+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Dúldúl kúıshiler kúımen nar ıdirip, jylqy qaıyrǵan - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

2020 jylǵy 10 mamyr 10:30
Bólisińiz:
Dúldúl kúıshiler kúımen nar ıdirip, jylqy qaıyrǵan - Sheteldegi qazaq tildi BAQ-qa sholý

NUR-SULTAN. QazAqparat – Ádettegideı «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.

Uqsas jańalyqtar
Eńbek kitapshamda bir-aq jazba bar – QazAqparat ardageri Sara Mustafına Koronavırýs indet qaýpi týraly «Saý bolaıyq!» telejobasy efırge shyqty

Sybyzǵy ǵumyr - Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» (CNR)

Qytaıdyń kazakcnr.com saıtynda, sol elde turatyn qandasymyz, belgili sybyzǵyshy Beıilqan Qalıákbarulynyń óner joly men shyǵarmashylyǵy týraly jáne ultymyzdyń qazynaly óneriniń qatparly syryn tolǵaǵan mazmundy suhbat jaryq kórdi.

Aqparat kóziniń dereginshe, belgili sybyzǵyshy Beıilqan Qalıákbaruly 1988 jyly Qytaıdyń teńiz jaǵasyndaǵy Dalıan qalasynda respýblıkalyq dástúrli óner merekesine qatysyp, halqymyzdyń sybyzǵy aspabyn tuńǵysh ret ishki Qytaı jeriniń sahanasyna shyǵarǵan. Al 1992 jyly Túrkııanyń Ystanbul qalasynda ótkizilgen halqaralyq óner báskesine qatysyp, bas júldeni qanjyǵalaǵan. Shyńjań telearnasy 2005 jyly Beıilqan Qalıákbarulynyń 30 dan astam kúıin taspaǵa túsirip, altyn qorǵa engizgen. Ol 2008 jyldary Almatyda ótken «Máńgilik saryn» atty dástúrli mýzyka festıvaline jáne 2019 jyly Jezqazǵan qalasynda ótken kúıshi Ketbuǵanyń 900 jyldyǵyna arnalǵan halqaralyq mereıtoıǵa shaqyrtýmen qatysqan. Sonymen birge Beıilqan Qalıákbaruly 2019 jyly Qytaıdyń ortalyq SSTV telearnasynyń arnaıy shaqyrýymen Beıjiń qalasyna baryp, sybyzǵy kúılerin eldiń basty telearnasynyń altyn qoryna jazdyrǵan.

«Meniń arǵy atalarym da sybyzǵyshy bolǵan. Maǵan deıin 6 urpaq osy ónerdi boıyna darytqan eken. Sondyqtan bul óner atadan balaǵa mura bolyp jalǵasyp kele jatqan jádiger. Mende osy jalǵasqan dástúrdi úzip almaý úshin balam Jumaǵazyǵa úıretip, amanattap júrmin. Bala kúnimde ákem úıge únemi myqty sybyzǵyshylardy shaqyryp, sybyzǵy tarttyratyn. Sol kezden bastap qulaǵyma sybyzǵy úni ábden jattalyp, sińdi. Keıin osy ónerge yqylasym aýyp, ataqty kúıshi Bólenhan Shettikbaıulyn ustaz tuttym. Qazirgi kúni úıimde qýraıdan, aǵashtan, jezden, tot baspaıtyn bolattan jasalǵan neshe túrli sybyzǵylar saqtalǵan. Solardyń arasynda qundy jádiger retinde saqtap júrgen, jasalǵanyna bir ǵasyr bolǵan erekshe sybyzǵy da bar. Ony ustazym Bólenhan atam bir joly kóship kele jatqanda maǵan yqylasy túsip, at ústinen, túıedegi teńnen sýyryp alyp qolyma ustatqan bolatyn. Bul sybyzǵy eki jyl keptirilgen qatty sary aǵashtan jasalǵan. Bundaı sybyzǵyny kezinde ishi oıylǵan eki shaǵyn aǵash naýany bir-birine qaratyp bettestirip, syrtynan qoıdyń nemese eshkiniń óńeshiniń qyzylyn alyp tastap, aq perdesimen orap qaptaıtyn bolǵan. Mundaı aǵashtan jasalǵan sybyzǵyny tartatyn kezde sýǵa sýaryp tartady. Úıtkeni uzyn ýaqyt turyp, sýsyzdanyp qańsyp qalǵan aǵash jaqsy ún shyǵara almaıdy», - deıdi sybyzǵyshy.

Atalǵan suhbatynda Beıilqan Qalıákbaruly, buryndary shamasyna qaraı qoıshy da, jylqyshyda jalǵyz júrgende kóńiline medeý etip osy sybyzǵyny serik etkeni týraly aıtady. Jylqynyń tańǵy jýsaýynda jylqyshylar sybyzǵy tartqanda, jylqy qulaǵyn qaıshylap múlgip tyńdap turyp qalatyn bolǵan.


«Kıeli ónerdiń sıqyrly sazyn tolyq ıgergen neler dúldúl kúıshiler nar ıdirip, kúımen jylqy qaıyratyny týraly ańyz kóp-aq! Solardyń biri Altaıdan shyqqan belgili general Dálelqan Súgirbaıdyń atasy Jylqyshy Aqtaıuly ári balýan ári sybyzǵyshy bolǵan. Jylqy maly sergek, sezimtal janýar ǵoı! Sol zamanda ury-qary kóbeıip aýylǵa maza bermeı turǵan bir kúni Jylqyshynyń úıirli jylqysyn da urylar tigerge tuıaq qaldyrmaı qýa jóneledi. Jylqy dúbirinen oıanǵan sybyzǵyshy syrtqa shyqsa jylqy úıiri irgedegi sarybelden asyp bara jatady. Muny kórgen Jyqań sybyzǵysyn ala salyp, «Átteń, anaý bir sarybelge jetsem-aý!» dep jaıaý umtylady. Jyqań sarybelge kóterilip, sybyzǵysyn qolyna alyp quıqyljytyp kúı tartqanda jylqylary keri burylyp, urylardyń yrqyna baǵynbaı qashady... Jylqyshy Aqtaıulynyń «Átteń Sarybel» atty kúıi osylaı ómirge kelgen deıdi. Al belgili sybyzǵyshy Aqymjan Boldyrǵanuly sybyzǵy tartqanda da daýysyna uıyǵan jylqylar úıdi aınala múlgip turatyn bolǵan. Bala kúnimde osyndaı kúıdiń erekshe qasıetteri týraly áńgimelerdi kóp estip óstim. Ákem jylqyshy bolatyn, men ákeme kómektesip jylqy kúzetine shyǵatynmyn. Sodan osy áńgimelerdi estigen soń men de sybyzǵymdy alyp, qalyń jylqynyń ortasyna baryp bilgen kúıimdi tartamyn. Jylqylar rasynda da qulaǵyn qaıshylap eleńdep, nazaryn buryp turatyn. Keıin eseıgen kezimde Aspantekshe degen jerge barsam qalyń jylqy jaıylyp júr eken, men sybyzǵymdy alyp tartyp edim, sazda jatqan bir top jylqy shaýyp janyma keldi, kúı aıaqtaǵan soń jaıylyp óz aldyna ketti. Osyndaı kózim kórgen, estigen dúnıelerim sybyzǵynyń úninde bir keremet syr jatqanyna meni tolyq ılandyrdy»,- deıdi Beıilqan Qalıákbaruly.

Sonymen birge, sybyzǵyshy osy jádiger ónerdiń qyry men syryn jastarǵa úıretýden jalyqpaıtynyn jáne ony bolashaq urpaqqa amanattap ketý eń úlken armany ekenin aıtqan.

«Maǵan kelip osy ónerdi úırenýge qulyq tanytyp, talpynyp júrgen jastar kóp emes, biraq bar. Tipten ózge ulttardyń azamattary da qyzyǵyp jatady. Sondaı jigittiń biri Shańhaıdan arnaıy izdep keldi. Ol meniń sybyzǵy tartqanymdy áleýmettik jelilerden taýypty. Sodan 15 kún jatyp sybyzǵynyń biraz qyr-syryn meńgerip, negizin qalap, ary qaraı ózi úırenetin bolyp aýylyna qaıtty. Odan basqa taǵy bir evreı ultynyń azamaty da sybyzǵynyń sıqyrly únine tánti bolyp úırenemin dep keldi. Ultymyzdyń osyndaı qazynaly tól ónerin balama ǵana emes, ultymyzdyń basqada jastaryna úıretsem dep kóp armandaýshy edim. Sol armanym oryndalyp jergilikti bıliktiń qoldaýymen aýdanymyzdaǵy mektepte sybyzǵy synyby ashyldy. Sonda 2014-2018 jyldar aralyǵynda balalarǵa bilgenimdi úıretip, sabaq berdim», - deıdi.



Rasýl Kýsherbaev: Árqashan qazaq ekenimdi maqtana aıtyp, qýanyp júrem - «ÓzA» aqparattyq agenttigi

Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttiginde Ózbekstan Respýblıkasy «Olıı Majlıs» Zań shyǵarýshy palatasynyń depýtaty, Tashkent oblysynyń «Qosaǵash» aýylynda týyp-ósken qandasymyz Rasýl Kýsherbaevtiń suhbaty jaryq kórdi.


Atalǵan suhbatta, jýrnalıst Nurǵısa Kamalbek «Olıı Majlıs» Zań shyǵarýshy palatasynyń depýtaty Rasýl Kýsherbaevty taǵy bir merzimge depýtat bolýymen quttyqtaı otyryp, saılaýdan buryn alǵa qoıǵan maqsattary men bolashaqtaǵy jumys josparlary týraly oı bólisýin suraǵan. Biz tómende osy kólemdi suhbatty yqshamdap usynyp otyrmyz.

«- Saılaýdan buryn óz aldyńyzǵa qoıǵan josparyńyz jaıynda bóliskenińizde monopolııaǵa qarsy turý, mıgranttar máselesi, ınvestorlarǵa qolaıly orta jaratý, túrli áleýmettik máseleler, sot júıesi syndy Ózbekstandaǵy óte názik problemalardy sheshýdi qolǵa alamyn dedińiz. Munyń bári sizge qıyndyq týdyrmaı ma?

- Árıne bulardyń barlyǵyn jalǵyz ózim isteı alamyn deý aqylǵa qonymsyz. Ol múmkin de emes. Bul kópshilikpen qoıan-qoltyq aralasa birigip jasaıtyn másele. Eń mańyzdysy men ózimniń qaı jaqta ekenimdi anyq kórsetip, osy jolda belsendi túrde áreket jasamaqpyn. Munymdy quptaıtyndar kóbeıip olar kómekteser bolsa, ol sonshalyqty nátıjeli bolmaq. Eń áýeli bul turǵydan qazirgi kezde jemqorlyq pen monopolııa máselesine kóp kóńil bólmekpin. Dál osy másele el órkendeýi men halyqtyń jaıbaraqat ómirine kedergi bolýda. Senimim kámil biz osy qoǵamda mundaı alaýyzdyqqa jol bermeıtin bolsaq, onda jemqorlar men monopolıster elden óz betinshe kete bastaıdy nemese joǵalady.

- Keleshekte «Olıı Majlıstiń» prıntspteri ózgerip, qandaıda bir ózgeshelik bolama?

- Bilmedim. Bul jóninde naqty bir nárseni kesip aıtý qıyn. Sebebi qazirgi ýaqytta Olıı Majlıstiń tájirıbelik prıntspteri tolyqtaı neni qamtıtynyn ózimde anyq bile bermeımin. Sondyqtan bul máselede naqty birdeńe aıtalmaımyn.

- Keıde syrttaı estip jatamyz qazaq azamattardyń jumys ornynda ósýine jol bermeıtin nemese qoǵamdyq ortadan alastatý syndy sózder aıtylady. Osy shyndyqqa saıa ma?

- Muny negizi oı óresi tómen, kózqarasy tar kisiler, adamdar arasynda alaýyzdyq oıatý úshin aıtatyn bolý kerek. Senimdi túrde aıtatynym memlekettik deńgeıde nemese saıasatta, dıplomatııada jalpy qoǵamdyq jumystarda bolsyn mundaı kózqaras joq. Árbir ult ókili barlyq azamattarǵa tán múmkindikterge ıe.

- Jazýshy Begabat Uzaqovtyń akter Seıdolla Moldahanovtan alǵan suhbatynda, Seıdolla aǵa óziniń ultyn suraǵandarǵa «qazbekpin» dep ázildi shyny aralas jaýap qaıyrady eken. Sizde de osy sekildi jaǵdaı bolyp tura ma?

- Kim bilsin, biraq óz basym ultymdy suraǵandarǵa árqashan qazaq ekenimdi maqtana aıtyp qýanyp júrem. Ózbekstan kóp ultty el ǵoı. Bul meken osyndaǵy barlyq ult pen ulysqa birdeı. Al el men halyq órkendeýi jolynda aıanbaı ter tógý, keleshek urpaq úshin uly ister jasaý ult tańdamaıdy.


Eýrazııa túrkologtary sózdiginiń ekinshi tomy jaryq kórdi – T
RT

Eýrazııa túrkologtary sózdiginiń Qazaqstan men Qyrǵyzstan túrkologtaryn qamtyǵan ekinshi tomy oqyrmandaryna usynyldy. Kitapty Túriksoı uıymy men Túrkııa Respýblıkasy Túrik Tarıhy mekemesi basyp shyǵardy, dep jazady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.

Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, 2011 jyly Túriksoıdyń bastamasymen qolǵa alynǵan jumys sheńberinde professor Aleksandr Kolesnıkov pen Ilıas Kamalov daıyndaǵan Reseı túrkologtaryn qamtyǵan týyndylardyń jalǵasy sanalatyn osy eńbekte tarıh, til, ádebıet, arheologııa jáne sotsıologııa salasyndaǵy 340 ǵalym oryn alǵan.

«Kitaptyń bas úılestirýshisi – Túrik mádenıetiniń halyqaralyq uıymy Túriksoıdyń bas hatshysy Dúısen Qaseıinov. Týyndynyń muqabasynda Manas dastany jóninde alǵashqy derekterdi jınaqtap, orys tiline aýdarǵan Shoqan Ýalıhanov pen til salasyndaǵy eńbekterimen tanymal qyrǵyz túrkology Bolat ıÝnýsalıevtyń sýretteri oryn alǵan. Kitapta 20-ǵasyr jáne 21-ǵasyrdyń basynda ómir súrgen túrkologtar qamtylǵan. Kitap túrik jáne orys tilderinde basylyp shyqty. Kitaptyń basty erekshelikteriniń biri – Túrkologııa salasynda eńbektenip júrgen jas ǵalymdarǵa da oryn berilgen», - dep jazady TRT.


Altaı aımaǵynadaǵy týrıstik nysandar kelýshilerge ashyldy - «Altaı aqparat» saıty

Altaı jeri kóz arbaıtyn kórkem tabıǵat kórinisterine óte baı. Ondaǵy asqar taýlar, móldir ózender, jasyl ormandar jáne erekshe ulttyq salt-dástúr mádenıeti kelýshilerdi ózine baýraıdy, dep jazady kz.ts.cn/altai saıty.

«Altaıda ózen de, kól de kóp. Olar basyn taýdaǵy qar sýynan, muzdyqtardan alady. Eń úlkeni Ertis ózeni. Qaratoqtynyń kóli, Qanas kóli, Úlińgir, Úshkól sekildi tabıǵaty erekshe týrıstik ortalyqtar bar. Sonymen birge batys soltústigindegi eń úlken tabıǵı aqqaıyń orman beldeýinde qonaqtar erekshe qyzyǵyp tamashalaıdy. Aqtúbek kerishin, asqar shyńǵa jarmasa ósken ormandy Ámirsana shoqysyn, sondaı ـ aq mıllıondaǵan jyldar boran-shashynnyń jemirýi arqyly qalyptasqan ǵajaıyp tasty saıdyń kórinisteri adamdy tamsantpaı qoımaıdy. Al Altaı óńirinde ósetin qyzǵaldaq, jaýjumyr, buǵyshóp, sabyn aǵash, qyzyl qasyq, raýshangúl sekildi taý gúlderi kózdiń jaýyn alady», - dep jazady «Altaı aqparat» saıty.

Sonymen birge, atalǵan saıt Altaıdyń osy ásem kórinisterinen fotoreportaj usynǵan.


Ózbekstandyq dárigerler koronavırýsqa qarsy kúreste kómektesý úshin Tájikstanǵa attandy - «ÓzA» aqparattyq agenttigi

8 mamyrda bir top ózbekstandyq dárigerler koronavırýsqa qarsy kúreste óz tájirıbesimen bólisip, kómektesý úshin kórshi Tájikstan eline attandy, dep habarlaıdy Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.


«Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń habarlaýynsha, COVID-19 jańa koronavırýsqa qarsy kúreste joǵary tájirıbe men úzdik qabiletke ıe mamandardan jasaqtalǵan bir top dáriger búgin Tájikstanǵa ushyp ketti. Olar kórshi eldegi medıtsına mamandaryna bul indetpen kúreste óz tájirıbesimen bólisetin bolady. Bul Ózbekstan men Tájikstan elderi arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń joǵary deńgeıde ekendiginiń bir belgisi», dep jazady «ÓzA» aqparattyq agenttigi.

Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, qazirgi ýaqytta Tájikstanda koronavırýspen aýyrǵan naýqastar sany 461 kisige jetip, 12 azamat indetten kóz jumǵan. Al Ózbekstanda vırýs rastalǵan jalpy jaǵdaı 2324. Onyń 1748-i saýyqqan bolsa, 10 naýqas qaıtys bolǵan. Qazirde respýblıkalyq aýrýhanalarda 566 naýqas emdik baqylaýǵa alynǵan.


OSK: Mońǵolııanyń Parlament saılaýyna 15 partııa, 4 koalıtsııa túsedi - KAZNEWS

Mońǵolııanyń Ortalyq saılaý komıssııasy parlament saılaýyna túsetin partııalardy tirkedi. Bul týraly OSK-nyń baspasóz qyzmeti habarlady, dep jazady Mońǵolııalyq KAZNEWS aqparattyq portaly.

«Zań aıasynda 2020 jylǵy Parlament saılaýyna qatysý úshin 15 partııa, birneshe partııadan qurylǵan 4 odaq (koalıtsııa) saılaý baǵdarlamasy men resmı qujattaryn Ortalyq saılaý komıssııasyna ótkizgen. Ortalyq saılaý komıssııasy barlyǵynyń qujattaryn tekserip, qandaı bir olqylyqtar joq dep sheship, olardy saılaý dodasyna qatystyrýǵa sheshim qabyldady», - dep habarlaıdy KAZNEWS.


Qazaqstanda medıtsına qyzmetkerleriniń qurmetine turǵyn úılerdiń qasbetine sýret salynady - «Fars» aqparat agenttigi

Koronavırýspen kúresip jatqan dárigerler men medbıkelerdiń sýretteri Nur-Sultan qalasyndaǵy turǵyn úılerdiń qasbetine salynady. Bul isti Nur-Sultan qalasynyń shyǵarmashylar qaýymdastyǵy atqarady, dep jazady «Fars» aqparat agenttigi.

«Nur-Sultan qalasynyń shyǵarmashylar qaýymdastyǵynyń basshysy Krıstına Bekmýrzaeva bul týraly: «Bul sýretter arqyly medıtsına salasynyń qyzmetkerlerine rızashylyq bildirgimiz keledi. Biz olardyń barlyǵyn qaharman dep sanaımyz»,- dedi dep jazady Rarstoday.



Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

#Qandastar   #BAQ  
Bólisińiz:

Avtor:

Baqytjol Kákesh

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT