+7 (701) 759 90 19
USD 376.51 EUR 418.91
RUB 6.13 CNY 54.90
Jańalyqtar

Elorda kósheleriniń birine Ábish Kekilbaıulynyń esimi berildi

2019 jylǵy 6 jeltoqsan 10:59
Bólisińiz:
Elorda kósheleriniń birine Ábish Kekilbaıulynyń esimi berildi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Aty ańyzǵa, tirisinde abyzǵa aınalǵan Ábish Kekilbaıulynyń búgin týǵan kúni. Tiri bolsa Qazaqstannyń halyq jazýshysy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri búgin 80 jasqa tolar edi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Uqsas jańalyqtar
Pavlodarlyq balalar teatry respýblıkalyq baıqaýda bas júlde jeńip aldy Qazaqstandyq bı stýdııasy Máskeýde ótken festıvalde jeńimpaz atandy Abaıǵa 175 jyl: Semeıde mereıtoıǵa daıyndyq barysy pysyqtaldy

Jazýshynyń esimine kóshe berý saltanatyna Memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaev pen Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov qatysty. Kóshe astananyń sol jaǵalaýynda EKSPO aýmaǵyna jaqyn mańda ornalasqan. Máńgilik el kóshesimen qıylysady.

«Búgingi kún – úlken qýanyshty sát dep oılaımyn. Óıtkeni, Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasynyń usynysymen osy Eýrazııanyń tórinde Saryarqanyń tósinde jańa astanamyz salyndy. Elbasy kótergen osy bastamasyna tilegin qosyp, shyn júregimen nıetin bildirip, qoldaý kórsetken Ábish aǵanyń atynda kóshe ashylyp jatyr. Biz Alla taǵalaǵa «Ábekeńdi alyp kettiń» dep ókpe aıta almaımyz. Qazaqta osyndaı uly abyz adam bolǵany úshin rahmet aıtaıyq. Eki ǵasyrdyń toǵysynda, táýelsizdiktiń eleń-alań kezeńinde Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Ábishuly, Ábish Kekilbaıuly sekildi uly tulǵalardyń bolýy – bizdiń qazaqqa Allanyń kórsetken qoldaýy, jaqsylyǵy dep esepteımiz. Dańǵyldyń boıynda júretin óskeleń urpaq Ábish Kekilbaıulynyń kim ekenin, osy Nur-Sultan qalasynyń ne úshin salynǵanyn eskerip, táýelsizdigimizdi baıandy etýge úlesterin qosa bersin dep tileımiz», - dedi jıyn barysynda Qyrymbek Kósherbaev.


Memlekettik hatshy óz sózinde saltanatty sharaǵa kelgen jazýshynyń jary Klara Jumabaıqyzyn quttyqtady.

Óz kezeginde Nur-Sultan qalasynyń ákimi Altaı Kólginov elorda kósheleriniń birine Ábish Kekilbaıulynyń esimi berilýin tarıhı oqıǵaǵa teńedi.


«Elbasynyń qasynda jyldar boıy serik bola júrip, qazaq elin Máńgilik el etýge úlken eńbek etken aǵamyz máńgi esimizde bolary sózsiz. Ábish aǵamyzǵa búgin as berilip, keshke eske alý keshi ótedi. Bul - memleketimizdiń mádenıet qaıratkerlerine, jazýshylarǵa, qazaq eliniń birligin kóterip júrgen azamattarǵa degen úlken qurmet. Sondyqtan, búgingi is-shara barshamyzǵa qutty bolsyn», - dedi qala basshysy.


Aıta ketsek, Ábish Kekilbaıuly 1939 jyly 6 jeltoqsan kúni Mańǵystaý oblysy Mańǵystaý aýdany (buryńǵy Gýrev oblysy) Ońdy aýylynyń Myrzaıyr degen jerinde týǵan. Arǵy atasy Jańaıuly Qojanazar qazaqtar kóshin Mańǵystaýǵa bastap kelgen toptan.

Ábish Kekilbaıulynyń alǵashqy óleńder jınaǵy «Altyn shýaq» 1962 jyly, «Bir shókim bult» 1965 jyly jaryq kórdi. Aýyl ómirinen jazylǵan povest, áńgimeler jınaǵy «Dala balladalary» — Ábish Kekilbaıulynyń keń tynysty epık, sýretkerlik bolashaǵyn tanytady. 1974 jyly «Dáýirmen betpe-bet» syn maqalalar jınaǵy, «Bir ýys topyraq», 1979 jyly «Tyraý tyraý tyrnalar», Mańǵystaý túbeginiń ótkeni, búgini, bolashaǵy týraly «Uıqydaǵy arýdyń oıanýy» tarıhı tanymdyq baıan, 1982 jyly «Shyńyraý» povester jınaǵy, 1992–93 jyldary tańdamaly eki tomdyq, 1995 jyly «Zamanmen suhbat» 1998 jyly «Azattyqtyń aq tańy», pýblıtsıstıkalyq maqalalary, tolǵamdary, 1999 jyly 12 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy jaryqqa shyqty. Ábish Kekilbaıulynyń «Úrker» (1981), «Eleń-alań» (1984) romandary qazaq ádebıetiniń úlken tabysy retinde baǵalanyp, Qazaq SSR Memlekettik syılyǵyn aldy. 2001 jyly shyqqan «Talaıǵy Taraz», 2002 jyly shyqqan «Shandoz» tarıhı taqyrypty ǵylymı dáıekpen, derekpen túsinikti uǵymdy etip jetkizýdiń jańa baǵyt-baǵdaryn belgilep berdi. 2009 jyly «Syr deste» dep atalatyn avtordyń kóp jyldyq oı-tolǵaýlary, esse, estelik, sóılegen sózderiniń 5 tomdyq jınaǵy jaryqqa shyqty. Ábish Kekilbaıulynyń kóptegen shyǵarmalary TMD halyqtary men shetel tilderine aýdarylǵan. Ol QazSSR Memlekettik syılyǵynyń 1986, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń beıbitshilik jáne rýhanı kelisim syılyǵynyń 1995, «Otan» ordenimen 1999, Túrki elderi qaýymdastyǵynyń sheshimimen «Túrki dúnıesine sińirgen eńbegi úshin syılyǵyn» alady. 2003 jyly «Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev» ordenimen marapattaldy.

Ábish Kekilbaıuly 2015 jyly jeltoqsanda ómirden ozdy.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıan Bekenuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT