+7 (701) 759 90 19
USD 384.63 EUR 427.98
RUB 6.08 CNY 54.68
Jańalyqtar

Elorda turǵyndary túrik kınolaryn apta boıy tegin kóredi

2019 jylǵy 18 qarasha 23:55
Bólisińiz:
Elorda turǵyndary túrik kınolaryn apta boıy tegin kóredi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Elordada túrik fılmderiniń aptalyǵy bastaldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Uqsas jańalyqtar
Almatyda Serke Qojamqulov týraly derekti fılmniń tusaýkeseri ótti «Muzbalaq» Izraılde «Úzdik anımatsııalyq fılm» júldesin jeńip aldy Shymkentte keler jyly halyqaralyq aqyndar aıtysy ótedi

Aptalyq Nur-Sultan qalasynda 2016 jyldan beri uıymdastyrylyp keledi. Sharany ıÝnýs Emre túrik mádenıet ortalyǵy men Túrkııa Respýblıkasy Mádenıet jáne týrızm mınıstrligine qarasty Kınematografııa dırektsııasymen birge uıymdastyrǵan.

«Bıylǵy aptalyqqa túrli janrdaǵy 8 túrik fılmin ákeldik. Olardyń árqaısysy - óz janrynyń úzdigi. Máselen tarıhı janrda «Ertuǵyryl» fılmin tańdap aldyq. Ondaǵy stsenarııdi jazǵandar Djemıle Naz, Kvanych Barýóný syndy óz isiniń has mamandary. Túrkııanyń kınematografııa salasy qazir Gollıvýdtan keıingi orynda tur. Olar prokatqa óte kóp fılm shyǵarady. Bıyl Qazaqstanda tuńǵysh ret kórsetiletin eki fılm bar, olar - «Sıqyrshy» jáne «Qyshqyl almalar». Al tanymal jazýshy Shyńǵys Aıtmatovtyń shyǵarmasyna negizdelgen «Qyzyl oramaldy shynarym» fılmi aptalyqtyń shymyldyǵyn jabady», - dedi ıÝnýs Emre atyndaǵy túrik mádenıet ortalyǵy basshysynyń mindetin atqarýshy Almagúl Isına.

Atap aıtqanda, elordalyqtardyń nazaryna «Uzyn hıkaıa», «Kóbelektiń túsi», «Umytsam sybyrla», «Ertuǵyryl 1890», «Bastyq istiń sátti aıaqtalǵanyn qalaıdy», «Sıqyrshy», «Qyshqyl almalar», «Qyzyl oramaldy shynarym» atty 8 túrik kınosy usynylady.

«Uzyn hıkaıa» fılminiń basty rolin qazaqstandyqtarǵa jaqynnan tanys, kórermenniń kóńilinen shyqqan Kenan Imırzalyoglý somdaıdy. Bala kezinde jetim qalǵan bolgarlyq Álıdi atasy Súleımen Bolgarııadan Túrkııaǵa alyp kelgen. Álı súıiktisi Mýnıramen, qyzdyń ata-anasynyń qarsylyǵyna qaramastan úılenedi. Álı qyzdy alyp qashady jáne olardyń ómiri temirjol vokzaldarynyń stantsııalarynyń arasynda únemi kóshýmen ótedi.

Chagan Yrmak stsenarııin jazǵan «Umytsam sybyrla» fılmi - kórermenniń kózaıymyna aınalǵan týyndy. Medıtsınalyq kolledjdi bitirip, aýdan ortalyǵyndaǵy dárigerlik pýnktke medbıke bolyp jumysqa jańa kirgen Hanıfe men sińlisi Hatıje shaǵyn aýdan ortalyǵynda turady. Hanıfe – óte uıalshaq, tuıyq qyz, al Hatıje erke, erkin ósken. Hanıfe ádebıetke áýes, Hatıdje - án salýǵa qushtar. Bir kúni jańa taǵaıyndalǵan ákimniń uly Taryk aýdan ortalyǵyna keledi. Sol kúnnen bastap apaly-sińlilerdiń ómiri túbegeıli ózgeredi.

Basty rólde tanymal túrik aktery Kyvanch Tatlytýg oınaıtyn «Kóbelektiń túsi» fılmi 1940 jyldarda ómir súrgen eki aqynnyń ómirin baıandaıdy. Kıno Rúshtý Onýr men Mýzaffer Taııp Ýslý atty eki jas aqynnyń ómiri men zongýldaktyq shahterlardyń ómirin sýretteýmen bastalady.

Ataqty Atyf Iylmaz túsirgen «Qyzyl oramaldy shynarym» fılminiń basty rolin Túrkan Shoraı somdaǵan. Kınotýyndy Shyńǵys Aıtmatovtyń «Qyzyl oramaldy shynarym» shyǵarmasynyń jelisimen túsirilgen.

Japonııa men Túrkııa birlesip túsirgen «Ertuǵyryl 1890» fılminiń rejısseri - Mıtsýtoshı Tanaka, stsenarısi - Erıko Komatsý. 1890 jyly Osmanly memleketiniń kemesi «Ertuǵyryl» Japon teńizinde apatqa ushyraıdy. Japondyqtar kómekke kelip, ekıpaj ben kemeni qutqarýǵa tyrysady. Al 100 jyldan keıin 1985 jyly túrikter Tegerannan Japonııanyń 215 azamatyn qutqarady.

«Bastyq istiń sátti aıaqtalǵanyn qalaıdy» týyndysynyń jelisi Kappadokııada ótedi. Bastyǵy Isfendııar Sınandy komedııa fılmniń hıkaıasyn jazý úshin Kappadokııaǵa jiberedi. Hıkaıanyń jalǵyz ǵana sharty bar: «Bastyq istiń sátti aıaqtalǵanyn qalaıdy». Alaıda Isfendııar sonsha kútken istiń «sátti aıaqtala» qoıary belgisiz.

«Sıqyrshy» fılmin tanymal túrik rejısseri jáne akter Jem Iylmaz túsirgen. Sıqyr álemine erekshe qyzyǵýshylyq tanytatyn Iskenderdi dosy Maradonadan basqa eshkim moıyndaı qoımaıdy. Ásirese ofıtser ákesi onyń sıqyrshylyqqa degen áýesqoılyǵyna qarsy bolady. Biraq oqıǵa jelisi áke men balanyń birge gastrolge shyǵýyna baılanysty ózgerýi múmkin.

«Qyshqyl almalar» fılminiń stsenarııin Iylmaz Erdogan jazǵan. Minezi óte qatal ákim Azız Ozaıdyń eki ereksheligi bar, biri ádemi baqshasy, sondaı-aq boıjetken ádemi úsh qyzy. Qyzdary elden oqshaý, bólek ósken. Oqıǵa 1970 jyldary Hakkarıde ótedi. Basty rolderdi qazaq kórermen jaqynnan tanıtyn Farah Zeınep Abdýllah, Shúkran Ovaly, Songúl Óden oınaıdy. Áke rolin Iylmaz Erdogan somdaǵan.

18-25 qarasha kúnderi saǵat 19:00-de «Kerýen» saýda jáne oıyn-saýyq ortalyǵynda Nur-Sultan qalasynyń turǵyndary men qonaqtary túrkııalyq fılmderdi tegin tamashalaı alady. Kınotýyndylar orys tilindegi sýbtıtrmen beriledi.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Nur-Sultan, Mádenıet, Óner,
Bólisińiz:

Avtor:

Aıjan Serikjanqyzy

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT