+7 (701) 759 90 19
USD 423.91 EUR 497.37
RUB 5.82 CNY 65.59
Jańalyqtar

Erligi umytylmaıtyn 10 tulǵa

2021 jylǵy 9 mamyr 11:58
Bólisińiz:
Erligi umytylmaıtyn 10 tulǵa

NUR-SULTAN. QazAqparat – Ekinshi dúnıejúzilik soǵys qarsańynda qazaq jerinen maıdanǵa attanǵan 1,2 mln jaýyngerdiń 99-y Sovet odaǵynyń batyry jáne Qazaqstannyń Halyq Qaharmany ataqtaryn aldy. QazAqparat solardyń ishindegi eń dańqty 10 tulǵanyń erligine qysqasha sholý usynady.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵys Qazaqstan halqy úshin HH ǵasyrdaǵy tórtinshi náýbet bolatyn. Jırymasynshy jáne otyzynshy jyldardyń basyndaǵy asharshylyqtan es jımaı jatyp, saıası repressııa qaharyna mindi de, ulttyń el basqaryp, qol bastaýǵa tatıtyn erleri atylyp, sottalyp jatty. Soǵysty demografııalyq turǵydan da, sapalyq turǵydan da zor shyǵynmen qarsy alǵan qazaq halqynyń rýhy sonda da ólmegen edi. Ony 4 jylǵa sozylǵan qan-qasap maıdan kórsetti. Oljas Súleımenov «Uly dalanyń jeti qyry» atty konferentsııada Máskeýdiń osy soǵys tusynda Ortalyq Azııa halyqtarynyń jaýyngerlik jigerin kóterý úshin Kenesary hannyń rýhyn «ýaqytsha tiriltýge» nusqaý bergenin naqty derektermen dáleldeı otyryp aıtqan bolatyn. Qysqasy, soǵys kimniń kim ekenin kórsetti. 100 myńnan astam qazaqstandyq jaýynger maıdandaǵy erligi úshin túrli deńgeıdegi marapatqa ıe boldy. Marapatqa usynylmastan, erligin ózimen birge jer qoınyna alyp ketken bozdaqtar qanshama?! Degenmen, erlikti el umytpaıdy. Sondyqtan da Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta qazaqtyń jaýyngerlik rýhyn tanytqan, baǵzydaǵy Kúltegin men keshegi Qabanbaılardan qalǵan erliktiń arqaýyn búgingi urpaqqa úzbeı jetkizgen tulǵalardyń esimi ult tarıhynan oıyp turyp oryn aldy.

1.Baýyrjan Momyshuly (1910-1982). 1941-1945 jyldary Panfılov atyndaǵy 8-gvardııalyq dıvızııanyń batalon, polk komandıri, soǵystyń sońǵy jyldary atalǵan dıvızııanyń komandıri boldy. Máskeý túbindegi shaıqasta 1073 atqyshtar polkiniń batalon komandıri retinde bes ret qorshaýdy jaryp shyǵyp, jalpy sany 27 ret qol bastap urysqa kirip, soǵys tarıhynda bolmaǵan taktıkalyq manevrler jasap, áskerı ónerge jańalyq engizgen. 1990 jyly Baýyrjan Momyshulyna Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn berý týraly Jarlyqqa qol qoıyldy.

2. Qasym Qaısenov (1918- 2006). 1941-44 jyldary qaharman Qaısenov jaý tylyna tórt ret desantpen túsirilgen. Áýeli 1941 jyly Ýkraınaǵa, 1943 jyly Moldavııa jerine, 1944 jyldyń basynda Rýmynııaǵa, sońǵy ret 1944 jyly maýsymda Karpat taýyna parashıýtpen tastalǵan. 1995 jyly Prezıdent Jarlyǵymen táýelsiz Qazaqstannyń eń joǵarǵy nagradasy – «Halyq qaharmany» ataǵy berildi.

3.Talǵat Bıgeldınov (1922-2014). Keńes Odaǵynyń eki márte Batyry ataǵyn ıelengen jalǵyz qazaq. 1942-1945 jyldary áskerı tapsyrmamen 305 ret áýege kóterilip, 7 jaý ushaǵyn atyp túsirgen, kóptegen tehnıkany joıǵan. 1944 jyldyń 26 qazanynda leıtenant Talǵat Bıgeldınovke Znamenka, Kırovograd qalalaryn bosatý kezinde 4 jaý ushaǵyn atyp túsirgeni úshin Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. 1945 jyldyń 27 maýsymynda eskadrılııany sheber basqaryp, Krakov, Oppeln, Katovıtse, Breslaý, Berlın qalalary úshin shaıqastardaǵy áskerı erligi úshin Talǵat Bıgeldınov ekinshi ret Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelendi.

4. Álııa Moldaǵulova (1925-1944). 1943-1944 jyldary mergen bolyp, jaý áskeriniń 30-dan astam sarbazy men ofıtseriniń kózin joıǵan. 1944 jyly 14 qańtarda Pskov oblysynyń soltústigindegi Novosokolnıkı aýdanynda fashıstermen urysta qaza tapty. 1944 jyly 4 maýsymda Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Lenın ordenimen marapattalǵan.


5. Mánshúk Mámetova (1922-1943). 1942-1943 jyldary pýlemetshiler quramynda Býrtsevo bekinisi men Izocha stansasy úshin shaıqasta erligimen kózge tústi. 1943 jyldyń 15 qazanynda Izocha stantsııasyn jaý qolynan bosatý kezinde shegingen keńes áskeriniń sońynda toqsaýyl retinde qalǵan batyr qyz «Maksım» pýlemetimen júzdegen nemistiń kózin joıa otyryp, erlikpen qaza tapty. Arada 6 aı ótken soń Keńes odaǵynyń batyry ataǵy berildi.

6. Hıýaz Dospanova (1922-2008). 1942-1945 jyldary Soltústik Kavkaz, Kýban, Qyrym, Ýkraına, Belorýssııa, Polsha, Germanııa aspanyndaǵy shaıqastarǵa qatysyp, qan maıdanda 300-den asa jaýyngerlik operatsııa oryndap, asa mańyzdy jaý shebin talqandaıdy. Soǵys kezinde ushaqtan 14 ret qulap, tórt márte aýyr jaraqat alǵan. 2004 jyly Hıýaz Dospanovaǵa elimizdegi eń joǵary marapat – «Halyq Qaharmany» ataǵy berilip, «Altyn juldyz» belgisi tapsyryldy.

7. Raqymjan Qoshqarbaev (1924-1988). Leıtenant Qoshqarbaev Berlın operatsııasy kezinde asqan erlik kórsetip, 30-sáýirde jaýynger Grıgorıı Bolatovpen birge Keńes áskerleri arasynan Reıhstagqa aldymen jetip, jeńis týyn tikti. 1999 jyly «Halyq qaharmany» ataǵy berildi.

8. Nurken Ábdirov (1919-1942). 1942 jyly 17 jasynda maıdanǵa aralasyp, 17 shaıqasta jaýdyń 18 tankisin, 28 júk kóligin, onyń ishinde oq-dári tasyǵan 18 kólikti, janarmaı quıǵan 3 tsısternany, úsh zeńbirekti, bes zenıt qondyrǵysyn, birneshe jabyq atys uıasyn talqandaǵan. 1942 jyly 9 jeltoqsanynda sońǵy 17-shi jaýyngerlik tapsyrmany oryndaýǵa ushyp, órtengen ushaqtyń ishinde qarsy taraptyń áskeri shoǵyrlanǵan orynǵa qulaıdy. Osy erligi úshin Nurken Ábdirovke 1943 jyldyń 31 naýryzynda «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵy berildi.

9. Saǵadat Nurmaǵambetov (1924-2013). Keńes Odaǵynyń Batyry, Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh qorǵanys mınıstri, «Halyq qaharmany».

1945 jyly 17 qańtarda Nurmaǵambetov Polsha jerinde jaý qorǵanysyn buzyp ótý kezindegi jaýyngerlik tapsyrmany erjúrektilikpen oryndap, Magnýshev platsdarmynda bolǵan shaıqasta ol basqaratyn pýlemet rotasy 2 kún ishinde 120 jaý áskerin, 12 pýlemettiń kózin joıady. 1945 jyldyń 27 aqpanynda Keńes odaǵynyń batyr ataǵy beriledi.

10. Málik Ǵabdýllın (1915-1973). 1942 jyly Máskeý túbindegi shaıqastarda strategııalyq mańyzy zor Borodıno selosyn jaýdan alastaý kezinde erligimen kózge túsedi. Keskilesken urysta jaýdyń eki tankisin granatamen jaryp, 12 sarbazyn tutqynǵa alady. Urys kezinde Málik Ǵabdýllın jaraqat alady. Osy erligi úshin KSRO Joǵarǵy keńesi prezıdıýmynyń jarlyǵymen 1943 jyldyń 30 qańtarynda Málikke «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵy berildi.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Esimjan Naqtybaı

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059

MURAǴAT