe Qazaqstan halqy Assambleıasy (QHA) quryldy. Onyń qurylýy qoǵamdaǵy úılesimdilikti, ulttyq jáne dinaralyq kelisimdi saqtaý men odan ári nyǵaıtý nıetinen týyndady. Bul ıdeıaǵa halyq senim bildirdi jáne ol aqtalyp, halyq ıgiligi úshin mazmundy qyzmet atqarýda. Buǵan búginde búkilálemdik qoǵamdastyq kýá bolyp otyr. Alǵashqy qurylǵan kezinde Qazaqstan halqy Assambleıasy damý strategııasyn aıqyndap, res­pýblıka deńgeıindegi qurylymyn qalyptastyrdy. Assambleıa ulttyq-mádenı birlestikterdi, kishi assambleıa­lardy biriktirip, olardyń jumysyn úılestire otyryp, memlekettiń ulttyq saıasatyn júzege asyrýda mańyzdy ról atqarýda. Qazaqstan halqy Assambleıasy búgingi tańda qoǵamdaǵy toptastyrýshy jáne biriktirýshi kúshke aınalyp otyr. Ol memlekettiń ulttyq saıasatynyń ózekti mindetterin sheshýge belsendi túrde atsalysady. Saıası oqıǵalar men jaǵdaılarǵa saraptama ári boljam jasaı otyryp, qoǵamdyq kelisim men tatýlyqty saqtaýdy qamtamasyz etýdiń joldary boıynsha ózderiniń naqty usynystaryn jasap otyrady.

Qazaqstan halqynyń birligi men yntymaǵyn nyǵaıtý maqsatynda, Qazaqstan Prezıdenti Jarlyǵymen 1997 jyl - «Ulttyq tatýlyq jáne saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý jyly», al kelesi 1998 jyl «Halyq birligi men ulttyq tarıh jyly» bolyp jarııalandy. Alaıda, tarıhı sanany qaıta jańǵyrtý belsendi júzege asa bastaǵan ýaqytta aldyńǵy býyn urpaqtyń eńbegi men jetistikteri obektıvti baǵalanýy úshin jáne negizsiz syndarǵa jol bermeý maqsatynda, Qazaqstan Prezıdentiniń Jarlyǵymen 1999 jyl elimizde «Urpaqtar birligi men sabaqtastyǵy jyly» dep belgilendi. Sondyqtan da, Qazaqstan halqy quramynyń polıetnostyq bolyp qalyptasý tarıhy dál osy qaǵıdalardy negizge ala otyryp zerdelenedi.

Qazaqstan halqy Assambleıasynyń maqsaty qazaq halqynyń toptas­tyrýshy rólin arqaý ete otyryp, qazaqstandyq patrıotızmdi damytý, Qazaqstan halqynyń azamattyq jáne rýhanı-mádenı ortaqtyǵy negizinde qazaqstandyq-azamattyq biregeılikti, básekege qabiletti ultty qalyptastyrý úrdisinde etnosaralyq kelisimdi qamtamasyz etý bolyp tabylady. Al Assambleıanyń tikeleı aralasýymen qazirgi kezde elimizde kóptegen etnomádenı birlestik qyzmet jasaıdy. Sonymen qatar, respýblıkada 15 tilde gazet-jýrnal shyǵarylyp, 8 tilde radıobaǵdarlamalar taratylady jáne 11 tilde telebaǵdarlamalar kór­setiledi. Árıne, munyń barlyǵy mem­lekettik saıasatymyzdyń ult­aralyq jáne dinaralyq kelisim men saıası turaqtylyqty saqtap, nyǵaıtýdaǵy baǵytynyń durystyǵyn dáleldeıdi.

Qazaqstan Birikken Ulttar Uıymy­na múshe memleket retinde 1995 jyl­ǵy 16 qarashadaǵy ıÝNESKO Bas kon­ferentsııasy qararymen bekitilgen Taǵat­tylyq (toleranttylyq) qaǵıdat­tary deklaratsııasyn qoldaıtyn­dyqtan, dinı tózimdilik pen beı­bitshilik qaǵıdalary elimizdiń saıasa­tynda basty oryn aldy. Sondaı-aq, eldegi túrli konfessııalardyń keli­simi men yntymaǵyn nyǵaıtýdyń ońtaıly ádisi Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezderin atap ótsek bolady. Ideıa avtory - Prezıdent N.Á.Nazarbaev. Ártúrli din ókilderiniń arasyndaǵy kelisimge baǵyttalǵan Qazaqstannyń saıasaty men tájirıbesi, álemdik qoǵamdastyqqa túrli konfessııaaralyq ózara senim negizinde birlese ǵumyr keshýiniń naqtyly múmkindikteri barlyǵyn jáne onyń qajettiligin kórsete aldy. Nátıjesinde, Qazaqstan dinaralyq únqatysý ortalyǵy retinde tanyldy. Oǵan, Astanada 2003, 2006, 2009, 2012 jáne 2015 jyldary ótken Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezderi dálel. Osy aıtýly sharalardyń árqaısysy ózindik mańyzymen erekshelenedi.

Búgingi qoǵamdaǵy túbegeıli ózgerister halqymyzdyń aýyzbirligin, belsendiligin, ár azamattyń jeke basynyń jaýapkershiligin talap etýde. Qoǵamdaǵy kelisim men beıbit ómir, saıası turaqtylyq úshin jan aıamaı qyzmet etý, óz Otanyna, otbasyna, eli men jerine degen súıispenshilikten ǵana týyndaıdy. Qazaqtyń urpaq pen dástúr sabaqtastyǵy, ózge etnos ókilderine qurmeti sııaqty qasıetteri sheteldik sarapshylar tarapynan da oń baǵasyn aldy, áli de jalǵasyn tabýda.

El tynyshtyǵyna mán berý - mindet. Qazaqstanda jyl saıyn ha­lyq­tyq Naýryz, Maslenıtsa meıram­daryn kópshilik bolyp atap ótý dástúrge aınaldy. 2006 jyly Asta­nada Qazaqstan halqy Assambleıasy­nyń kezekti cessııasynda Elbasy Qur­ban aıt pen Rojdestvonyń alǵash­qy kúnderin merekelik demalys kún­deri etip jarııalaýdy usynyp, ol qoldaý tapty. 2006 jyldyń 28 maý­sy­mynda «Qazaqstandyq etnos­aralyq jáne konfessııaaralyq keli­sim úlgisin jetildirý boıynsha» arnaıy baǵdarlama qabyldandy. Árıne, bul elimizdegi etnosaralyq qarym-qatynasty nyǵaıtýdy uıymdas­tyrýshy jáne úılestirýshi basty qujatqa aınaldy.

Shynyn aıtý kerek, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń quqyqtyq mártebesiniń artýyna Elbasynyń qosqan úlesi zor. Máselen, 2007 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasyna engizilgen túzetýler boıynsha Parlament Májilisine Assambleıadan 9 depýtat saılandy. Al 2008 jyly 20 qazanda Prezıdent «Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly» Zańǵa qol qoıǵany málim. Memleket basshysynyń bas­ty ustanymy - etnosaralyq ynty­maqtastyq pen kelisim.

Osy oraıda, Memleket tarıhy ınstıtýtynyń ujymy da el ishindegi tatýlyq pen birlikti nyǵaıtý maqsatynda túrli otandyq jáne halyqaralyq sharalar men ǵylymı ekspedıtsııalar, ǵylymı saraptama jumystaryna qatysyp, belsendilik tanytýda. Sonymen qatar, ǵalymdar «Etnosaralyq qatynastyń qazaqstandyq úlgisi» qoldanbaly ǵylymı-zertteý taqyrybynda izdenisterin júrgizýde. Etnosaralyq kelisim - el turaqtylyǵynyń kepili.

Búrkitbaı AıAǴAN, Memleket tarıhy ınstıtýtynyń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT