+7 (701) 759 90 19
USD 425.3 EUR 501.05
RUB 5.85 CNY 65.88
Jańalyqtar

Dombyranyń jeti túri joıylyp ketken

2021 jylǵy 4 shilde 09:30
Bólisińiz:
Dombyranyń jeti túri joıylyp ketken

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaq dombyrasynyń damý tarıhy týraly ne bilemiz? Ahmet Jubanov pen aǵaıyndy Romanenkolar bastaǵan entýzıast toptyń reformasy ult aspabynyń taǵdyryna qalaı áser etti? Ulttyq dombyra kúni qarsańynda QazAqparat tilshisi osy saýaldarǵa jaýap izdep kórgen bolatyn.

O basta qazaq dombyrasy 9 perneli bolǵan dep aıtylady. Áıgili Ózbekáli Jánibekov jazbalarynda osyndaı derekter keltiredi.

2008 jyly Mońǵolııa arheologtary Altaıdyń sol eldegi bóliginen bizdiń zamanymyzdyń V ǵasyryna jatatyn kóne aspap taýyp, keıin ony zerttegen Qarjaýbaı Sartqojauly elge kóshirmesin aldyrǵan bolatyn. Túrkolog ǵalymnyń aıtýynsha, sol «ata dombyrada» da 9 perne bolǵan.

Áıgili mádenıettanýshy, kúıshi ári jazýshy Talasbek Ásemqulov qazaq arasynda dombyra pernesiniń oǵyz perne, bas perne, tylsym perne, eńireli perne, jetim perne, jýas perne, kósem perne, muńlyq perne, dańǵyl perne, emireli perne, sheshen perne, úısiz perne, shaǵyrmaq perne, qusar perne, Ket-Buqanyń pernesi, shyńyraý perne, kádesiz perne, tabaldyryq perne, tysqary perne degen sııaqty 20-dan astam túri keń taraǵanyn jazyp ketken (1-sýret)

Qazaq jerindegi balbal tastardyń arasynda dombyraǵa uqsas aspap ustap turǵan beıneler de kezdesedi. Úńgirler men syntastarda, qysh músinderde de dombyra ustaǵan adam beınesi jıi kezdesedi. Osylarǵa súıenip, dombarynyń tarıhy 5 myń jyldan asady deıtin teorııa bar.

1-sýret


Sol zamandardan beri dombyra ony kıe tutyp, qastarlep ustaǵan halyqpen birge damyp, zaman yńǵaıyna qaraı beıimdelip otyrǵanyn kórýge bolady.

Dombyra formasynyń, perneler sanynyń qubylyp otyryp jetýi túpki tamyryn saq pen ǵunnan alatyn qazaq halqynyń damý tarıhyna qatty uqsaıdy.

Qazaq dombyrasy jáne Romanenko

Dombyranyń ǵylym negizde reformaǵa túsýi Ahmet Jubanovtyń kezinde boldy. Qaıratker Reseıdiń Týla ólkesindegi aspap sheberleriniń áýletinen shyqqan Borıs jáne Emmanýıl Romanenkolarmen birlesip, qazaq dombyrasyn orkestrge beıimdeýinen dombyra evolıýtsııasynyń sheshýshi kezeńi bastalady. Buǵan deıin orys halqynyń ult aspaptar orkestrin jasaqtaýǵa qatysyp, ondaǵy halyqtardyń ulttyq aspaptaryn eýropalyq standartqa ıkemdeý arqyly attary shyqqan aǵaıyndy sheberler qazaqtyń qara dombyrasy men qyl qobyzyn da birshama ózgeriske ushyraýyna áser etti.

Degenmen, dombyra reformalaý isinde Emmanýıl Romanenkonyń aq degeni alǵys, qara degeni qarǵys boldy desek, jańsaq aıtar edik. Bul istiń basy-qasynda Ahmet Jubanovtyń ózi bolǵanyn aıttyq. Odan bólek Qamar Qasymov sııaqty maıtalman maman aspaptyń tól qasıetinen múlde ajyramaýyn qadaǵalap otyrǵan.


Kúıshi Talasbek Ásemqulovtyń kúıshi Qarshyǵa Ahmedııarulynan alǵan suhbaty bar. Oqyrman nazaryna Qarshyǵa kúıshi kóz jumǵannan keıin ǵana usynylǵan. Sol suhbatta qazaq kúıiniń Qarshyǵasy aǵaıyndy Romanenkolardyń qolynan shyqqan tańdaýly aspaptardy synaqtap ótkizip turǵanyn aıtady.

«Kezinde konser­va­to­rııa­nyń janynan ashylǵan eks­pe­rı­mentaldyq sheberhana jaqsy baǵyt alǵan edi. Áıgili sheber Emmanýıl Romanenko dombyra jasaıtyn, belgili kompozıtor Baqytjan Baıqadamovtyń ǵy­lymı keńesshisi bolatyn. Men sheberhanada ıllıýstrator, ıaǵnı aspapta oınap, syn aıtatyn maman bolyp jumys istedim. Maqtanǵanym emes, osy kúni tar­tylyp júrgen saıdyń ta­syndaı az, jaqsy aspaptar menen joldama alyp attanǵan edi. Qazir ol sheberhananyń ju­mysy álsiredi. O basta qazaq aspaptaryn zertteýdiń ortalyǵyna aı­nala ma degen úmitpen ashylǵan edi ǵoı», -degen Qarshyǵa Ahmedııaruly.

Qazaq dombyrasynyń perneler sany artyp, fortepıano sııaqty kez kelgen notany úıirip áketetin, ámbebap qabiletke ıe bolatyny osy tus. 1933 jyly Mýzykalyq drama tehnıkýmynyń meńgerýshisi Ahmet Jubanov bilim oshaǵynyń janynan eksperımentaldyq sheberhana ashyp, birneshe sheber men mýzykanttyń kómegimen dombyra men qobyzdy orkestrge beıimdep shyǵarady. Keıin dombyranyń osy standarty boıynsha Qaraǵandy oblysynyń Osakarov kentinde, Almaty qalasynda dombyrany konveıermen shyǵaratyn fabrıkalar iske qosyldy.

Kásibı kúıshiler men kónekóz ónertanýshylardyń arasynda osy tarıhı kezeńniń dombyra evolıýtsııasyna keri áser etken tustary kóp degenge saıatyn pikir de bar. Mudaǵy basty qısyn - Romanenko jasap shyǵarǵan qurandy dombyra qazaqtyń mýzyka mándenıetin orys halqynyń mádenıetine ıkemdep ketti degenge saıady. ıAǵnı, áıgili sheberdiń ózi qazaq ónerine eńbek etkenine maqtanyp ótkenimen, birinshi kezekte «buratana» halyqtarǵa orys mádenıetin sińirgen qaıratker bolǵan.

Al Qarshyǵa Ahmedııaruly Ahmet Jubanov qurǵan Qurmanǵazy atyndaǵy ult aspaptar orkestrin qazaqtyń ulttyq mýzyka mádenıetin ustap turǵan altyn tirektiń biri dep baǵalap ketken. Ol ulttyq ónerdiń ortalyqtanýy onyń júıeli damýyna sebepker bolǵanyn aıtyp ótken.

«Nota jazý júıesin synap jatady... Qazaq tarıhy – aýyr tarıh. Bizdiń ulttyq mádenıettiń taǵdyryn jer betinde uqsasy joq taǵdyr der edim. Bizde, mysaly, kúıshiniń artynda murageri qalmasa, óneri ózimen birge kórge kiredi. Artyq bolar, kem bolar – aqıqaty osy. Qol sozym jerde turǵan HІH ǵasyrdy ǵana bilemiz. Ar jaǵy she? Eger qazaq halqy otyryqshylyqty erterek ıgerse, kúıdi, ándi, jyrdy hatqa túsirýdiń ozyq júıesin meńgergen bolsa, keıingi urpaq osyndaı qasiretke urynar ma edi? Keıbir ǵalymdardyń aıtysyna qaraǵanda, qazaq halqy óziniń rýhanı mádenıetiniń ja­ry­mynan asta­mynan aırylypty. Al jer emshegin emgen, jazba mádenıetti órbitken halyqtardyń búkil murasy murty buzylmaı qoımalarynda saqtaýly jatyr. Osydan keıin nota jazýyna qarsy shyqqandarǵa ne der edińiz», - degen eken áıgili kúıshi.


Buǵan qarap, dombyranyń qazirgi standarty minsiz deýge de bolmas. Qazir elge tanymal, qolyna kıe qonǵan dombyra sheberleriniń bári neılon ishektiń qazaqty qońyr únnen aıyrǵany dabyl qaǵyp, aıtyp júr. Mal isheginen shyǵatyn qońyr úndi estip kórmegen urpaq qalyptasyp úlgerdi.

«Ahmet Jubanovtyń bastamasymen qolǵa alynǵan jobalardan utqanymyz – dombyra ár qazaqtyń shańyraǵyna fabrıkalardan, bir standart boıynsha tarady. Dombyranyń úni álemniń túkpir-túkpirinde oınap, klassıkalyq óner ekeni moıyndaldy. Utylǵanymyz – kóptegen pernelerden aıyryldyq. Qashaǵan perne túsip qaldy. Notamen alsaq, «do» men «sıdiń» arasyndaǵy syrylmaly perneler joǵaldy. Qazir tehnologııa damyp jatyr ǵoı. Japonııa sııaqty elderde mýzyka aspaptarynyń ishegin ekologııalyq zattardan shıratatyn tásilder paıda bolypty dep estip jatamyz. Bizdiń sheberlerdiń qolynda ondaı múmkindik bolmaı tur. Mal ishegin de úzilmetindeı etip, jetildirýge qazirgi ǵylymnyń múmkindigi jetedi dep oılaımyn. Mádenıet janashyrlary osyny qolǵa alsa eken. Sonda dombyranyń qońyr úni shanaǵyna qaıta qonar edi», - deıdi dombyra sheberi Sultan Musaev.

Bul kisi bir jyldary Mahambet ustaǵan «joryq dombyrany» tiriltýge talpysyn jasaǵan bolatyn.

Tmat Merǵalıevtiń ókinishi

«Joryq dombyra» demekshi, HH ǵasyrda qazaq dombyrasynyń 7 túri qoldanystan shyǵyp qalǵan deıtin derek bar. Osynyń aqıqatyna jetý úshin áıgili degen birneshe kúıshi men dombyra sheberine habarlasyp kórdik. Ataýlarynda alshaqtyq bolǵanymen bári, ár óńirdiń dombyrasynyń formasy, jasalý tásili ózge bolǵanyn, sonyń bárin qazirgi eýropalyq standartqa ıkemdelgen dombyra basyp ketkenin rastady. Sonymen joıylyp ketti dep júrgen jeti dombyranyń tizimi mynadaı:

«Úsh ishekti nemese qosburaý dombyra. (Shyǵys Qazaqstanda kóp kezdesken. Sońǵy nusqasyn Jarqyn Shákárim ustaǵan).

2. Qyrǵyzdyń qomyzyna uqsaıtyn Alataý dombyrasy. (Jambyl dombyra dep te ataıdy. Kenen Ázirbaev, Jambyl Jabaevtar ustaǵan).

3.Arqanyń tumar dombyrasy. (Úshburysh formaly, tumar pishindi dombyra).

4.Balalarǵa arnalǵan shińkildek dombyra. (Pishini balanyń qarymyna ońtaıly, úni bala daýsymen úndes bolǵan).

5.Ońtústik ólkedegi otyryqshy jurttyń áıelderi ustaǵan sherter nemese «bıpyl» dombyra. (Bettaqtaıy terimen qaptalatyn nemese taqtaı ornyna teri kerilgen desedi. Bul dombyradan mura bolyp «Bıpyl, bıpyl, bıpyl-aı, tartshy qurbym bir kúı aı» dep Jamal Omarova aıtatyn án qalǵan).

6.Edil men Jaıyqtyń boıyndaǵy Mahambettiń joryq dombyrasy. (Qazirgi sheberlerdiń ishinde Mahambettiń dombyrasyn qaıtadan jańǵyrtýǵa áreket jasaǵan jalǵyz Sultan Musaev).

7.Qarapalpaq, Mańǵystaý, Іshki Túrkimenstan halyqtarynda kezdesetin oǵyz dombyra. Qarjaýbaı Sartqojauly tapqan «ata dombyra» sol ejelgi oǵyz mádenıetiniń dombyrasyna jatady delinip júr. Ańyz boıynsha dombyra sheberi bul aspapty jemis aǵashynan shapqan. Sheber áýeli pisip turǵan jemisin jep, odan keıin aǵashtan dombyra shapqan. Bul dombyralardyń basy jemis bergen aǵashtaı ıilip kelýinde osyndaı estetıkalyq syr jatyr-mys).

Qoryta aıtsaq, dombyra bizge osy qalpynda jetýi úshin talaı ózgeriske ushyraǵan. Sultan Musaev ustazy Tmat Merǵalıevtiń jaýgershilik zamandarda dombyranyń talaı túri joǵalyp, keıin ony ózge halyqtar óz mádenıetine ıkemdep kóshirgenin aıtqanyn eske alady.

Dombyraǵa degen qamqorlyq eskertkish ornatyp, fleshmob uıymdastyrýmen shektelmeı, osyndaı olqy tustardyń ornyn toltyrýǵa baǵyttalsa quba-qup.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Esimjan Naqtybaı

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT