+7 (701) 759 90 19
USD 383.95 EUR 429.26
RUB 6.16 CNY 55.02
Jańalyqtar

«Egemen Qazaqstan» tarıhy: Qýǵyn-súrgin jyldary basylymnyń 18 redaktorynyń 12-si atylǵan

2019 jylǵy 21 qarasha 16:11
Bólisińiz:
«Egemen Qazaqstan» tarıhy: Qýǵyn-súrgin jyldary basylymnyń 18 redaktorynyń 12-si atylǵan

NUR-SULTAN. QazAqparat – «Ushqyn» gazetiniń alǵashqy redaktory Halel Esenbaevtan bastap, 1938 jyly gazet tizginin qolyna alǵan Saqtaǵan Báıishevke deıingi 18 redaktordyń 12-si atylǵan. «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi tarıhı nómerinde jarııalanǵan «Jazyqsyz jazalanǵan jýrnalıster» maqalasynnda osy týraly tolyq jazylǵan, dep habarlaıdy QazAqparat.

Uqsas jańalyqtar
Qoıshyǵara Salǵarauly: «Egemen Qazaqstan» – qazaqtyń 100 jyldyq shejiresi Serik Qırabaev: El gazetin aýdarma-gazet jasamaı alyp qalǵan Jumabek Táshenov edi Darhan Qydyráli: Egemen-niń 100 jyldyǵyn Alash qaıratkerleriniń mereıtoılarymen ushtastyryp otyrmyz

«Ushqyn» gazetiniń alǵashqy redaktory Halel Esenbaevtan bastap, 1938 jyly gazet tizginin qolyna alǵan Saqtaǵan Báıishevke deıingi 18 redaktordyń 12-si atylypty.

Ótken ǵasyrdyń alǵashqy shıreginde júrgizilgen zııalylardy qýdalaý naýqany jýrnalısterdi de aınalyp ótken joq. Qazaq aqyny Sultanmahmut Toraıǵyrov aıtqandaı «qarańǵy qazaq kógine kún bolýǵa» umtylyp, alash úni «Qazaq» gazetiniń rýhynda tárbıelengen bir býyn keńestik dáýirdiń alǵashqy jyldary barlyǵy derlik gazet-jýrnal mańyna toptasty.

Osyndaı ushqyr oıly, ultshyl tulǵalar jınalǵan bir uıa – «Ushqyn» gazeti edi. Alǵashqy sany 1919 jyly 17 jeltoqsan kúni Oryn­bor­da jaryq kórgen bul únparaqtyń birinshi redaktory Oral óńiriniń týmasy Halel Esenbaevtan bastap, 1938 jyly gazet tizginin qolyna alǵan Saqtaǵan Báıishevke deıingi 18 redaktordyń 12-si qýǵyn-súrgin jyldary jazyqsyz jala jabylyp, aty­lyp ketipti.

Bulardyń ishinde eń aldymen nysanaǵa ilingen 1922- jyldary gazet­ke basshylyq jasaǵan Júsipbek Aımaýytov pen basylymynyń jetinshi redaktory Ábdirahman Baıdildın jáne ataqty qu­ran-qarı Faızolla ıshan «Іnimsiń jasyń kishi, jolyń úlken, Taralyp Shoń atadan jaıǵan órken» dep maqtaıtyn, jýrnalıstik jolyn 1920 jyly «Ushqyn» gazetinde redak­tsııa alqasynyń múshesi retinde bastaǵan Ahmetsapa Júsipuly.

Oǵan sebep mynaý: 1930 jyldyń basynda BK(b)P Qazaqstan ólkelik komı­tetiniń birinshi hatshysy F.I.Goloekın arnaıy jıyn ashyp respýblıkanyń bas basylymy «Eńbekshi qazaq» gazetin burynǵy alashordashyl baǵyt ustanýda, keri tartpa eskishil, ultshyl «Qa­zaq» gazetiniń izimen ketip ba­ra jatyr degen aıyqpas aıyp taqty. Barlyq pále osy aıyptan bastalǵan sııaq­ty. Buǵan dálel atalmysh taqy­ryp boıynsha zertteý ja­saǵan qalamger Tilekqabyl Bo­ranǵalıuly, qazaqtyń zııa­ly jýrnalshylaryna qarsy qýǵyn-súrgin 1930 jyldyń 21 sáýir kúni bastaldy degen derekti alǵa tartady Óıt­keni osy kúni Máskeýdiń Bý­tyr­kasynda joǵarydaǵy úsh arys Ahmetsapa Júsipov, Áb­dirahman Baıdildın, Jú­sipbek Aımaýytov opat boldy.

Sózimizdiń basynda 1919-1938 jyldary gazet bas­qar­ǵan 18 redaktordyń 13-i atyldy degendi aıttyq. Bu­lar kimder? Áýelgisinen bas­­tasaq, tuńǵysh redaktor Ha­lel Esenbaev 1938 jyly atyl­sa, odan keıingiler – J.Aımaýytov, Á.Baıdildın, B.Maılın, S.Seıfýllın, M.Jol­dybaev, T.Rysqulov, O.Jan­­dosov, O.Isaev, Ǵ.Toǵ­janov, A.Mýsın, J.Sá­dýaqa­sov­tar da alǵashqy redak­tordyń taǵdyryn qushypty.

Al basylym tarıhynda úshinshi redaktor retinde aty atalyp júrgen hám 1919 jyly jaryq kórgen gazettiń alǵashqy nómiri osy adamnyń arnaý óleńimen ashylǵan, lırık aqyn Bernııaz Kúleev 1923 jyly 29 qańtar kúni óz ajalynan ólmegende ol da atylary haq edi.

1925 jyldyń mamyr aıynda respýblıka astanasy Orynbordan Qyzylordaǵa qonys aýdarýyna baılanysty «Eńbekshi qazaq» (burynǵy «Ushqyn») gazetin Syr bo­ıyna buıdalap jetkizgen gazettiń tórtinshi redaktory Smaǵul Sádýaqasov she? Bul arys 1933 jyly temir jol apatyna ushyramaǵanda bári bir qyzyl súrgiden aman ótpes edi. Tulǵanyń ómir tarıhyn tereń zerttegen alashtanýshy-akademık Dıhan Qamzabekuly: «S.Sádýaqasov «Máskeý-Donbas temir joly qurylysynda ýlandy» degen resmı málimet bar. Biraq buǵan jubaıy, týysqandary sengen emes. Ol – bastapqy repressııa qurbany. 1930-1931 jyldan NKVD jáne soǵan qatysy bar partııa qurylymdary (Ejov, Shkırıatov t.b.) ortalyq pen respýblıkalarǵa yqpaly bar tulǵalardy esebin taýyp, túrli amalmen óltire bastaǵan bolatyn» deıdi. Osyǵan qaraǵanda bul adam da qyzyldar qurbany ekeni anyq.

Qysqasy, qandy qasap jyldary gazet basshyla­ry­nan tiri qalǵany tórt adam.­ Olar – T.Safıev, M.Áýe­­zov, Ǵ.Músirepov jáne J.Arys­tanov. Bulardyń ja­ny qalǵa­nymen táni qýǵyn-súr­ginnen kóz ashpapty. Mysaly, ga­zet­tiń ekinshi redaktory Tá­mımdar Safıev týraly zert­teýshi T.Boranǵalıuly 1921 jylǵy bir qujatta «T.Safıev ultshyldyqtyń tur­paıy túrin kórsete júrip, partııalyq ju­mysta belsendilik tanyt­pady» degen syltaýmen jaza júktegen deıdi. ıAǵnı, qý­dalaýǵa túsken T.Safıev boı ja­syrý úshin Qaraqalpaq aınalyp Máskeý asyp, aqyry sol jaqta 1970 jyldary dúnıeden ótipti.

Qýǵyn-súrgin jyldary «Sotsıalıstik Qazaq­stan» gazetinde bólim meńgerý­shi­siniń orynbasary qyzmetin atqarǵan belgili ólketanýshy-jazýshy Jaıyq Bekturov óziniń esteliginde: «1938 jyl­dyń basy. Sákenniń, Sma­ǵuldyń, Іlııastyń, Turardyń, Beıimbettiń, Janaıdardyń, Ǵabbastyń, Áıtikenniń kózde­ri quryǵanmen, bir kezde solar otyrǵan kreslolarda abzal aǵa­lardyń beıne-belesteri kóz aldymyzda saırap turdy... Qabaǵymyz ashylmaıdy. 1938 jyldyń qysynda gazettiń orynbasary Sultan Lepesov pen synshy Qulmyrza Ótepov kózden tasa boldy. Kóktemde J.Arystanov, keıinirek asa alǵyr bilimdi azamat Aman­jan Sársenov jáne men tut­qyndaldyq» dep joǵaryda tiri qalǵan tórttiktiń biri Jú­sipbek Arystanovtyń da qýdalanǵany jaıly derek keltiredi.

«Túıeni jel shaıqasa, esh­kini aspannan izde» degendeı, basylym basshylary qan­­dy qasaptyń qylyshyna baý­daı qyrqylyp jatqanda, by­laıǵy qarapaıym gazet qyz­met­kerleri qalaı aman qal­­­syn, olar da borandy kúni bur­­­shaq soqqan shegirtkedeı jaıraǵan.

Zertteýshi T.Boranǵalı­uly­nyń «Ǵasyrǵa syr» at­ty kitabynda: «Ushqynnyń» al­ǵashqy redaktsııa alqasy­nyń múshesi Ámirǵalı Meń­deshov 1938 jyly 27 aq­pan­­da atyldy. Sol kún­deri «ush­­qyndyqtar» men «eń­bek­­shi­qazaqtyqtardan» 25 aqpanda – Temirbek Júrgenov, Janaı­dar Sádýaqasov, Sáken Seıfýl­lın, Aıtmuhamed Mý­sın, Ǵab­bas Toǵjanov, 26 aq­pan kúni – Іlııas Jansúgirov, Beıim­­bet Maılın, 1 naýryzda – Oraz Jandosov, 3 naýryzda – Halel Esenbaev, 9 naýryzda – Ábdirahman Aısarın, Mu­­qan Ah­metov qurban boldy» dep ja­zady. Bulardyń barlyǵy ga­zet qyzmetkeri bolǵan adamdar.

Qysqasy, gazet 1919-1938 jyl­dary «Ushqyn», «Eńbek týy», «Eńbekshil qazaq», «Eńbekshi qazaq», «Sotsıaldy Qazaqstan», «Sotsıalıstik Qazaqstan» atalǵan shaqtarda redaktordyń orynbasary Rahym Súgirov, bólim meń­gerýshisi Hamza Abdýllın, Ábdirahman Aısarın, menshik­ti tilshi Mútálip Ahmetov, Ǵa­zız Ismaǵulov, fototilshi Maks Shohor, gazetke avtor bol­ǵan mádenıet, ǵylym, óner qaırat­kerleri Temirbek Júr­genov, Názir Tórequlov, Din­muham­med Ádilov, Qońyrqoja Qojyqov sekildi ondaǵan arys oqqa baılandy.

Bulardyń syrtynda ár jyl­­dary gazette qyzmet ja­sa­­­ǵan qatardaǵy jýrnalıs­ter: Merǵalı Eshmuhambetov, Ǵabdol Bektenııarov, Ámirhan Esen­geldın, Ǵulama Sebepov, Májıt Dáýletbekov, Ahmet Elshibekov, Ǵalı Begalıev, Taýtan Arystanbekov, Ǵab­dol Bektenııarov, Mustafa Qaıypnazarov, Ámirhan Esen­geldın, Májıt Dáýlet­bekov, Ahmet Elshibekov, Ju­mash Elenov, Jumaǵalı Or­man­baev, Shııap Qojahme­tov­ter­ge ártúrli jala jaby­lyp qý­ǵyn­dalsa, 1920 jy­ly «Ush­qy­nnyń» redaktsııa alqa­syna mú­she bolǵan Haıretdın Bol­ǵan­baev, Sháımerden Toq­ji­gi­tov, Asfendııar Kenjın, Ken­je­ǵalı Ǵabdýllın, Temir­bo­lat Teljanov (ataqty sýretshi ­Qa­napııa Teljanovtyń ákesi) t.b. azamattar atylyp tynyp­ty.

Sýrette: 1929 jyly «Eńbekshi qazaq» gazetiniń Qyzylordadan Almatyǵa kó­ship kelgen ujymy beınelen­gen. Keıin 1937-1938­ jyldary jazyqsyz jaza­ǵa ushyrap atylǵan azamattardyń bet-álpeti syzylyp tastalǵan.

Maqala avtory Beken Qaıratuly

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT