+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Elbasynyń álem tarıhynda qalatyn 10 bastamasy

2019 jylǵy 1 jeltoqsan 09:43
Bólisińiz:
Elbasynyń álem tarıhynda qalatyn 10 bastamasy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Elbasy Nursultan Nazarbaev tarıh arenasynda jańadan qurylǵan qazaq memleketiniń tizginin ustaǵan sátten bastap-aq tek ózi basshylyq jasaıtyn eldiń múddesi men qaýipsizdigin ǵana oılamaıtyn, álemdik deńgeıdegi túıininde túıtkili kóp máselelerdi sheshýge batyl kirise alatyn sarabdal saıasatker retinde tanyta bildi.

Uqsas jańalyqtar
Beırýttaǵy jarylystan qaza tapqandar sany 137 adamǵa jetti Ózbekstan úkimeti COVID-19 vırýsyna qarsy vaktsına alý múmkindikterin qarastyrady Qashyqtan jumys isteıtin reseılikterdiń 60 paıyzdan kóbi keńsege oralǵysy keledi

Oǵan Semeı ıadrolyq synaq polıgonyn jabý, Qazaqstandy ıadrolyq qarýdy taratpaý isinde kóshbasshy memleketke aınaldyrý, halyqaralyq, óńirlik uıymdardyń qurylýyna uıytqy bolý, 11 jyl boıy toqyraýda turǵan Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń sammıtin qaıta jandandyrý, Sırııa shıelisin sheshýge umtylý, túrki jurtyn ortaq ıdeıa tóńireginde toptastyrý baǵytynda atqarǵan eren eńbekteri jarqyn dálel bola alady. Álem jurtshylyǵy sózine qulaq asyp, keńesine moıynsunǵan Nursultan Nazarbaevty eli de qurmetsiz qaldyrǵan joq. 2011 jyldyń 10 jeltoqsanynda QR Parlamenti Senaty depýtattarynyń bastamasymen «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» QR Zańyna tolyqtyrý engizý týraly» QR Zań qabyldanyp, onda 1 jeltoqsan Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti kúni retinde belgilengen bolatyn. Osynaý ataýly kúnge oraı Elbasy álem jadynda saqtalatyn negizgi bastamalaryn oqyrman nazaryna usynbaqpyz.

ıAdrolyq qarýsyz Qazaqstan

1991 jyldyń 16 jeltoqsany kúni Keńes odaǵy qurdymǵa ketkennen keıin qazaq eli Táýelsizdigin jarııalap, egemen elge aınalǵany belgili. Sol jyldyń 29 tamyzynda el Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Semeı ıadrolyq synaq polıgonyn jabý týraly tarıhı Jarlyǵyna qol qoıdy. Bul barsha qazaq halqy uzaq jyldar boıy saryla kútken sheshim edi. Osylaısha 40 jyldan astam ýaqyttan beri 456 ıadrolyq synaq ótkizilip, kem degende 500 myń adamdy, Semeı óńirin radıatsııasymen ýlap kelgen polıgon jabyldy. Qýaty Frantsııa, Ulybrıtanııa, tipti Qytaıdan da myqty álemdegi tórtinshi orynǵa ıe, SS-18 dep atalatyn 1400 ıadrolyq oqtumsyq ornatylǵan 104 ballıstıkalyq zymyrany men 40 bombalaýshy ushaǵy bar ıadrolyq polıgonnyń úni óshti. 2009 jylǵy 2 jeltoqsanda Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń 64-shi sessııasy Qazaqstan Tuńǵysh Prezıdentiniń bastamasymen 29 tamyzdy ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy halyqaralyq is-qımyl kúni retinde jarııalady. Bul kún 2010 jyldan beri búkil álemde atap ótile bastady.

Osylaısha Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń syndarly saıasatynyń arqasynda Qazaqstan álemdik arenada memlekettiń turaqty, qarqyndy ári tabysty damý modeliniń generatory retinde zor qurmetke ıe boldy. ıAdrolyq qaýipsizdik salasyndaǵy barlyq irgelik halyqaralyq sharttarǵa qosylyp, óziniń ıadrolyq qarýsyz mártebesin zańdy túrde bekite tústi. ıAdrolyq qarýsyzdaný salasynyń moıyndalǵan kóshbasshysyna, mádenıetter, dinder men órkenıetter dıalogynyń belsendi moderatoryna aınaldy. Buǵan qosa, qazirgi álemdegi jahandy jáne óńirlik problemalardy sheshýge de óziniń zor úlesin qosyp keledi. Aıta keterligi, elimiz ıadrolyq mártebesinen bas tartqanymen ıadrolyq energetıka men ıadrolyq otyn óndirisin qosa alǵanda, beıbit atomdy damytý múmkindigin saqtap qaldy. Tómen baıytylǵan ıadrolyq otyn halyqaralyq bankiniń depozıtarııi atandy.

ıAdrolyq qarýdy taratpaý lıderi

Degenmen, álem áli de bolsa ıadrolyq qaýip-qater aldynda turǵany jasyryn emes. Máselen, Birikken Ulttar uıymynyń derekterine qaraǵanda, qazirgi ýaqytta álemde 15 myńǵa jýyq ıadrolyq qarý birligi saqtalǵan. Al mundaı qarýǵa ıe bolyp otyrǵan elder ıAdrolyq qarýǵa tyıym salý týraly shartqa qol qoıýǵa asyǵar emes. Al Qazaqstan bolsa 2018 jyldyń 2 naýryzynda bul qujatty rásimdegen bolatyn. Jalpy, ıadrolyq qarýsyzdaný tarıhyndaǵy alǵashqy zańdyq kúshi bar qujatqa aınalǵan bul sharttyń mátinin ázirleýge jáne onyń qabyldanýyna Qazaqstan belsendi túrde qatysty. Qujattyń negizgi erejeleri álemdegi tórtinshi eń iri ıadrolyq arsenal ıesinen ıadrolyq qarýsyzdaný men taratpaý salasyndaǵy kóshbasshy memleketke aınalýdyń ónegeli jolyn kórsetken Qazaqstannyń qaǵıdatty ustanymyna jaýap beredi. Elimizdiń mundaı eren jetistikteri Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń álemdegi eń iri ıadrolyq polıgondy jabý, qyrǵı-qabaq soǵysynyń ıadrolyq murasynan bas tartý sııaqty tarıhı sheshimderiniń arqasynda múmkin bolǵan edi.

Búgingi álemde Qazaqstan jahandyq antııadrolyq qozǵalystaǵy kóshbasshylyq ornyn saqtap keledi. Qazaqstan bastamasymen máni barlyq adamdardy ıadrolyq qarýǵa jappaı tyıym salý jolyndaǵy kúreske jumyldyrý bolyp sanalatyn ATOM jobasy júzege asyrylýda.

Birqatar memleketterdiń, sonyń ishinde jetekshi elderdiń qarýsyzdanýǵa moıynsunbaýyna qaramastan Elbasy álemdik qoǵamdastyqty ıadrolyq qarýdan azat álemge qol jetkizýge shaqyrýyn tabandylyqpen jalǵastyryp keledi. Este bolsa, Qazaqstan tóraǵalyǵymen uıymdastyrylǵan BUU Qaýipsizdik Keńesiniń «Jappaı qyryp-joıý qarýlaryn taratpaý: senim sharalary» atty joǵary deńgeıdegi taqyryptyq brıfıngi barysynda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti 2045 jylǵa qaraı, ıaǵnı BUU-nyń 100 jyldyq mereıtoıyna oraı ıadrolyq qarýsyz álem qurýǵa qaıta úndegeni este.

«Kúsh ıadrolyq bombalar men zymyrandarda emes. Naǵyz qorǵanys amaldary halyqaralyq qoǵamdastyqtyń ózara senimdiligi arqyly qamtamasyz etiledi», - degen edi Nursultan Nazarbaev.

Sırııa sergeldeńin sheshý jolynda

«Astana protsesi». Tarıhta dál osynaý ataýmen qalatyn sırııalyq janjaldy retteýge baǵyttalǵan kelissózder de elimizdiń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı bastamasymen 2017 jyldan beri elordamyzda ótip kele jatqany belgili. Osyǵan ýaqytqa deıin sırııaaralyq kelissózderdiń 13 raýndy ótti. Aýyz toltyryp aıtarlyqtaı jetistikteri de jetkilikti. Naqty aıtqanda soǵys qımyldary toqtatylyp, deeskalatsııa aımaǵy qurylyp, bosqyndardyń qaýipsiz oralýyna barlyq jaǵdaı jasaldy. Osy jyldyń 2 tamyzynda elordada ótken kelissózderdiń 13-raýndynda sırııalyq oppozıtsııa delegatsııasynyń jetekshisi Ahmad ál-Toýma kezdesý qorytyndysynda Sırııadaǵy oq atýdy toqtatý týraly kelisimge qol jetkizilgenin málimdegen bolatyn.

«Biz munda óte mańyzdy mindetpen - Sırııadaǵy atylǵan oqty, kúndelikti jasalyp jatqan qylmysty toqtatý úshin keldik. Sonymen birge, Idlıbtegi baýyrlarymyzdyń beınetin toqtatqymyz keledi. Qarqyndy kelissózderden soń oq atýdy toqtatý boıynsha kelisimge qol jetkizdik. Bul ýaǵdalastyq ǵasyrdyń eń basty qylmysyn toqtatýdy jáne kepil memleketter tarapynan bul kelisimdi oryndaý mindettemesin qarastyrady», - degen edi Ahmad ál-Toýma

Aıta keterligi, 10-11 jeltoqsanda elordada Sırııa boıynsha kezekti halyqaralyq joǵary deńgeıdegi HІV kezdesý ótedi. Oǵan kepilger elder – Iran, Reseı, Túrkııa, Sırııa Úkimeti, Sırııa qarýly oppozıtsııasy delegatsııasynyń qatysýy josparlanǵan. Baqylaýshylar retinde BUU, Iordanııa, Lıvan jáne Iraktyń joǵary ókilderi de kelmek.

Elbasy uıytqy bolǵan uıym

Qazaqstan táýelsizdigin alǵan 90-jyldardyń basynda Azııa óńirindegi beıbitshilikti, qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýge baǵyttalǵan yntymaqtastyqty nyǵaıtý boıynsha halyqaralyq forým bolǵan emes. Árıne, mundaı forým qurýǵa degen umtylys Azııa elderiniń arasynan ara-tura shyqqanymen bári de sátsizdikke ushyrap tynǵan edi. Osy jaıttardy eskergen Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Elbasy Nursultan Nazarbaev 1992 jyldyń 5 qazanynda BUU Bas assambleıasynyń 47-sessııasynda Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary keńesin qurý týraly ıdeıasyn jarııa etken bolatyn. AÓІSShK-ge múshe memleketterdiń arasyndaǵy qatynastardy retteıtin prıntsıpter deklaratsııasy 1999 jyldyń 14 qyrkúıeginde Almatyda qabyldansa, keńestiń alǵashqy sammıti 2002 jylydń 4 maýsymynda ótken edi. Búginde Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńes – Azııa óńirindegi 35 memleketti jáne jer sharyndaǵy halyqtyń jartysyna jýyǵyn biriktirip otyrǵan tıimdi kópqyrly qurylymǵa aınalyp otyr.

Júzege asqan ıdeıa

Elbasynyń bastamasymen qurylǵan uıymdardyń biri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq ekendigi sózsiz. Este bolsa, 1994 jylǵy 29 naýryz kúni Nursultan Nazarbaev M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń stýdentterimen jáne professor-oqytýshylarymen kezdesýinde tuńǵysh ret Eýrazııalyq odaq qurý ıdeıasyn usynǵan bolatyn. Eýrazııalyq ıdeıa, eýrazııashyldyq, eýrazııalyq ıntegratsııa - qazirgideı daǵdarystyń qaýip-qaterinen qutylýdyń, jahandaný úderisine ázirlikpen kirigýdiń birden-bir utymdy joly, onyń suranysyna jaýap bolyp tabylatyndyǵyn aıtqan edi. Araǵa týra 20 jyl ýaqyt salyp, 2014 jyldyń 29 mamyrynda EAEO týraly shartqa Belarýs, Qazaqstan men Reseı Prezıdentteri elordamyzda qol qoıdy. Keıinnen odaq quramyna Armenııa men Qyrǵyz Respýblıkasy qosyldy.

Jalpy, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq - bul yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan ashyq megajoba. Búginde 180 mln adamdyq alyp naryǵy bar Eýrazııalyq odaqpen ózara alys-beristi arttyryp, yntymaqtastyqty keńeıtýge múddelik tanytyp otyrǵan elderdiń qatary da mol. Demek, Eýrazııalyq keńistiktegi ıntegratsııalyq protsesterdi tereńdetý ıdeıasy Qazaqstan Tuńǵysh Prezıdentiniń kóregendiginiń dáleli ekendigi anyq. Qazirgi ýaqytta Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq tabysty jumys istep, tolyqqandy ıntegratsııalyq birlestikke, álemdik ekonomıkalyq baılanystardyń belsendi qatysýshysyna aınaldy. Búginde uıym 13 elmen, 20-dan astam halyqaralyq qurylymmen jáne uıymmen yntymaqtastyq jaıynda tyńǵylyqty kelissózder júrgizip jatýynyń ózi Elbasy ıdeıasynyń ómirsheńdigin kórsetse kerek.

Túrki jurtynyń aqsaqaly

2009 jylǵy 3 qazanda Ázerbaıjannyń Nahchyvan qalasynda ótken Túrkitildes memleketter basshylarynyń ІH sammıtinde QR Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen Túrkitildes memleketter yntymaqtastyǵy keńesin nemese Túrki keńesin qurý týraly kelisimge qol qoıylǵan bolatyn. Uıymǵa Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Túrkııa múshe bolyp kelgen edi. Al bıyl Ázerbaıjan astanasy Baký qalasynda ótken Túrkitildes memleketter yntymaqtastyǵy keńesine múshe elderdiń basshylarynyń 7-shi sammıtinde Ózbekstan keńestiń tolyqandy múshesi bolyp, búkil túrki tildes qaýymdastyq úshin tarıhı ári kópten kútken oqıǵaǵa aınaldy. Dál osy sammıtte Túrkııa Prezıdentiniń usynysymen Nursultan Nazarbaevqa «Túrki Keńesiniń Qurmetti Tóraǵasy» mártebesi berildi.

«Maǵan «Túrki Keńesiniń Qurmetti Tóraǵasy» mártebesin berý týraly usynysy úshin Prezıdent Rejep Erdoǵanǵa alǵys bildiremin. Osy bastamany qoldaǵandaryńyz úshin barshańyzǵa rızamyn. Bul joǵary mártebe maǵan ortaq uıymymyzdyń jumysyna odan ári belsendi qatysýǵa múmkindik beredi», – degen edi sammıtke arnaıy shaqyrylǵan Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti.

Aıta keterligi, Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen 2011 jyly Túrki keńesi aıasynda Aqsaqaldar keńesi qurylyp, udaıy jumys júrgizip keledi. Keńestiń basty maqsaty men qyzmeti TMYK-ke múshe memleketter arasyndaǵy yntymaqtastyqty damytý boıynsha usynystardy jasaqtaý, sondaı-aq mádenı-tarıhı murany, tilderdi, salt-dástúrlerdi, rýhanı qundylyqtardy saqtaý jáne damytý bolyp sanalady.

EQYU qoǵamdastyǵy úshin tarıhı oqıǵa

1999 jyly Ystanbul sammıtinen keıin toqyraýǵa ushyraǵan Eýropada, Ortalyq Azııada jáne Soltústik Amerıkada ornalasqan 56 eldiń basyn biriktiretin iri aımaqtyq uıym - Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń basty jıynynyń 11 jylǵa jýyq ýaqyttan keıin, 2010 jyldyń 1-2 jeltoqsan kúnderi aralyǵynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń uıytqy bolýymen elordamyzda ótýi qazaq tarıhyndaǵy mańyzdy belesterdiń biri edi. Jalpy, Azııadan shyqqan memlekettiń EQYU-ǵa tóraǵalyq etýiniń ózi aıtýly oqıǵa sanalady.

Sammıtke EQYU-ǵa múshe 38 memleket jáne úkimet basshysy, joǵary laýazymdy sheneýnikter, sonymen qatar basqa da halyqaralyq jáne óńirlik uıymdardyń ókilderi qatysyp, Eýro-atlantıkalyq jáne Eýrazııalyq keńistikterdegi turaqty qaýipsizdik máselelerin, Aýǵanstan túıtkilin, «tońy jibimeı kele jatqan» qaqtyǵystardy sheshý jaıyn egjeı-tegjeıli talqyǵa saldy. Forýmǵa qatysýshylar aldynda sóılegen Elbasy Nursultan Nazarbaev qaýipsizdikti qamtamasyz etýdiń jańa paradıgmasyna kóshý, ıaǵnı yntymaqtastyqtyń tórt muhıt shekarasyndaǵy – Atlant muhıtynan Tynyq muhıtqa jáne Soltústik Muzdy muhıtynan Úndi muhıtyna deıingi birtutas keńistiktigin qalyptastyrý qajettigi jóninde málimdedi. Kezdesý sońynda asa joǵary deńgeıde Astana deklaratsııasy qabyldanǵan bolatyn.

Bitimger

2015 jyldyń 24 qarasha kúni túrikter óziniń áýe keńistigine kirip ketken Reseıdiń áskerı ushaǵyn atyp túsirgen bolatyn. Sodan-aq Túrkııa-Reseı arasyndaǵy qarym-qatynas shıelenisip, eki eldiń arasyndaǵy alys-beriske, ekonomıkalyq baılanystarǵa syzat tústi. Reseı túrik taýarynan bas tartyp, Túrkııanyń demalys aımaǵynan tabylatyn orys týrısteriniń de legi kúrt tyıyldy. Mundaı jaıt túrik aǵaıynnyń ekonomıkasyna aýyr soqqy bolǵany sózsiz edi. Osydan keıin bul arazdyqqa Elbasy Nursultan Nazarbaev aralasyp, eki eldi tatýlastyrǵany belgili. Oǵan dálel retinde 2016 jyldyń 29 maýsym kúni Túrkııa Prezı­denti Redjep Taııp Erdoǵannyń Elbasyna arnaıy qońyraý shalyp, Reseımen aradaǵy qarym-qatynastyń arnasyn qalypqa keltirý jolynda sińirgen baǵa jetpes eńbegi úshin alǵys sezimin jetkizgenin aıtsaq ta jetkilikti.

Uzaq ýaqyttan beri Reseı men Ýkraına arasyndaǵy ahýaldyń shıelenisip turǵany belgili. Baýyrlas eki eldi tatýlastyrý jolynda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti az eńbek sińirgen joq. Ýkraı­nanyń burynǵy Prezıdenti Petr Poroshenko da, qazirgi Prezıdenti Vladımır Zelenskıı de Reseımen aradaǵy arazdyǵyn sheshý úshin Elbasynyń kómegine júginip keledi. Osydan biraz ýaqyt buryn ǵana «Astana klýbynyń» V otyrysynda Tuńǵysh Prezıdent baýyrlas Reseı men Ýkraına arasynda bolyp jatqan oqıǵalarǵa taǵy da alańdaýshylyǵyn bildirgen edi.

«Máseleniń sheshimi bar. Alǵa jyljý kerek. Reseı men Ýkraına prezıdentteri jiger tanyta bilýi tıis. Bul baǵytta jumys júrgizip jatyrmyn. Barshańyzdy Reseı men Ýkraınanyń arasyndaǵy qatynasty buzbaı, kerisinshe, jaqyndastyrýdy usynamyn. Donbas pen Lýgansktegi máseleni sheshý kerek. Protsess júrip jatyr. Tutqyndaǵy azamattar bosap, ásker bir-birinen alystaı bastady. Sondyqtan, osyndaǵy sarapshylar da ondaǵy beıbitshilikti saqtaý baǵytynda oı aıtýy tıis», - dedi Elbasy.

Elbasy birliktiń modeline aınaldyrǵan Assambleıa

1992 jyly Táýelsizdiktiń birinshi jyldyǵyna arnalǵan Qazaqstan halyqtarynyń forýmynda Nursultan Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý ıdeıasyn kótergen bolatyn. Araǵa úsh salyp, naqty aıtqanda, 1995 jylǵy 1 naýryzda Qazaqstan halqy Assambleıasyn Memleket basshysy janyndaǵy konsýltatıvti-keńesshi organ mártebesimen qurý týraly Prezıdenttiń Jarlyǵy jaryq kórdi. Sol ýaqyttan beri Assambleıa etnosaralyq kelisimdi, qoǵamdaǵy toleranttylyqty jáne halyq birligin odan ári nyǵaıtý úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa septigin tıgizetin bedeldi organǵa aınalyp úlgerdi. Sonymen qatar QHA memlekettik organdarǵa ekstremızm men radıkalızm kórinisterine qarsy áreket etýge, azamattardyń demokratııa normalaryna negizdelgen saıası-quqyqtyq mádenıetin qalyptastyrýǵa kómek kórsetip keledi. Elimizdegi barlyq etnomádenı birlestikterdiń ortaq qurylymy bolǵan Qazaqstan halqy Assambleıasy ulttar men ulystardyń altyn dińgegine aınaldy. Shırek ǵasyr ishinde azamattyq qoǵamnyń irgeli ınstıtýtyna aınalǵan organ búginde el damýynda basymdyq berilgen túrli baǵyttar boıynsha nátıjeli jumystar júrgizýde. Qazaqstandyq etnosaralyq toleranttylyqtyń osynaý úlgisi EQYU memleketteriniń tiline aýdarylyp, Qazaqstannyń barlyq elshilikterine taratylǵan. Qoryta aıtqanda, Nursultan Nazarbaev qurǵan etnosaralyq toleranttylyq jáne qoǵamdyq kelisimniń qazaqstandyq úlgisi el brendine aınalyp otyr.

Mádenıetaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty nyǵaıtý jolynda

Búginde qazaq jerinde 140 etnıkalyq jáne 40 konfessııalyq top ókilderi tatýlyq pen túsinistikte ómir súrip jatqanyna álem jurtshylyǵy tańdanys bildiretindigi ras. Degenmen, qazirgi zamanda dinniń qoǵamdaǵy mańyzynyń arta túskenin jiti sezingen Elbasy Nursultan Nazarbaev Álemdik jáne dástúrli dinder sezin ótkizý bastamasyn kótergen-di. Alǵashqy sezd 2003 jyly 23-24 qyrkúıekte elordamyzda ótip, onyń jumysyna ıslam, hrıstıandyq, ıýdaızm, sıntoızm, ındýızm jáne býddızmniń meılinshe bedeldi ókilderi qatysqany belgili. Sodan beri 6 sezd ótti. Jahandyq aýqymdaǵy mádenıetaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty nyǵaıtýǵa elimizdiń súbeli úles qosýyn kózdeıtin kezekti 7-sezd 2021 jylǵa josparlaǵan.

Aıta keterligi, Elbasynyń mádenıetaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty nyǵaıtý jolyndaǵy eren eńbegi eskerýsiz qalmaq emes. Máselen, osy jyldyń 18 qyrkúıeginde elordada ótken Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi Hatshylyǵynyń XVIII otyrysynda Nursultan Nazarbaevtyń sezd jumysyn ilgeriletýdegi eren eńbegin arnaıy qujat arqyly máńgige este qaldyrý týraly usynys jasalǵan bolatyn.

«Osynaý bastama aıasynda jumys tobynyń músheleri arnaıy qujattyń túri men formatyn oılastyrýǵa daıyn ekendikterin bildirdi. Atalǵan qujatty 2021 jyly ótetin 7-shi sezde qabyldaýǵa bolar edi. Onda sezd avtory Nursultan Nazarbaevtyń osynaý biregeı jahandyq tuǵyrnamamyzdy qurýdaǵy aıryqsha róli kórinis tabady», - degen edi QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý vıtse-mınıstri Marat Ázilhanov.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Marlan Jıembaı

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT