+7 (701) 759 90 19
USD 426.77 EUR 509.95
RUB 5.89 CNY 66.34
Jańalyqtar

Energetıka mınıstrligi benzın baǵasyna qatysty depýtattar saýalyna jaýap berdi

2021 jylǵy 14 sáýir 19:41
Bólisińiz:
Energetıka mınıstrligi benzın baǵasyna qatysty depýtattar saýalyna jaýap berdi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Benzınge tómen baǵany ustaý úshin jer qoınaýyn paıdalanýshylar Qazaqstannyń ishki janar-jaǵarmaı naryǵyn sýbsıdııalaıdy. Qazaqstanda ishki naryqtaǵy benzınniń bólshek saýda baǵasyn naryq retteıdi. Depýtattardyń saýalyna QR Energetıka mınıstrligi osylaı jaýap berdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Búgingi kúni Qazaqstan Respýblıkasy munaı ónimderiniń ishki naryǵynda JQS-ta benzınderdiń bólshek saýda baǵasynyń ósýi baıqalady. Bul rette munaı ónimderine baǵany memleket emes (benzınge 2015 jyldan bastap, dızelge 2016 jyldan bastap) naryq retteıtinin atap ótemiz. Munaı ónimderiniń naryǵy óte qubylmaly, Qazaqstannyń ishki naryǵynda da, kórshiles elderde de salyq salý, baǵa belgileý júıesi jáne JJM-men qamtamasyz etilýi (baqylanbaıtyn aǵyn), suranystyń maýsymdylyǵy, MÓZ-degi tehnologııalyq irkilister nemese kúrdeli jóndeýler týraly aqparat sııaqty kóptegen faktorlardyń áserine baılanysty», delingen jaýapta.

Vedomstvonyń málimdeýinshe, joǵaryda atalǵan jaǵdaılar munaı ónimderine baǵa «tepe-teńdigin» únemi izdeýdi talap etedi. Іshki naryqta baǵa tómen bolǵan jaǵdaıda otandyq ónimniń kórshi naryqtarǵa aýysýyna baılanysty tapshylyq qaýpi týyndaıdy, al joǵary baǵalar bolǵan jaǵdaıda ımporttyq benzınniń profıtsıti jáne sonyń saldarynan QR MÓZ-de qaıta óńdeý kóleminiń keıinnen tómendeýimen qazaqstandyq qoımalardyń otandyq otynmen tolyp ketýi múmkin.

«Atap aıtqanda, sońǵy aptalarda shekaralas aımaqtarda benzındi bólshek saýdada satýdyń aıtarlyqtaı ósýi baıqalady. JJM-ǵa tómen baǵa dálizin jer qoınaýyn paıdalanýshylar óńdeletin shıkizatqa neǵurlym tómen baǵa berý arqyly árdaıym sýbsıdııalaǵan. Munaıdyń eksporttyq baǵasynyń aıyrmashylyǵy 1 tonna úshin 50$ shamasynda boldy, qazir ol munaı jetkizý baǵytyna baılanysty 1 tonna munaı úshin 80-130$ deıin ósti. Búgingi kúni AMÓZ-ge óńdeýge jetkiziletin munaı baǵasy tonnasyna 20-45 myń teńge deńgeıinde aýytqıdy, bul qaıta eseptegende barreline 6,5-15,2$ quraıdy. Bul rette munaıdyń naryqtyq baǵalary búginde barreline 60$ asty.

Qazirgi ýaqytta jekelegen óńirler boıynsha jer qoınaýyn paıdalanýshylar óndiriletin shıkizattyń shamamen 75-80% - yn ishki naryqqa jetkizedi, bul rette kelisimsharttyq mindettemeler aıtarlyqtaı az», delingen jaýapta.

Mınıstrliktiń túsindirýinshe, tájirıbe kórsetkendeı baǵalardy memlekettik retteý syrtqy faktorlarǵa jedel den qoıýǵa múmkindik bermeıdi – memlekettik organdar obektıvti jaǵdaılarǵa qaramastan baǵalardy qaıta qaraýǵa qulyqsyz. Sonymen qatar, ár naqty janarmaı beketteriniń barlyq naqty jaǵdaıyn eskerý múmkin emes, olardyń arasyndaǵy durys básekelestik jaǵdaıy joǵalady.

«Tıisinshe, memlekettik retteýdi engizý kezinde obektıvti jaǵdaıdan alshaq bolýy múmkin tómen baǵalardy belgileýdi kútý kerek. Qysqa merzimdi perspektıvada bul jetkizý tizbegindegi jergilikti de, aýqymdy da irkilisterge, munaı ónimderin jetkizýdegi irkilisterge ákelýi múmkin.

Uzaq merzimdi osyndaı jaǵdaı ishki naryqqa munaıdy jetkizý kóleminiń ilespe ulǵaıýy kezinde munaı ótkizýden túsetin tabystan aıyrylýdyń teris saldary bolýy múmkin – salanyń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵynyń tómendeýi jáne jumys istep turǵan ken oryndarynyń sarqylýyna qaraı tıisinshe munaı óndirý, munaı eksporty men munaı servıstik jumystar kóleminiń tómendeýi», delingen habarlamada.

Mınıstrlik oǵan mynadaı mysal keltirdi. Eger dınamıkada qaraıtyn bolsaq, baǵanyń uqsas deńgeıi Qazaqstanda úsh jyl buryn 2018 jylǵy naýryzda qalyptasty. Ol kezde ol lıtrine 155-ten 172 teńgege deıingi baǵa dıapazonynda orta eseppen lıtrine 162,6 teńgeni qurady.

«Baǵalardy retteý jáne «arzandatylǵan» munaı ónimderin taratý boıynsha júıeni qurý tıimsiz jáne shyǵyny kóp shara dep sanaımyz:

1) tómen baǵanyń paıdasyn muqtaj azamattar ǵana emes, shekaralas jatqan kórshi elderdiń turǵyndary da paıdalanýy múmkin;

2) ár túrli ádisterdi qoldaný arqyly munaı ónimderin eksportqa «kóleńkeli» túrmen shyǵarýǵa jol beriledi;

3) munaı-gaz óndirý salasyn turaqty damytýǵa kedergi bolatyn táýekelder týyndaıdy», delingen habarlamada.

Qoldanystaǵy memlekettiń tabys alý jáne halyqtyń áleýmettik-osal toptaryn qorǵaý júıelerin esepke alǵanda, onyń ishinde JJM satý sektorynda naryqtyq qarym-qatynasty qurýda basqa balama túri joq dep paıymdaımyz, dedi vedomstvo ókilderi.

«ıAǵnı, salaǵa naryqtyq mehanızmder arqyly ınvestıtsııa tartýdy, munaı óndirýshilerdiń tabysyn arttyrý, halyqty jumyspen qamtý, qoryta kelgende bıýdjetke salyqtyq túsimdi qamtamasyz etý. Salyqtyq túsimder arqasynda adrestik áleýmettik kómek boıynsha shyǵyndardy ósirý.

Árıne, naryqtaǵy baǵany qalyptastyrýda transparentti jaǵdaıdy jaqsartý boıynsha jumystardy jalǵasatyrý qajet», delingen jaýapta.

Vedomstvo birqatar faktordy eskere otyryp naryqtaǵy baǵanyń turaqtanýy múmkin degen boljam jasady.

«Otyn naryǵynyń joǵary qubylmalylyǵy, onyń sezimtaldyǵy týraly máselege qaıta orala otyryp, Atyraý MÓZ-inde aǵymdaǵy jóndeý jumystary jáne Shymkent MÓZ-in jóndeýge kútiletin josparly toqtaý týraly aqparat munaı ónimderiniń qunyna áser etýi múmkin.

Munaı ónimderiniń ishki naryǵyn turaqtandyrýdyń quraly retinde Energetıka mınıstrliginiń quzyreti zań aıasynda munaı ónimderiniń resmı eksportqa shyǵatyn kólemin retteý qarastyrylǵan. Osy mehanızm sheńberinde 2021 jyldan bastap mınıstrlik eksportqa jóneltýdi alyp tastaldy.

Jalpy eldegi AI-92 benzıniniń aǵymdaǵy qory jaıly deńgeıde – qabyldanǵan sharalar arqasynda jyldyń basymen salystyrǵanda qor is júzinde 60 myń tonnaǵa ósti, ıaǵnı 270 myń tonnaǵa jetti.

Joǵaryda atalǵandardy eskere otyryp, naryqtaǵy baǵanyń turaqtanýy kútilýde», delingen jaýapta.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıaýlym Altynbek

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT