+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Elbasy: Indýstrııalandyrý - jańa joba, jańa jumys orny men jańa tabys

2018 jylǵy 12 jeltoqsan 17:28
Bólisińiz:
Elbasy: Indýstrııalandyrý - jańa joba, jańa jumys orny men jańa tabys

ASTANA. QazAqparat - Sońǵy jyldary jeltoqsan aıynda ındýstrııalandyrý kúnin ótkizý, ondaǵy telekópir aıasynda óńirlerde áleýetti jobalardy iske qosý dástúrge aınaldy. Elbasy Nursultan Nazarbaev qatysqan bıylǵy shara «Indýstrııalandyrýdyń ekinshi besjyldyǵy: Qazaqstanda jasalǵan» taqyrybyn qamtyp otyr.

Qazaqstan ekonomıkany ilgeriletý úshin Indýstrııalandyrý baǵdarlamasyn ashyp, biraz nysandy el ıgiligine qosyp keledi. Bul saıasat ekonomıkany ártaraptandyryp, álemdik naryqta onyń básekege qabilettiligin arttyrýdy maqsat etken. Baqsaq ótken jyldar ishindegi nátıjege saı, ekonomıka ındýstrııalandyrý ıgiligin kóre bastaǵan. Mysaly, Indýstrııalandyrý baǵdarlamasy iske asqan jyldary barlyǵy 6,6 trln teńgeden astam somanyń 1 148 jobasy iske asyp, 107 myń turaqty jumys orny ashylypty. 2010-2014 jyldardaǵy birinshi besjyldyqta Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda 3 trln teńgeniń 770 jobasy iske qosylyp, 76 myń turaqty adam jumysqa ıe boldy. Al Indýstrııalandyrýdyń ekinshi besjyldyǵy bastalǵaly 3,1 trln teńgeniń 378 jobasy iske qosylyp, 31 myń turaqty jumys orny qurylǵan. 2018 jyly jalpy somasy shamamen 1,2 trln teńge bolatyn 100 nysan qatarǵa qosylyp, 13 myń jumyspen qamtamasyz etilip otyr. Bul ájeptáýir kórsetkish. Osyndaı nátıjelerdi saralap, aldaǵy mejeni anyqtaı túsý maqsatynda jeltoqsan aıynda dástúrli Indýstrııalandyrý kúni ótip keledi.

nullIndýstrııalandyrý kúni aıasynda ádettegideı elimizdegi ındýstrııalandyrý saıasatynyń bıylǵy qorytyndysy jasalyp, óńirlerdegi birqatar jańa jobalar iske qosyldy. Al jańa joba degen bul ne? Bul - jańa jumys oryndary, jańa mamandyqtar, túptep kelgende eldiń qosymsha jańa tabysy. Sondyqtan da, Prezıdent Nursultan Nazarbaev barsha qazaqstandyqtardy, el turǵyndaryn jańa tabysymen quttyqtady.

Álemniń 110 eli Qazaqstannyń ónimin tutynady

Aıta keterligi, Qazaqstanda ekonomıkany ártaraptandyrý, bıznes júrgizýge qolaıly jaǵdaı qalyptastyrý, ınvestıtsııalyq ahýal men sot júıesin jaqsartý jóninde aýqymdy jumystar júrgizilip keledi. Bunyń bári túptep kelgende bir ǵana maqsatty kózdeıdi. Elbasy jarııalaǵan byltyrǵy Úshinshi jańǵyrý, Bes áleýmettik bastama men bıylǵy Joldaýdyń negizgi maqsaty - qazaqstandyqtardyń ál-aýqaty men turmys sapasyn arttyrý. Al ındýstrııalandyrý ornyqty jáne ártaraptanǵan ekonomıkany qurý úderisinde negizgi ról atqarady. Prezıdent te telekópir barysynda osy máselegi toqtaldy. Elbasynyń aıtýynsha, elimizde ındýstrııalandyrý kezeńinde 1250 jańa kásiporyn qurylsa, sonyń ishinde 100 kásiporyn bıyl iske qosylǵan. 300 myńnan astam jańa jumys orny ashylǵan. Búginde álemniń 110 eli Qazaqstanda shyǵarylǵan ónimdi tutynyp otyr eken. Al sońǵy jyldary buǵan deıin elimizde jasalmaǵan buıymdardyń 500-den astam túrin shyǵarylyp, 50-ge jýyq jańa taýar túri eksporttala bastaǵan. Sosyn shetelden kelgen ınvestıtsııanyń tórtten bir bóligi óńdeý sektoryna tıesili eken. null

«Tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa elementterin qamtı otyryp, ónerkásipti tehnologııalyq turǵydan qaıta jaraqtandyrý ındýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń mańyzdy quramdas bóligi sanalady. Qazaqstan ekonomıkasy álemdik naryqtaǵy básekege qabilettilikti qamtamasyz etetin damýdyń túbegeıli jańa modeline kóshýge tıis. Eýrazııa ekonomıkalyq odaǵy jáne Qytaıdyń «Bir beldeý, bir jol» halyqaralyq bastamasy aıasyndaǵy qazirgi ekonomıkalyq áleýetti meılinshe tıimdi paıdalanyp, ony arttyrý qajet», - dedi Nursultan Nazarbaev.

nullBudan bólek, Elbasy ındýstrııalandyrýdyń úshinshi baǵdarlamasynyń strategııasyn naqty nátıjelerge baǵyttaı otyryp, jan-jaqty pysyqtaý kerektigin atap ótti. Nátıjesinde 2025 jylǵa qaraı eńbek ónimdiligi 1,7 ese, ónimdi eksporttaý kólemi 2,3 ese ósýge tıis. Bul úshin ne isteledi? Prezıdent osyǵan da toqtaldy.

nullBirinshiden, óńdeý ónerkásibi men shıkizattyq emes eksportty qoldaýǵa qosymsha 500 mıllıard teńge bólinedi. Bul qarajat eksportqa baǵyttalǵan kásiporyndarǵa qarjylaı jáne qarjylaı emes keshendi qoldaý kórsetýdiń quraldaryn kóbeıtýge jumsalmaq.

Ekinshiden, «Qarapaıym zattar ekonomıkasyn» damytýdy yntalandyrý qajet. Tehnologııalyq turǵydan kúrdeli emes tutyný zattarynyń ımportyn almastyrýǵa kúsh jumyldyrý kerek. Bul úshin ekinshi deńgeıli bankterdiń basymdyqqa ıe jobalaryn nesıelendirý úshin qosymsha 600 mıllıard teńge bólinetin bolady.

Úshinshiden, eńbek ónimdiligin arttyrý jáne jeke sektordy nyǵaıtý mańyzdy.

«Ekonomıkanyń naqty sektoryna ǵylymı-tehnıkalyq qyzmetter nátıjesin engizý jónindegi jumystardy jandandyrǵan jón. Mysaly, qazirdiń ózinde Nazarbaev Ýnıversıtette 120 ǵylymı-zertteý zerthanasy ashyldy. Ǵylymı ázirlemeler óndiristik mindetterdi sheshýdi kózdeıtin naqty kásiporyndardyń tapsyrystaryna, sonyń ishinde jeke ınvestıtsııalar esebinen beriletin tapsyrystarǵa baǵyttalýǵa tıis», - dedi Elbasy.null

Osyǵan baılanysty máselelerge toqtala kele, Nursultan Nazarbaev ındýstrııalyq damý úderisine «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy men IT-startaptardyń halyqaralyq tehnoparkin tartý qajettigine toqtaldy. Bul rette, Úkimetke ártaraptandyrý jáne ındýstrııalandyrý máselelerin keshendi túrde sheshýge kúsh jumyldyrý júkteldi.

Jańa kásiporyn - jańa ekonomıka, jańa tabys

Telekópir barysynda Elbasy dástúr boıynsha óńirlerdegi birqatar mańyzdy jobalardy iske qosýǵa pármen berdi. Atap aıtqanda, «Baqyrshyq taý-ken óndirý kásiporny» men Qaraǵandy oblysynyń katodty mys óndiretin «Almaly» ken ornyndaǵy «Sary-Arka Copper Processing» kásiporny jumysyn bastady. Sonymen qatar Pavlodar oblysyndaǵy «Prommashkomplekt» temir jol dońǵalaqtaryn óndiretin kásiporyn iske qosyldy. Mashına jasaý jáne qurylys ındýstrııasy salasyndaǵy bul kásiporyn temir jol dońǵalaqtary óndirisin jylyna 75 myńnan 200 myńǵa deıin ulǵaıtýdy kózdeıdi. Mańyzdysy óndiristik qýatqa shyqqannan keıin «Prommashkomplekt»-te jumys isteýshiler sany myń adamnan asady, al ónim negizinen syrtqy naryqqa shyǵady.null

Onlaın-rejımde Prezıdent iske qosqan nysandardyń qatarynda Shymkenttegi qýaty 110-220 kv transformator shyǵaratyn «Asia Trafo» zaýyty, Qyzylorda oblysyndaǵy qýaty jylyna 1 mln tonna bolatyn «Gejýba Shıeli Tsement» Qazaqstan-Qytaı ınvestıtsıalyq jobasy, Almatydaǵy qýaty jylyna 550 myń tonna qoqys óńdeıtin «Green Recycle» JShS kesheni jáne Petropavldaǵy qajetti halyq tutynatyn taýarlar men polımerlerdi tolyq tsıklda qaıta óńdeıtin «Radýga» JShS metall-plastıkalyq buıymdar zaýyty bar.

Buǵan qosa «KEGOC» AQ ındýstrııalandyrý kúniniń aıasynda «Semeı - Aqtoǵaı - Taldyqorǵan - Almaty» «Soltústik - Shyǵys - Ońtústik» jobasynyń ekinshi kezeńin iske qosty. Onda 500 kV jańa úsh qosalqy stansa men 1770 shaqyrym elektr jelisi salynǵan. Bunyń nátıjesinde elimizdiń ońtústik aımaǵy elektr qýatymen qamtamasyz etilip, shyǵys óńirinde taý-ken ónerkásibi damıtyn bolady. Bir sózben aıtqanda, Qazaqstannyń energetıkalyq qaýipsizdigi arta túspek.null

Taǵy bir mańyzdy másele - Qazaqstannyń ońtústiginen ortalyqqa qaraı «Saryarqa» magıstraldy gaz qubyrynyń qurylysy bastaldy. Bul Astanaǵa gaz jetkizýdi qamtıtyn joba. Gaz qubyry «Qyzylorda-Jezqazǵan-Qaraǵandy-Temirtaý-Astana» baǵdary boıynsha ótedi. Onyń jalpy uzyndyǵy 1 061 shaqyrymǵa tartylady jáne bir jyldaǵy gaz ótkizý múmkindigi 2,2 mlrd tekshe metrge jetedi. Atalǵan jobany iske asyrý 2 mln 700 myń qazaqstandyqty gazben qamtamasyz etýge jol ashady.

Aqtóbe oblysynda qýaty 300 mln m3 bolatyn Qojsaı ken ornynda «Gas Processing Company» JShS ilespe munaı gazyn qaıta óńdeý jobasy, «Samruk Kazyna - United Green» JShS Jambyl oblysynda qýaty 100 MVt bolatyn Qazaqstan-Brıtan birlesken jobasy - «Býrnoe» kún elektr stansasyn paıdalanýǵa berildi.null

Telekópir barysynda Atyraý oblysyndaǵy «Karat» JShS avtomattandyrylǵan dıirmeni, Aqmola oblysynda jylyna 50 000 tonna et óndiretin Makınsk qus fabrıkasynyń birinshi kezeńi, sondaı-aq Arqalyq qalasyndaǵy et óńdeıtin «Torǵaı Et» JShS kesheni jumysqa kiristi. Budan bólek tamaq ónerkásibi salasynda Mareven Food Holdings transulttyq holdınginiń Almaty oblysyndaǵy undy tereń óńdeıtin jáne tamaq ónimderin daıyndaıtyn zaýyty da iske qosyldy. Túrkistan oblysynda túıe men bıe sútin óńdeıtin «Golden Camel Group LTD» JShS kásiporny ashyldy, onda qurǵaq sút, balalar taǵamy jáne energetıkalyq sýsyndar ázirlenedi.

Sondaı-aq elimizdegi alǵashqy kontsessııalyq joba - Úlken Almaty aınalma avtomobıl joly qurylysy bastaldy. Onda 3 myńǵa jýyq adam jumys isteıtin bolady.

«Tsıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasyn iske asyrý nátıjesinde, aýylǵa keń jolaqty ınternet baryp, aýyldaǵy 3 718 memlekettik mekeme aldyńǵy qatarly tehnologııalarǵa qol jetkizgen. Telekópir barysynda soǵan mysal retinde Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Ozerka aýylyndaǵy orta mektep kórsetildi. Aıta keterligi, aýyldyq jerlerdi tsıfrlandyrý bilim salasyn ǵana emes, sonymen qatar medıtsına men memlekettik qyzmet kórsetý salalaryn da ózgertip jatyr. Tsıfrlandyrý aıasynda Ekibastuzda Ortalyq Azııadaǵy eń iri data-ortalyq, Qostanaıda elimizdegi eń tsıfrly dıirmen kesheni - «Best Kostanaı» JShS iske qosyldy. Astanada modem, kommýtator jáne avtomatty tsıfrly telefon stansasyn óndiretin «DigitalSystemServis» JShS zaýyty, Almatyda prıbor jasaý jáne radıoelektronıka ınnovatsııalyq «Kaz Tech Innovations» JShS zaýyty iske qosyldy. Áýe júk tasymaly salasynda e-Freight jáne «Qazposhta» kompanııasynyń fýlfılment-ortalyq - qaǵazsyz qujat aınalymy aqparattyq júıesi, «QazTransOıldyń» munaı tasymaldaýdy basqarý digital-júıesi Elbasynyń pármen berýimen iske qosyldy. Tsıfrlandyrý eńbek ónimdiligin arttyratynyn eskersek, osy aıtylǵan salalardyń barlyǵynda derlik endigide jandaný belgileri baıqalýy tıis.

Telekópirdi túıindesek, ındýstrııalandyrý eldiń barlyq óńirlerine serpin berip otyrǵanyn baıqaımyz. Qazirgi kúni Indýstrııalandyrý kartasyna engizilgen jobalardyń arqasynda óńdeý ónerkásibiniń kórsetkishi artyp, sapasy da jaqsaryp keledi. Endeshe, bul baǵyttaǵy Elbasy bastamasy Qazaqstandy damyǵan elderdiń qataryna shyǵaryp, áleýmettik máselelerdi sheshýge, halyqtyń tabysyn arttyryp, ómir súrý deńgeıin kóterýge jol ashady.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Qanat Mámetqazyuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT