EQYU Parlamenttik Assambleıasynda Aral teńiziniń problemalary talqylandy
2022 jylǵy 4 shilde 09:38

EQYU Parlamenttik Assambleıasynda Aral teńiziniń problemalary talqylandy

BIRMINGEM. QazAqparat - Ulybrıtanııanyń Bırmıngem qalasynda Eýropadaǵy Qaýipsizdik jáne Yntymaqtastyq Uıymy Parlamenttik Assambleıasynyń jazǵy sessııasy óz jumysyn bastady. Oǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń delegatsııasy qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat.

EQYU PA Turaqty komıtetiniń otyrysy barysynda Qazaqstan delegatsııasyn bastaǵan Asqar Shákirov pen Ózbekstan delegatsııasyn bastap kelgen Sadyq Safoev uıymdy jáne oǵan múshe memleketterdi Aral teńizin qutqarý jónindegi jobalardy iske asyrýǵa donor bolýǵa shaqyryp, eki el parlamentteriniń birlesken úndeýin jarııa etti.

Sessııaǵa qatysýshylarǵa taratylǵan qujatta sońǵy 60 jylda eń aýqymdy jabyq sý aıdynynyń buryn-sońdy bolmaǵan kólemde azaıýyna jáne sortańdanýyna nazar aýdaryldy.

Shańdy daýyl jyl saıyn 100 mıllıon tonnadan astam maıda tuzdy shańdy, ýly tuz ben qumdy myńdaǵan shaqyrymǵa áketedi. Ony Eýropa elderine, Japon araldary men Antarktıdaǵa jetkizip, muzdyqtardyń erýi men muhıt deńgeıiniń joǵarylaýy sebepteriniń birine aınalyp otyr.

Onkologııalyq aýrýlar eń joǵary paıyzdy kórsetip otyrǵan Ortalyq Azııadaǵy Aral óńiri halqynyń densaýlyq jaǵdaıynyń kúrt nasharlaýyna turǵylyqty jerdiń ekologııalyq azyp-tozýy sebep bolǵany atap ótildi.

Ekologııalyq apattyń aýqymy Aral teńizi basseınindegi áleýmettik-ekonomıkalyq jáne ekologııalyq ahýaldy saýyqtyrý jónindegi problemalardy keshendi sheshý úshin óńirdegi elderdiń ǵana emes, búkil halyqaralyq qoǵamdastyqtyń kúsh-jigerin biriktirý talap etetini atap ótildi.

Qazaqstan men Ózbekstan kóshbasshylary Qasym-Jomart Toqaev pen Shavkat Mırzıeev osyndaı ortaq pikirge shaqyrýda.

Qazaqstan delegatsııasy sessııa aıasynda «Qubylmaly álem jáne qazirgi zamanǵy syn-qaterler jaǵdaıynda Jańa Qazaqstandy qurý» taqyryby boıynsha saıd-ıvent uıymdastyrdy.

Onyń barysynda Qazaqstannyń ishki jáne syrtqy saıasatyna baılanysty negizgi oqıǵalar týraly parlamenttik qoǵamdastyq habardar etildi.

Parlament depýtattary Qazaqstan memleketi basshysynyń aýqymdy saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq reformalaryn iske asyrý, «Jańa Qazaqstandy» qalyptastyrý úshin berik negiz qalaǵan QR Konstıtýtsııasyna ózgerister engizý jónindegi jalpyulttyq referendýmnyń qorytyndylaryn jan-jaqty tanystyrdy.

Parlamenttiń rólin kúsheıtý, saılaý júıesin jetildirý, saıası básekege qabilettilik úshin jaǵdaı jasaý, quqyq qorǵaý tetikterin damytý máseleleri basty nazarda boldy.

Kezdesýge qatysýshylar aıtylǵan aqparatqa yqylas bildirdi jáne Qazaqstanda júrgizilip jatqan ózgerister qoldaý tapty.

Ortalyq Azııa elderi men Mońǵolııanyń delegatsııalary EQYU PA Ortalyq Azııa boıynsha arnaýly ókili Pıa Kaýmamen kezdesti, onda Qazaqstannyń óńirlik yntymaqtastyq jáne ózekti halyqaralyq problemalar jónindegi ustanymy jarııa etildi.

Sessııa sharalaryna senatorlar Ǵumar Dúısembaev, Qaırat Qojamjarov, Dúısenǵazy Mýsın, Májilis depýtattary Aıgúl Quspan, Aıdos Sarym, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulybrıtanııadaǵy Elshisi Erlan Ydyrysov qatysty.


Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT